Olen vahel püüdnud kõneleda põlisrahvaste püsimajäämise muredest. Üldiselt võtavad kuulajad sellise jutu heatahtlikult vastu, ehkki ei ole selgust, kas see neid ikka kõnetab. Mõned kohalviibijad aga ütlevad otsesõnu: „Kui inimesi on vähe, siis nad ei loe. Suured rahvad kannatavad palju rohkem.“ Justkui ei oleks mingit vahet, mis väikeste rahvastega juhtub. Sellise määratluse järgi põlisrahvaste kannatused kunagi ei loegi, sest neil ei ole ette näidata piisavalt ohvreid. Levinud on hoiak, et... Vaata lähemalt ›
0
Üks asi on igatahes selge. USA rünnakul Venezuela vastu ei ole midagi tegemist narkootikumidega ega ammugi mitte demokraatiaga. Päev pärast seda, kui Eesti kohaliku poliitika juhmimad jõud, politoloogid ja muidu lobistid jõudsid kriisata nagu kassid jooksuajal, et „Maduro võim oli ebaseaduslik“ ja selline sangarlik tegu „pole USA välispoliitikas midagi uut“, teatas Trump, et toetab Venezuelas võimu üle võtnud asepresidenti Delcy Rodríguezt. Päev varem juubeldanud Venezuela opositsioon võib muutustest suu pu Vaata lähemalt ›
41
Aasta vahetumise aegu esitatakse endale eksistentsiaalseid küsimusi. Mis on elu mõte? Kas seapraad hapukapsaga hakkab juba valmis saama? Või muud sellesarnast. Üks, mida mõned ajakirjandusväljaanded teatrikriitikutelt ja teistelt seda valdkonda hoolega jälgivatelt isikutelt sulnil pühadeajal teada tahtsid, puudutas sündmusi, mis läinud teatriaasta üldpildist olid esile kerkinud ja millel võiks olla märgatav mõju ka edaspidisele. Siin minugi väike valik. Üha rohkem lastakse meie kultuurielus kõlada juttudel Vaata lähemalt ›
0
Tõnis Kahu on ennekõike tuntud kui suurepärane popmuusikakriitik, kuid ühtlasi on ta Eestis üks paremaid tehnoloogilise kultuuri mõtestajaid. Ta ei kirjuta sageli, mistõttu võib julgelt väita, et iga tema teksti ilmumine on sündmus. 2025. aastal kirjutas ta Sirpi kolm kunstiarvustust, mis kõik on huvitavad, provokatiivsed, analüütilised ning sünge poeetilise laenguga. Kõigi kolme artikli puhul on tegu mitte ainult väga heade arvustuste, vaid ka autonoomsete kunstiteostega. Mis neid arvustusi ühendab? Mulle. Vaata lähemalt ›
38
Mida peegeldab Eestis teatud ajaperioodil ilmunud filmikriitika ühiskonna kohta? Ja kas üldse saab tekstide põhjal julgeid üldistusi teha? Selle teada saamiseks võtsin oma bakalaureusetöös analüüsimiseks ette 22 filmikriitika teksti, mis on avaldatud 12 eesti filmi kohta 2024. ja 2025. aastal väljaannetes Teater. Muusika. Kino. ja Sirp. Siinkohal keskendun eelkõige sotsiaalsete suhete ja kultuuritausta peegeldamisele. Töös olen kaardistanud ka tekstides esinevad võimusuhteid, ideoloogilisi hoiakuid ja tarbi Vaata lähemalt ›
12
Sirbi laureaadid „Kas tehisaru viib muusikatööstuse kollapsini?“, Ardo Ran Varres vestles Mati Kaalepiga Detsember muusikas Vestlusring tasaarengust Hendrik Pavel, „Majanduse ja palgatöö lõpp“ Kristi Veeber, „Kes hoiab raamatukogu?“ Tuuliki Tõiste Balti raamatukogude manifestist Anu Kannike, Anu Järs, „Tallinlaste aiamaad“ Mart Kalm, „Lilleniit vs. esindusmuru“ Kadri Kallast, „Majad üksinda kodus“ Laura Raud vestles operaator Elen Lotmaniga Grete Kaio Eesti filmikriitikast Leo Luks, „Räuskamisse mattuv mäle Vaata lähemalt ›
0
1 Jüri Saar, „Impeeriumi lõp(pe)mine“2 Vilja Kiisler, „Lõhkikistud Hvostov“3 Kaur Riismaa, „Kuidas me tapsime püha“4 Sveta Grigorjeva, „Olen naine, (veel) mitte vägistatud“5 Tambet Kaugema, „Teatripettumus ei hüüa tulles“6 Kaarel Tarand, „Võit toob odava elektri“7 Heli Reimann, „Ma olin ikka üks päris enesekindel tüüp!“8 Arne Ader, „Infrahelist, hiigeltuugenitest ja neokolonialismist“9 Valle-Sten Maiste, „Kui inimene tahab, et teda lollitatakse, siis ta lollitubki“10 Vahur Laiapea, „Valu osatamine vendade U Vaata lähemalt ›
0
26 Rainer Kuuba, „Motivatsioonikiri“27 Eero Epner, „Kujutlusvõimeta näitleja võimatusest“28 Elisabeth Kaukonen, Raili Marling, „Keele vägi(vald)“29 Elo Kaalep, „„Aurora“ – tavaline Eesti elu“30 Linda Ohe, „Jooge kogu aeg ja te ei suregi“31 Enn Siimer, „Detailivaene tühikäigul tuksumine“32 Anneli Saro, „Odysseus Setomaal“33 Alvar Grassland, „Veel üks „Kas Narva on järgmine?““34 Lauri Laanisto, „Looduses sisaldumise eitamise lõppjärgu arut(l)usi“35 Julia Maria Künnap, „Valikuline inimlikkus Eesti Kunstiakadee Vaata lähemalt ›
0
2025 2024 2024. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja neli laureaati, kelleks on: Hanna Linda Korp, Aurora Ruus, Aimar Ventsel ja Elo Kaalep. „Oma õiguste eest seismine ei ole ühekordne ettevõtmine, vaid elustiil!“ Nii tõdeb Hanna Linda Korp arvamusartiklis „Muret ja meeleheidet!“ (Sirp 4. X). Korp seisabki – ja mitte ainult omaenda, vaid ka teiste õiguste eest. Sest ta märkab, hoolib ja julgeb. Hanna Linda Korbi... Vaata lähemalt ›
0
Haridus- ja Teadusministeerium koos Emakeele Seltsiga kutsub üles esitama kandidaate aasta keeleteo konkursile. Konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis: Kandidaate saab esitada kuni 14. jaanuarini 2026 siin: https://www.hm.ee/aasta-keeletegu-2025 Konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. Laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 13. märtsil 2026. Vaata lähemalt ›
0
Riigi teaduspreemiate komisjonile esitati 2026. aasta teaduspreemiate määramiseks järgmised kandidaadid: ELUTÖÖPREEMIA pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. Välja antakse kuni üks preemia 65 000 eurot.Kandidaadid: AASTAPREEMIAD eelneva nelja aasta (2022–2025) jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde või tööde tsüklite esiletõstmiseks. Välja antakse kokku kuni kaheksa preemiat, á 20 000 eurot järgmistes valdkondades: LoodusteadusedKandidaadid: Tehnika ja tehnoloogiaKandidaadid: Arsti- Vaata lähemalt ›
0
Kas maailma ohtlikemat ookeani on võimalik ületada parvega? Keda peetakse 21. sajandi Georges Mélièsiks? Kuidas ehitada uusi maju olemasolevaid materjale kasutades? Vastuseid pole vaja kaugelt otsida. Just selliste teemadega alustab oma uut hooaega Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sari, mis tähistab tänavu juba 20. sünnipäeva. 19. veebruaril 2006. aastal aset leidnud esimesest seansist peale on ekraanile jõudnud 773 filmi ja seansse on külastanud 90 219 vaatajat. Algusest peale on kõik linastused. Vaata lähemalt ›
0
51 Mette Mari Kaljas, „Põlve otsas tehtud maailm“52 Madis Kolk, „Pantvangis publik“53 Liisi Laanemets, „Me ei tule enam välja“54 Katrin Aller, „Helesinine muinasjutt“55 Enn Siimer, „Suvelavastusest võinuks saada hooajaülene teatrisündmus“56 Mathilda Viigimäe, „Lõpetamata Lasnamäe. Pingeid täis ruum“57 Tanel Mällo, „Inimene masina ees. I“58 Marje Ingel, „Vaatlusi ja küsimusi Kristjan Järvi ja Nordic Pulse’i ümber“59 Andrei Liimets, „Kellele on vaja veel üht teatrit?“60 Kaur Riismaa, „Antiabsurd ja stereotüüp Vaata lähemalt ›
0
Rasmus Marks „Valguspesa“ 7.01-30.01 Jakobi galeriis Tartus Kuraator: Igors Gubenko 6. jaanuaril kell 17.00 avab Rasmus Marks Jakobi galeriis näituse „Valguspesa“. Oma esimesel isikunäitusel Eestis muudab kunstnik Jakobi galerii rekonstrueeritud mõtteruumiks, mis jääb avatuks kuni 30. jaanuarini. Tuginedes Freudi ideele ruumist kui meie psüühika laiendusest, läheneb näitus kontseptsioonile, et oma tuba on koht taastumiseks. Üksi olles ja enda olekust peaaegu teadmatu olles, muutub see kohaks, kus saavad kok Vaata lähemalt ›
0
76 Merli Vajakas, „Miks seda mänedžeri veel vaja on? Äkki saan ise hakkama?“77 Toomas Kiho, „Armastusega kirjutatud raamat otse Tartu südamesse“78 Rahel Ariel Kaur, „Ma lähen ja naeran nad välja“79 Karen Jagodin, „Otse üle mägede“80 Kaarel Aadli, „Mereta merelinn Tallinn“81 Valle-Sten Maiste, „Võib-olla ongi massiinimene olla uhke ja hea?“82 Andrus Karnau, „Kiviräha sefiiritort: maitsev, aga liiga magus“83 Mikko Lagerspetz, „Iisraeli/Palestiina neli tulevikku“84 Pille-Riin Purje, „Parim aeg elamiseks – hukk Vaata lähemalt ›
0
Valdur Ohakas. Nagu loodus lubab 20.12. 2025 – 08. 03. 2026 Võrumaa Muuseumi galeriis Valdur Ohaka 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus soovib esile tõsta Ohaka kui Eesti maalikunsti ühe andekama autori loomingu mitmekesisuse ja põnevaid kontraste pakkuva kunstimõtte, mis ulatus kõige julgematest eksperimentidest looduse sügava ja tundliku tajumiseni. 1940. aastate teisel poolel õppis Ohakas omaaegse Pallase vaimus tegutsenud Tartu kunstiinstituudis. Pärast raskeid asumisaastaid Kasahstani vangilaagris. Vaata lähemalt ›
0
Võsu põhikool pälvis aasta puitehitise tiitli. 3+1 arhitektid on projekteerinud teisigi haridusasutusi. Lisaks Võsu koolile ka Haapsalu põhikooli, Narva eesti gümnaasiumi, Narva vanalinna lasteaia, Narva sisekaitseakadeemia hoone, koos Atelier Thomas Pucheriga on tehtud Muba ja praegu on käsil Kohtla-Järve põhikool. Mõni aeg tagasi ilmus Jaak Aaviksoo juhitud töörühma koostatud analüüs, kus on jõutud järeldusele, et kõrgete hariduskulude peamine põhjus on liiga kallid nn luksuskoolid. Kas tõesti kulutatakse Vaata lähemalt ›
0
HANNAH: Kas sa arvad, et maailmal on vaatamata kõigele pääsemislootust? VALENTINE: Ei, ta on hukkumisele määratud. Aga kui maailm sai alguse samasugusest punktist, siis võib arvata, kuidas järgmine maailm tekib. Tom Stoppardi (3. VII 1937 – 29. XI 2025) näidendi „Arkaadia“ lavastas Jaanus Rohumaa Tallinna Linnateatris 1997. aastal. Möödunud on peaaegu kolmkümmend aastat, kaugeltki mitte iga lavastus ei püsi nii elavalt meeles ja hinges. Seepärast tegi Elmo Nüganeni „Arkaadia“ Endla... Vaata lähemalt ›
20
„Auroraga“ (2025), Andres Maimiku ja Rain Tolgi filmiga, tehti filmiaastat jaanuaris alustades hea valik: film on hea, sest see on tehtud ilmselt teemal, mida nad tunnevad – abielu võib praguneda igaühel. „Aurora“ algus on konarlik. Oli küll ette teada, et stseenid improviseeriti ja Aurora (Maarja Johanna Mägi) on usklik. Improvisatsioon toob esile toored tunded. Haarad mõistmiseks igast asjast, näiteks Sten Šeripovi muusikast. Bassklarnet. Klaver. Tuule hääl. Maimiku ja Tolgi filmidele... Vaata lähemalt ›
0
Soosteri koolkond … see on siis Tartu koolkond? Moskva koolkond? Ei – hoopis Viljandi koolkond! Ja tuhka sellest, et Ülo Sooster pole kunagi Viljandis elanud ega tõusnud ka sel sügisel surnust, et Viljandis tegusid tegema hakata. Ivar Põllu eestvedamisel on Viljandis nüüd 12 noort inimest, kellele Sooster pole üksnes kuju kunstiajaloos, vaid inspiratsiooniallikas ja mõjutaja, võib-olla isegi (mõtteline) dialoogipartner. Kuigi need tosin tudengit ei plaani end tõenäoliselt väljendama asuda samades... Vaata lähemalt ›
26
Eesti raamatu juubeliaasta ei ole kaugeltki läbi ning kuni emakeelepäevani saab Tallinna ülikooli akadeemilises raamatukogus uudistada näitust „Tõlkes sündinud: Eesti kultuuri ajalugu tõlkekirjanduse peeglis (1525–2025)“. Mahukas näitus täidab kogu maja, ometi on see vaid väike killuke veel mahukamast uurimistööst. Silma jääb uudseid rõhuasetusi ja vaatenurki: valitud teoste kaudu tutvustatakse nende aega, kõrvale ei ole jäetud ajaviitekirjandust ega tsensuuri teemat, esile on tõstetud naiste roll ja ajakir Vaata lähemalt ›
41
Populaarsemad allikad
Meie Kirik – Saated
|
0% |
Uued uudised
|
0% |
| Anijauudised.ee | 0% |
Külauudised
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
03.05.2026 18:25
Viimane uuendus: 18:22.
Uudiste reiting uuendatud: 18:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)