„Võib saali minna.“ Näitan piletit, haaran kõrvaklapid ja pimendavad silmaklapid, pühin puhtaks talvesaapad ning astun pimedasse ruumi. Soomusrüüs kangelane, kes on lavastuse eelreklaamist juba tuttav, seisab laternavalgel sissepääsu lähedal, ent asub siis metalli kõlksumise saatel ruumis sihitult ringi patrullima. Kui silmad lõpuks pimedusega harjuvad, märkan seinte äärde reastatud teatritoole ning suundun istuma, kaaslaseks eelaimdus, et kauaks sinna ilmselt jääda ei tule. Viimaste istmete täitumisel sis Vaata lähemalt ›
0
*** äkki siis kui ma loen palju raamatuid hakkab ta mind armastama äkki siis kui ma ostan ilusamad riided või vähemalt pesen praeguseid hakkab ta mind armastama äkki siis kui lõpetan kümnendat korda palumise et ta hakkaks mind armastama hakkab ta mind armastama äkki siis kui ma teda ignoreerin hakkab ta […] Vaata lähemalt ›
0
Sündis sõja ajal ja suri sõja ajal. Elu saab ka niimoodi ühte lausesse kokku võtta. Ega mina seda ajajoont kohe ära ei tabanudki, selle sõnastas tema vend, ise sündinud rahu ajal, küll napilt, noore rahu ajal. Sügisel, hingedeajal, mõtlen surmast rohkem kui muudel aegadel, lauseid, mis elu võimalikult täpselt edasi annaksid, neid otsin iga päev. […] Vaata lähemalt ›
0
„Lennart. Pöördtooliaastad“, autor Jaak Jõerüüt, lavastaja Karl Laumets, kunstnik Eva Maria Põldmäe, muusikaline kujundaja Robert Jürjendal, videokujundajad Herkki-Erich Merila ja René Reinumägi, valguskujundaja Rene Liivamägi, kostüümikunstnik Antonio Lätt. Mängivad Ivo Uukkivi, Eva Koldits, Gert Raudsep, Ragnar Uustal, Christopher Rajaveer, Tõnn Lamp, Rasmus Kaljujärv, Hardo Adamson, Kristin Uusna, Anu Lamp ja Toomas Hendrik Ilves. Esietendus 16. […] Vaata lähemalt ›
69
Olen oma arvustustes korduvalt kirjutanud niisugusest vene nüüdisproosa nähtusest nagu psühholoogiline ajalooline proosa. Seal ei keskenduta kuulsatele nimedele, ei maalita ka paatoslikke pilte suurejoonelistest sündmustest. Keskmes on siin nn tavalised inimesed, olgu nad siis tehasetöölised, õpetajad või talunaised: just nende elukogemus, enamasti traagiline, vormib lugeja arusaama neist kui unikaalsetest ja põnevatest isiksustest. Teiselt poolt saab sellise […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna arhitektuuribiennaali kuraatorinäitus „Söödav“. Kuraatorid Lydia Kallipoliti ja Areti Markopoulou. Arhitektuurimuuseumis kuni 20. XI. Linnade ajalugu on tihedalt läbi põimunud toiduainete tootmise ja tooraine kasvatamise arenguga. Enne turumajandust ja linnade sotsiaal-majanduslikku iseseisvumist kasvatati toiduvalmistamiseks vajalik kogukondlikult, söögilaua katsid saadused, mis olid võetud oma põllult ja aiast või saadi naabri omast. Inimestel oli oma toiduga lähedasem […] Vaata lähemalt ›
0
Väidetavalt kõlavat maailma lühim avaldatud teatriarvustus nii: „Hebrews, 13:8“. Eestikeelse piiblitõlkega veidi vabamalt ümber käies seisab piibli selles kohas – kiri heebrealastele, 13:8-9 – „Jeesus Kristus, eile, täna ja homme“. Midagi sellesarnast tahaksin öelda Douglas Murray raamatu kohta. See meenutab pikaks läinud netikommentaari. Raamat midagi uut gay-soo-rassi jm identiteetide ümber käivas debatis ei ütle, vaid […] Vaata lähemalt ›
0
Maailmamuusikamess ja esitlusfestival WOMEX (World Music Expo) 19. – 23. X Lissabonis. Lissabonis peetud WOMEXil kohtusid fado sünnimaal tuhanded pärimus- ja maailmamuusika professionaalid. 28. korda aset leidnud suurüritus on märkimisväärne ka seetõttu, et festivali esitlusprogrammi valiti sel aastal ansambel Duo Ruut ning Music Estonia eestvedamisel esindas Eestit üks aegade suuremaid, 35-liikmeline delegatsioon. Pärimusmuusikale omaselt juuri […] Vaata lähemalt ›
94
Iga kord, kui mõeldakse välja järjekordne uhke ökoloogilise jalajälje arvutamise süsteem, puhkeb minus selle tulemust arvutades protest. Mis mõttes on maainimese ökoloogiline jalajälg suurem kui linnainimesel? Urisen, et kust te, kulla rahvas, oma söögigi saate ja kuidas see linna saab. Heidate oma tallatud jäljed maainimese kukile ja peate linnas pillerkaari? Aga on midagi, mida märkame […] Vaata lähemalt ›
19
Viljandi kitarrifestival 19. – 23. X, kunstiline juht Ain Agan. Viljandi kitarrifestival toimus tänavu 15. korda. Olen varemgi kitarrifestivalist kirjutanud ning pean ka seekord alustama kava kiitmisega: suurepärane kava, väga esinduslikud artistid ja ladus korraldus. Kahjuks ei õnnestunud mul reedesel päeval kontserte kuulata, kuid oma lemmiku leidsid kavast nii paadunud džässisõbrad kui ka teiste žanride […] Vaata lähemalt ›
0
Keegi ei saa endale seiklusi milleks ta on loodud alati ise välja vali da Mariana Leky Mariana Leky „Mida siit näha võib“ on imeline raamat. See on üks nüüdisaja saksakeelse kirjanduse eredamaid ja omanäolisemaid näiteid. Raamat on pärjatud mitmete auhindadega ning püsis 65 nädalat ajakirja Spiegel menukite edetabelis. Oma pretensioonitu, ent äärmiselt väljapeetud jutustamisviisiga räägib Leky […] Vaata lähemalt ›
0
Esimest korda on Pimedate Ööde filmifestivali kavas võistlusprogramm „Kriitikute valikud”. Uus programm esindab filmikunsti kõige värskemaid hoovusi läbi kriitiku prisma ja on mõeldud eelkõige nõudlikule, filmi kui kunstiteost väärtustavale vaatajale. Kavva kuuluvate linateoste puhul on tegu eranditult maailma- või rahvusvaheliste esilinastustega. „Selle võistlusega leiavad endale õige koha väiksemad arthouse-filmid, mis muidu kaoksid teiste vahele ära – […] Vaata lähemalt ›
0
Mirjam Mesaki soolokontsert „Igatsus“ „Olla seal, kus on vaataja“, Tristan Priimägi vestleb Edith Sepaga Sten Saluveer, „Surf digilaine harjal“ Vestlusring tehisintellekti mõjust loomevaldkonnale Paolo Girol ja Karl Erik Laas interaktiivsetest võrgulahendustest etenduskunstides Margus Lattik, „Pärast koroonakriisi. Teaduse vastutusest ühiskonna ees“ Ülo Mattheus, „Kas Vene terror lõpetab ka Putini ajastu?“ Silvia Pärmann, „Superstaarid, minevikuvarjud, tulevikusähvatused“ Katrin Kivimaa, „E Vaata lähemalt ›
0
„Feministlikud utoopiad“ on kunstnik Lilli-Krõõt Repnau illustreeritud pildiseeria Feministeeriumi samanimelisele 11 artiklist koosnevale sarjale, mis ilmus 2020.–2021. aasta jooksul. „Feministlikud utoopiad“ kajastavad alternatiivseid unistusi sellest, milline tulevik välja võiks näha, kuid samal ajal saab utopistlikest kujutlustest teada väga palju tänapäeva kohta. Millest me puudust tunneme? Kes ja kuidas me olla tahame? Kuidas seda saavutada? Neid […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavuse näituse kujundaja Enn Tegova arvab, et on viimane aeg hakata valmistuma tõsiseks esinemiseks ning paneb kõigile südamele üllatada külastajaid meie linna kunstielu kõrge tasemega. Osaleda võib üle Eesti ning kujundajal on kavatsus tööde väljavalimiseks kutsuda kokku žürii.Iga kunstnik saab esitada maksimaalselt kaks teost/komplekti, mille materjalis, tehnikas ja vormis ei ole piiranguid.Teoste informatsiooni ja pildifailid saab […] Vaata lähemalt ›
0
kontsert „Autoritund. Jaan Rääts 90“ I Tallinna noortekooride festivali kontsert Tallinna Jaani kirikus Baltimaade kunstifestival New Yorgis Diāna Tamane isikunäitus „Poolarmastus“ Rakvere teatri „Ki(i)vi südamel“ tantsulavastus „Külli Roosna ja Kenneth Flaki „Singulaarsus“ tantsulavastus Diana Harteni „Behind My Skin“ mängufilm „Amsterdam“ Vaata lähemalt ›
0
Augustis täitus Juhan Maistel 70. aastaring, millest poole sajandi jagu aastaid on möödunud kunstiajaloo tähe all. Laia pintslikaarega tõmmates võib öelda, et tema teadustöö keskmes olnud kolm pealiini – muinsuskaitse, mõisad ja maastikuarhitektuur –, mille vahele mahub hulganisti uurimusi antiigist kuni Tartu ülikooli arhitektuuriansamblini. Kui kõike seda tervikuna hoomata tahta, näib Maiste loometöö tuum olevat […] Vaata lähemalt ›
30
Riigieelarve eelnõu esimesel lugemisel riigikogus kõlas sõna „kriis“ üksi või mitmesuguste liitsõnade osana kokku 38 korda, olles seega saadikute huulil sama sagedasti kui „majandus“, aga poole rohkem kui „sõda“ või „julgeolek“. Saadikute sõnakasutuses on meil kriisiolud, -periood ja -olukord, -ajad ja -aastad, meil on COVID- ja koroonakriis, julgeoleku-, energia- ja majanduskriis, kokku kobarkriis. Kriiside jutlustajad […] Vaata lähemalt ›
0
Eestlaste isevärki vaimsusest on omajagu juttu olnud.* Jumalausklikke on vähe (13%), neid, kes usuvad „kõrgemaid jõude või ülivõimetega inimestesse“ aga palju (59%). Viimasel ajal lahatakse ühis- ja pärusmeedias aina enam igasuguste isehakanud gurude ja võlujogurtimeistrite tegevust ja selle võimalikke tagajärgi. Juhitakse tähelepanu murettekitavale trendile, kus erialase ettevalmistuseta inimesed oma veendumused esmalt elustiiliks, siis isiksuseks ja […] Vaata lähemalt ›
97
Selle artikli kirjutamiseks küsisin nõu 16aastaselt tütrelt. Millele peaks noorte arvates tähelepanu pöörama? Kirjuta naistest, kõlas lühike vastus. Kirjuta abordiõiguse protestidest USAs. Kirjuta sellest, et kui demokraatia variseb, saavad esimesena pihta naised ja lapsed. Mõttepaus. Eesti riigis mähitakse naised ja lapsed pealtnäha pehmesse kombinesooni. Sel nädalal loetakse riigikogus peretoetuste eelnõu, mille järgi peaks kolmelapseline pere […] Vaata lähemalt ›
0
Noor disainer Hannah Segerkrantz on astunud disainipüünele tootesarjaga Kiukivi. Ta võitis äsja Bruno disainiauhindade konkursil publikulemmiku preemia. Segerkrantz kasutab oma loomingus kanepibetooni – ökoloogilist materjali, mis ehituses on küll levinud, kuid disainivaldkonnas uudne. Segerkrantzi sõnul on Kiukivi süsinikunegatiivne tooteseeria tehtud jätkusuutlikust ehitusmaterjalist kanepibetoonist, mis koosneb kanepipuistest, lubjast ja veest. Materjali saab elementideks vormida spetsiaalse poolmodulaa Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Sirp
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.03.2026 01:31
Viimane uuendus: 01:16.
Uudiste reiting uuendatud: 01:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)