28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Senine Eestis viljeldav kliimapoliitika toetub peamiselt kehvale ilukirjandusele ja rahvaluulele, mitte õigusnormidele. Erakondade vaidlus on käinud viimasel raisatud neliaastakul selle üle, kas õigus on globaalse kliimamuutuse inimtekkelisuses veendunud teadlastel või on Eesti riigi ja ühiskonna arengu suunamisel ainuvõimalik toetuda iidsele talupojatarkusele, mida ekslikult ka terveks mõistuseks nimetatakse. Teadus kinnitab, et süsiniku atmosfääri paiskamisel on katastroofilised […] Vaata lähemalt ›
0
Valimiste aeg on alanud ning kõige olulisem valik, kui uskuda Kaja Kallase kõnet möödunud nädalavahetuse üldkogudel, on „vaba ja avatud ühiskonna või endasse sulgunud ja üksioleva tigeda väikeriigi vahel“1. Või siis Eesti 200 juhi Lauri Hussari sõnul „edasi või tagasi“ liikuva Eesti vahel, mis, nagu viimaste valimiste järel, enam liberaalse demokraatia teelt ei kaldu.2 Lühidalt, valik […] Vaata lähemalt ›
0
Muinsuskaitseamet on taas saanud uue peadirektori. Pärast Siim Raie lahkumist ja Liisa Pakosta lühikest debüüti astub 1. märtsist pärandi hoidmise, edendamise ja muuseumidega tegeleva asutuse eesotsa Marilin Mihkelson, kes seni töötas maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhatajana. Mihkelsoni ametisse kinnitamise teatest jääb silma tema järgmine lause: „Pärandi hoidmine ja säilitamine meie kõigi hüvanguks nüüd ning […] Vaata lähemalt ›
0
2019. märtsis alustas Sahha (Jakuutia) šamaan Aleksandr Gabõšev jalgsi teekonda Jakutskist Moskvasse Punasele väljakule, et Venemaa isevalitsejas pesitsev deemon šamaanirituaalidega temast välja ajada. Selleks oli tal plaanis süüdata Kremli müüri ääres lõke, ohverdada tulele kumõssi ja hobusekarvu ning šamaanitrummi saatel lugeda palve, mille mõjul deemon laseb Putini vabaks ja Putin lahkub võimult. See avanuks Gabõševi […] Vaata lähemalt ›
66
Mihhail Šiškini eessõna esseekogumiku „Sõda või rahu“ uuele väljaandele algab asjaolu nentimisega, et „venelane olla on valus“ (lk 5). Küllap on tal õigus, eriti, kuna tegemist on demokraadiga, liberaaliga, kes on olnud sunnitud Venemaalt lahkuma ja elab vabas maailmas. Ilma Vene Maailmata, mida välismaal kehastab kohapealne „väike Venemaa“, on venelasel tavaliselt keeruline, kui mitte võimatu hakkama […] Vaata lähemalt ›
248
2020. aasta suvi oli Valgevenes lootust täis. Tuldi tänavale, seljas puna-valged rõivad, käes puna-valge lipp või loosung. Tihtipeale kandis kümmekond inimest üht hiiglaslikku puna-valget loosungit. Puna-valge oli lootuse, ühtsuse ja demokraatia värv. Minevikust laenatud kujundite või tekstikatketega vaadati lootusrikkalt tulevikku. Tänavatel ja väljakutel ei olnud lärmi, rüsinat ega kaost. See oli naise näoga rahulik ja […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Vaikelu rahvuslikel motiividel“ tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 2. IV. Koostaja Jaanus Samma, konsultandid Kai Lobjakas ja Andreas Kalkun, koordinaator Ketli Tiitsar, uute teoste autorid Edith Karlson, Anna-Mari Liivrand, Urmas Lüüs ja Jaanus Samma, näituse arhitektuuri looja Neeme Külm, prototüüpide looja Kadri Villand, produtseerinud Valge Kuup Studio ja graafiline disainer Brit Pavelson. Laenan siinse artikli […] Vaata lähemalt ›
9
Avavalss, häirivalt võluv võõras ulatab käe, sa oled väga teadlik sellest, kui higine su peopesa hetkel on, aga sa võtad selle käe ja loodad parimat ja juba oledki tema vastas, distants null, sulle öeldakse näiteks „tere“ või „kuidas läheb“, pole kindel, vastad midagi ja oled vaevalt jõudnud hakata mõtlema oma hingeõhule, kui saabub see õudne […] Vaata lähemalt ›
48
Intrigeeriva iraani-saksa-prantsuse päritolu lavastaja Emily Atefi loominguga oli eesti filmifriigil võimalus kinos tutvust teha mõni aasta tagasi, kui linastus tema vaba käega tehtud fantaasia saksa näitlejannast Romy Schneiderist pealkirjaga „3 päeva Quiberonis“1. Oma uues filmis „Rohkem kui kunagi varem“, mis räägib haruldast kopsuhaigust põdeva Hélène’i (Vicky Krieps) otsusest valida poiss-sõbra Matthieu (Gaspard Ulliel) meelehärmiks oma […] Vaata lähemalt ›
0
Vano Allsalu näitus „Nurk ja aed“ Vernissage’i kunstigaleriis 8. XII 2022 – 14. I 2023, vestlusõhtu 10. jaanuaril. „Kui ei oska lausuda, siis ei tea,“ tavatses Tartu ülikooli legendaarne filosoofiaõppejõud Tõnu Luik öelda üliõpilastele, kes suulisel eksamil hätta jäädes püüdsid end välja vabandada, et tegelikult nad ju teavad vastust, lihtsalt ei oska seda sõnastada. See repliik […] Vaata lähemalt ›
1
Lõuna-Mississippi ülikooli The Southern Chorale’i Baltimaade tuuri kontsert 11. I Tallinna Jaani kirikus. The Southern Chorale, dirigent Gregory Fuller. Kavas Tõnu Kõrvitsa kooriteosed (sh „St. Michael Songs“ ehk „Miikaeli laulud“, 2022, Eesti esiettekanne), samuti Alyton Escobari, Ross C. Bernhardti ja Hoagy Charmichaeli teosed ning spirituaalid. Õnnelikud olid need, kes tohutu meediarägastiku kiuste noppisid üles peaaegu reklaamimata […] Vaata lähemalt ›
4
Vanemuise ja Tartu Uue teatri „Romeo ja Julia“, autor William Shakespeare, lavastaja Elise Metsanurk, dramaturg Andreas Aadel, kunstnik Kristiina Põllu, helilooja Jarek Kasar, liikumisjuht Rauno Zubko, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Aivar Tommingas, Ilo-Ann Saarepera, Priit Strandberg, Marika Barabanštšikova, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Maria Annus, Andres Mähar, Reimo Sagor, Ekke Märten Hekles ja Jarek Kasar. Esietendus […] Vaata lähemalt ›
0
Hoonete energiatõhusaks muutmisest on saamas rohepöörde üks võti. Renoveerimiseks on riik eri meetmete alt toetusi andud varemgi, kuid nüüd on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis välja kuulutatud renoveerimismaraton, mille keskmes just hoonete energiatõhusus ja kliimakindlus. Kuidas aga renoveerida suurel hulgal ja korraga kortermaju nii, et tulemus poleks plass ja ühetaoline? Ehk võiks osa renoveerimistoetusest suunata ka paneelelamute […] Vaata lähemalt ›
21
Ülikoolid võiksid ja peaksid olema rohepöörde eestkõnelejad. Mitte ainult teadmiste, vaid ka tegudega. Sellest, millised on kõrgkooli võimalused midagi tõesti ära teha, räägib lähemalt Tallinna tehnikaülikooli rohepöörde prorektor Helen Sooväli-Sepping. Eelmisel aastal valmisid ülikooli Mustamäe linnaku elurikkuse uuringud. Mis oli nende koostamise peamine ajend? Meil on kaks suurt globaalset kriisi. Üks on elurikkuse kadu ning […] Vaata lähemalt ›
122
Mängufilm „Avatar. Vee olemus“ („Avatar: The Way of Water“, USA 2022, 192 min), režissöör James Cameron, stsenaristid Josh Friedman, James Cameron, Shane Salerno, Rick Jaffa ja Amanda Silver, operaator Russell Carpenter. Osades Sam Worthington, Zoe Saldaña, Sigourney Weaver, Stephen Lang, Kate Winslet, Edie Falco, Giovanni Ribisi jt. Filmi „Avatar. Vee olemus“ keskmes on sarnaselt paljude […] Vaata lähemalt ›
0
Milleks see kõik? Tippsport on nähtusena niivõrd eneseküllane, et spordiinimesed, -reporterid, -ametnikud ei kipu just ülearu sageli esitama küsimusi selle olemuse kohta. Mis see õigupoolest on? Kas ajalooliselt sattumuslik Vana-Kreeka veidrus (umbes nagu seks noorte poistega), mis on kujunenud universaalseks? Või tõukub see inimese kui liigiolendi psüühilistest põhijoontest, evolutsiooni käigus juurdunud konkurendi hävitamise tungist, seksuaalsest […] Vaata lähemalt ›
54
Kirjutamine on mu elus väga tähtsal kohal. Mäletan, et valmistasin raamatuid juba siis, kui veel õieti kirjutadagi ei osanud. Murdsin paberilehed kokku, joonistasin pildid ja teksti kujutas lihtsalt looklev joon ning raamat oligi valmis. Isiklikus ajaarvamises järgnes sellele käsitsi kirjutamise ajajärk. Käsitsi kirjutamise ajajärk läks ülikooli lõpus (1990. aastate alguses) tasapisi üle masinakirja epohhiks. Kui […] Vaata lähemalt ›
92
1. veebruaril saab aasta täis ajast, mil Eesti sai CERNi (Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire) kaasliikmeks. CERN ehk Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon haldab maailma kõige suuremat elementaarosakeste eksperimenti ja kuna eksperimendi suurim osa, ringkiirendi nimega suur hadronite põrguti (Large Hadron Collider, LHC) on 27kilomeetrise ümbermõõduga „tööriist“, siis ei asu eksperiment laboris, vaid hoopis Šveitsile ja […] Vaata lähemalt ›
2
Laoba on rand Kihnu saarel Lemsi külas. Minu lapsepõlves oli seal lautrikoht kaluripaatidele, kaks põnevat paadikuuri, hobuste karjamaa ja rikas linnuriik. Lapsi viisid ujuma kolm muuli: poiste, tüdrukute ja maessakate (ehk mandriinimeste) oma. Tegelikult kasutasid kõik poiste muuli, ka mina, maessakas. Lapsepõlves ja ka veel aastakümneid hiljem mäletasid mu jalatallad kõiki selle lühikese muuli kive, […] Vaata lähemalt ›
0
2023. aasta oli vaevalt paar päeva vana, kui seisin Norras Kvernesi püstpalkkirikus. Oli kirgas ja jäine ilm ning sees isegi külmem veel kui õues: maalitud seinad ja laed lausa õhkasid külma, mille auväärne puust hoone endasse oli kogunud. John Harry nimeline vana mees oli tulnud ja spetsiaalselt meie jaoks kiriku avanud. Ütlesime pärast talle, et […] Vaata lähemalt ›
72
Populaarsemad allikad
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.07.2026 02:09
Viimane uuendus: 01:58.
Uudiste reiting uuendatud: 02:03.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)