28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
„Oli kole aasta, ei saa salata,“ kirjutasin ma siinsamas 2021. aasta alguses. Aasta hiljem oli selge, et koledus kestab, aga aeg annab siiski lootust. Nüüd, jaanuaris 2023, tuleb fatalistlikult tunnistada, et kolm on kohtu seadus. Sõda ja hinnatõus matsid kõik muu enese alla, aga ega kodune valitsemise kriis, EKRE ja koroonagi kuhugi kadunud. On selge, […] Vaata lähemalt ›
0
Eelmise aasta lõpus detsembri esimestel päevadel avaldas briti filmiväljaanne Sight & Sound oma korra kümnendis ilmuva kõigi aegade saja parima filmi nimekirja. Seda on laialdaselt peetud filmivaldkonna mõjukaimaks edetabeliks, mille põhjal määratakse filmi staatus. Seekordsed tulemused tekitasid vastukajatormi, mille lainetused annavad end ilmselt tunda ka aastate pärast. Esikohale tuli film, millest paljud ei olnud isegi […] Vaata lähemalt ›
0
Kiwa graafikasari „Metanoia“ Telliskivi loomelinnaku väligaleriis kuni 31. I. 1. Telliskivi loomelinnaku väligaleriis saab näha Kiwa näitust „Metanoia“, mis on otseselt tõukunud Raul Meele konkreetsetest luuletustest ehk kirjutusmasinajoonistustest. Kiwa on oma Meele kuulsaid graafilisi lehti tõlgendavaid pilte nimetanud „kummitatud“ teosteks. Mul aga tekkis tunne, et Kiwa töid saab vaadata ka ilma nende tekke põhjustanud intertekstuaalset […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti ahtakeses kultuuriruumis tekib haruharva tunne, et mingi teema tõmbab käima kogu erialaringkonna. Pluralistliku kunstipildiga kaasneb selliseid olukordi haruharva. Üheksakümnendate keskel oli kunstiväljal üldkõnetavaks teemaks mõnda aega kunsti piiride küsimus, sajandivahetusel korraks videokunsti ja uue meedia temaatika. Ukraina sõjaga seotud teadvusnihked ning ülalt alla peale surutud mehhanismid problemaatilise punapärandi üle otsustamisel on aga tinginud selle, […] Vaata lähemalt ›
0
Juhtunud on nii, et praegu ei saa rääkida Euroopast ilma tugeva Vene aktsendita. Nüüd, kui on lõpuks taibatud, et Venemaa ei ole Euroopa osa, vaid midagi täiesti teistsugust. Alates 24. veebruarist istub Venemaa Euroopa turjal nagu elevant elutoas – ja veel märatsev selline. Istus seal juba enne, pärast üürikest viisakamat viivu taas kindlamalt aastast 2000, […] Vaata lähemalt ›
0
Möödunud aasta novembrikuu lõpus kuulutas muinsuskaitseamet välja aastaauhindade laureaadid. Linnaruumi elavdaja kategoorias pälvis auhinna Kassisaba tänav Viljandis. Kassisaba tänava korrashoiu eest hoolitseb Viljandi Veevärk AS, kes möödunud suvel paigaldas sinna ajastutruud laternlambid, mis ühtivad vanalinna stilistikaga, Viljandi Linnahooldus seisab hea tänava heakorra eest. Tänavale puhus elu sisse aga juba 2016. aastal Gea Valner kogukonnaüritusega „Tule […] Vaata lähemalt ›
19
Kliimamuutuste mõju on tunda saanud igaüks, olgu siis kalli energiahinna, suvise joogiveepuuduse või sagenevate üleujutustena linnakeskkonnas. Muudatustega kohanemiseks peab kõigi uute ja renoveeritud hoonete ning rajatiste puhul Euroopa Komisjoni juhistest lähtuvalt arvestama kliimast tingitud ohtudega. Paradigmamuutuse elluviimiseks ei piisa siiski ainult stevejobslikust innukusest ja meeskonna heast juhtimisest. Vaja on kõrgharidusega insenere, kes ei mõtleks pelgalt […] Vaata lähemalt ›
60
Iga iseendast lugupidav asutus austab oma töötajaid. Mõni külvab mingi sündmuse puhul raha, mõni teeb rõõmu teisiti. Näiteks meie asutuse aastapäevadel ja muudel puhkudel on töötajatele kingitud asutuse logoga tasse, joogipudeleid, taldrikuid, tindipastakaid, kalendermärkmikke, lauakalendreid, seinakalendreid, kaustikuid, kleepse, T-särke, nokkmütse, rätikuid, salle, vihmavarje, poekotte, helkureid, metallmärke, akulaadijaid, salvrätte, prillitoose, hambaharju, vitamiinikarpe. Kindlasti mitte pole jaotatu Vaata lähemalt ›
150
Ei ole põhjust karta, et õpetajatele delegeeritud otsustamisvabadus jätab kirjandusklassika riiulitele tolmuma või lammutab kaanoni. Küll aga tuleb kirjanduse õpetamisel arvesse võtta noorte muutunud tekstikasutustavasid. Humanitaaria tuum Joosep Susi: Riiklike õppekavade ajakohastamine on esile kutsunud igipõlise diskussiooni kirjandusõpetuse õppesisust. Ennekõike keskenduvad huvirühmade arvamusavaldused autoritele ja teostele, keda/mida koolis tuleks – või siis, vastuoksa, ei tuleks – käsitleda. […] Vaata lähemalt ›
38
Tõesti, paljukest oli neid, kes enne Sight & Soundi kõigi aegade parima filmi värskeima küsitluse1 tulemuste selgumist detsembri alul ülepea teadsid sihukese filmi nagu „Jeanne Dielman, 23 quai du Commerce, 1080 Brüssel“2 olemasolu, rääkimata siis tagatipuks selle kõigi aegade parimaks tunnistamisest? Aga kõigest järjekorras. 1 Nagu ikka, alustame ajaloost. Brittide Sight & Sound on korraldanud […] Vaata lähemalt ›
21
1994. aasta oktoober. Pensionärid kuulavad sovetlikus pansionaadis maki pealt linnulaulu. Groznõi ümbruses kogunevad uue Venemaa Föderatsiooni tankid „erioperatsiooniks“. Jeltsin on samal ajal kuninganna Elizabethiga Suures teatris „Luikede järve”, Nõukogude ajast tähelepanu hajutusvahendina tuttavat tükki vaatamas ja tervitab loožist Moskva koorekihti. Balleti proloog muutub helitaustaks Groznõile ähvardavalt lähenevale kopterile. Muusika katkeb, tšetšeen laseb hüüde „Allahu akbar!“ […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „451° Fahrenheiti“, autorid Ray Bradbury ja Diana Leesalu, tõlkijad Hans Luik ja Diana Leesalu, lavastaja Diana Leesalu, kunstnik Kristjan Suits, kostüümikunstnik Triinu Pungits, valguskunstnik Emil Kallas, videokunstnikud Alyona Movko-Mägi ja Lauri Urb, helilooja ja muusikaline kujundaja Jakob Juhkam. Mängivad Indrek Ojari, Indrek Sammul, Ursula Ratasepp, Maris Nõlvak, Egon Nuter, Priit Pius, Tõnn Lamp, […] Vaata lähemalt ›
6
Lugu metsast on hea alustada looga metsaskäigust. Sel suvel juhtus nii, et üks pikka aega planeeritud üritus sai teoks. Üle paarikümne aasta toimusid taas Palmse mängud. See on traditsiooniline suvine bioloogiatudengite pidu Palmse pargi lähedal metsatalus, kus eelmisel sajandil toimusid zooloogia praktikumid, hiirte skalpide võtmised ja linnulaulu tundmaõppimine. Ajalooline koht on nüüd erakätes ja kannab […] Vaata lähemalt ›
290
Detsembrikuu kontserdihuviline ei tarvitsenud sugugi muretseda, et jõulukuu muusikaline assortii oleks üknes ettearvatavalt pühademaiguline. Terve kuu jooksul oli nimelt võimalik peamiselt Tartu saalides kuuldud kooskõlade keskel olla tunnistajaks külluslikule valikule, mis võimaldas enne uue aasta tulekut jääda mitmeks viivuks mõtisklema palju laiemalt kui vaid pühadetemaatika üle. Tõsi, kes otsis iga-aastaseks pidepunktiks siiski mõnd tuttavat vana […] Vaata lähemalt ›
10
Festival „Jõulujazz“ 25. XI – 18. XII. Festivali „Jõulujazz“ saab kindlasti pidada edukaks, sest rohkem kui pool kontsertidest oli välja müüdud, rahvas hõiskas ja sai püsti seistes aplodeerida. Nagu ikka, sai „Jõulujazzil“ kuulda palju vokaaldžässi. Avakontserdiks oli sätitud Anett ja tema albumi „Late to the Party“ esitluskontsert. Vaba Lava oli triiki rahvast täis. Eestlased on […] Vaata lähemalt ›
18
17 miljardit aastat vana universum on hiiglaslik „orel“, mille leiutas Jehoova. Galaktikad, tähed, planeedid, komeedid ning teised kosmilised kehad ja süsteemid on tänu gravitatsiooniseadustele selle „hiiglaoreli“ viledeks – see on minu elu ja töö kreedo. Universumi kui muusikainstrumendi kooskõla tundmaõppimine ja inimestele kuuldavaks tegemine on minu missioon. Seega ei pea ma ennast mitte heliloojaks, vaid […] Vaata lähemalt ›
0
Milles mõõta inimese suurust? Ehk kajas, mis jääb kõikuma, kui hüüdja on lahkunud? Kadri Mälgu kaja on vali, nagu see on vaid võimalik äärmuslikult andeka, kirgliku ja tööka hüüdja puhul. Pühendunud ja kartmatu loojanatuurina pulseeris tema anne viimaste hingetõmmeteni, pidurdamatult ja mänguliselt. Iga emotsionaalselt kõrglaetud ehe peegeldas isiklikku kogemust vormituna sümbolite keelde. Kadri viimane väljapanek […] Vaata lähemalt ›
0
Vilunumad suurkohanejad jutustavad tänini, kui kavalalt nad olid koogutades vabaduse eest võidelnud, ilma et me neid elavaid nõukamonumente eemaldama kipuksime. Nagu mõnigi on märkinud, on kohanemises harva midagi ilusat. Läbi aegade on iluideaalina kujutatud ikka Jeesust, mitte võõrvõimuga kohanenud kirjatundjaid ja varisere. Ka siinmail kipub mõte kohanemisest neil, kes jõudsid nõukaajal kaela kandma hakata ja […] Vaata lähemalt ›
0
Kohanimed on meie ümber ja me elame nende sees. Kasutame neid igapäevatoimingutes, tihti neile eraldi mõtlemata ja nende tähendustausta teadvustamata. Suur ja põnev teemaring seondub kohanimede etümoloogiaga. Eesti kohanimede päritolu saladuse lahendab paljudel juhtudel internetiski kättesaadav „Eesti kohanimeraamat“. Palju on siiski ka kohanimesid, mille loomislugu kaob ajalukku. Kohanimede kujunemislugu saab enamasti selgitada ajalooliste andmete põhjal, […] Vaata lähemalt ›
102
Jaapan on mulle alati meeldinud. Väga paljudel tuttavatel on olnud sügav jaapani periood või fännavad nad Hayao Miyazaki filme, animet ja väga maitsvat jaapani toitu. Minu Jaapan oli esmalt teismelise Jaapan: J-rock, J-pop, Harajuku linnaosa Tōkyōs, roosakaslillad juuksepikendused ja hirmkalliste moeajakirjade tellimine. Alustasin kolm korda jaapani keele õpinguid, hiragana ja katakana (silpkirja) sain selgeks, aga […] Vaata lähemalt ›
17
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.07.2026 04:45
Viimane uuendus: 04:34.
Uudiste reiting uuendatud: 04:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)