Ümbrus täitub üha uute kultuuriasutustega, mõnel on nimeks paaritähelised lühendid, nagu näiteks GÜ – Eesti Vabagraafikute Ühenduse galerii Arsi kunstilinnakus. GÜ avati 23. septembril koos Tallinna Kunstihoonest sinna kolinud graafikakojaga. Ühes GÜ avamisega tähistati graafikakoja 75. aastapäeva. Mõlema ürituse eestvedaja Lembe Ruben jõudis selleks puhuks teha ka filmi „Trükivärviline graafikakoda“, mis sisaldab intervjuusid seda juhtinud […] Vaata lähemalt ›
21
Tallinna Linnateatri „Polkovniku lesk“, autorid Juhan Smuul ja Urmas Lennuk, lavastaja Argo Aadli, kunstnik Martin Mikson, helikujundaja Mihkel Kuusk, valguskunstnik Margus Sepman. Mängivad Anne Reemann, Argo Aadli, Ilmar Aru ja Rein Jurna. Esietendus 17. IX Hobuveskis. Lesk hiilib vaikselt publiku ette, endal selg kange ja kõrged kontsasaapad jalas. Ilmselgelt on need ebamugavad astuda, aga ta […] Vaata lähemalt ›
0
Avalikkuses on kõneks olnud teaduse ja kõrghariduse alarahastamine, mis kõige valusamalt puudutab humanitaar- ja sotsiaalteaduste ressursivaesemaid erialasid. Viimastel aastatel on kujunenud ning viimase aasta jooksul kulmineerunud aga uus ressursipuudus, mis puudutab teiste erialade kõrval humanitaar- ja sotsiaalteadusi eriti valusalt – see on valdkondliku eetikakomitee puudumine. Tegemist on raske teemaga, mis mitte ainult ei takista teadlastel […] Vaata lähemalt ›
0
Viimasel ajal räägitakse väga palju kriisist, ajad on ärevad. Peaminister Kaja Kallas teeb enne „Aktuaalset Kaamerat“ Eesti rahva poole erakorralise pöördumise, kus ta reipal toonil teatab, et Eesti on kaitstud ja jääb kaitstuks, ning palub keerulistel aegadel rahulikuks jääda.1 Sel viimasel näib aga olevat soovitule vastupidine mõju: järgnevatel päevadel ei räägita ajakirjanduses muust kui sellest, […] Vaata lähemalt ›
66
Dokumentaalfilm „Keelemässaja. Mati Hint“ (Kopli Kinokompanii, Eesti 2022, 60 min). Režissöör Annika Koppel, operaator Madis Reimund, helilooja Tõnu Kõrvits, helirežissöör Timo Kiirend, produtsent Anneli Ahven. „Keelemässaja. Mati Hint“ harutab lahti keeleteadlase, esseisti ja õppejõu Mati Hindi osa Eesti kultuuri- ja taasiseseisvumisloos. Ajakirjanik ja filmikriitik Annika Koppel teeb 2019. aastal surnud Hindi elutööst kokkuvõtte, ent põikab […] Vaata lähemalt ›
0
Selle iseendasse suletud, kao ja plekita erootika võrdpildiks on oma saba hammustav madu. See on inimliku täiuse lagipunkt, mida on ääretult raske kätte võita, veel raskem aga säilitada. Michel Tournier Ma tean, kust mina pärit olen – aga kust kõik te zombid pärit olete? [—] Teid ei ole tegelikult üldse olemas. Ei ole kedagi peale […] Vaata lähemalt ›
21
Pandeemiajärgne Eesti muusikaelu on nii külluslik, et ka parima tahtmise juures ei jõua kõike huvipakkuvat kuulama minna. Erand ei olnud ka septembrikuu, kus nii mõnigi kord tuli kaaluda, mida valida. Kõige rohkem valmistas kõrgetasemeliste ettekannete kõrval rõõmu nende mitmekesisus. Klassikalise muusika publiku pärast on muretsetud juba aastakümneid, ometigi ei ole see liik veel välja surnud, […] Vaata lähemalt ›
0
Jacques Offenbachi koomiline ooper „Orphée aux enfers“ ehk „Orpheus põrgus“ 30. IX (esietendus) ja 2. X rahvusooperis Estonia. Lavastaja Liis Kolle, muusikajuht ja dirigent Arvo Volmer, dirigendid Jaan Ots ja Kaspar Mänd, dekoratsioonikunstnik Jaagup Roomet, kostüümikunstnik Reili Evart, valguskunstnik Rene Liivamägi, koreograaf Dmitri Hartšenko. Osades Heldur Harry Põlda või Oliver Kuusik (Orpheus), Kristel Pärtna või […] Vaata lähemalt ›
0
KEHAKUMA II / BODY GLOW II Katarina Kotselainen ja Kalle Kotselainen A-Galerii SEIFIS 07.10–01.11.2022 Reedel, 7. oktoobril kell 18:00 avavad õde-vend Katarina Kotselainen ja Kalle Kotselainen A-Galerii SEIFis näituse KEHAKUMA II. Näitus püsib avatuna 11. novembrini. KEHAKUMA II on näitus keha ja ehte suhtest kandja ning vaatajaga. Kehakuma on midagi, mis on kandjale endale füüsiliselt […] Vaata lähemalt ›
0
Kas poolteist aastat on piisav aeg, et harjuda surmaga? Ei tea. Sellest minekust räägiti palju. Sest Afanasjev oli kõigest 41, alles keset elu, ja nagu postuumselt avaldatud teosed näitavad, ka keset loomist. Sellest minekust räägiti palju, enamast ometi vaikiti. Kurbusest, teadmatusest küllap, ja soovimatusest teha meediasündmust surmast, mis selleks ikkagi sai. Nüüd on kõik teisiti. Teos […] Vaata lähemalt ›
4
Ikka ja jälle on leidunud neid, kes püüavad tuletada sügavat ja saatuslikku mõtet tõsiasjast, et „õhtumaa“ kunstkirjanduse alguses seisab sõna „viha“, mēnin – millega hakkab ju pihta „Ilias“. Homerosega võrreldes lubab eesti kirjanduse algus õnnelikumat saatust, sest selle avafraasina seisab „Kui õnnis …“. Selline on muidugi ka Taaveti laulude avasõna: „Õnnis on inimene, kes ei käi õelate […] Vaata lähemalt ›
7
Usedomi muusikafestival 17. IX – 8. X Usedomi saarel Saksamaal ja Poolas. Eesti muusika eri. Intendant Thomas Hummel, dramaturg Jan Brachmann, aupatroon Kurt Masur. Esimesse kontserdipaika oli hotellist 26 kilomeetrit. Tuletan meelde, et olin kuurortsaarel, kus ühissõidukid pole liiklemiseks just kõige levinum võimalus ning takso on tapvalt kallis. Mõtlesin võtta laenuratta, kuid pilt minust Karl Joonas […] Vaata lähemalt ›
20
Head kolleegid, head huvilised, auväärt žürii! Aitäh selle üllatusena tulnud auhinna eest, ja palun lahkesti vabandada, et mind kehaliselt kohal ei ole. Püüan jõudumööda olla korralik inimene, ja korralik inimene võtab iga tunnustust eeskätt kui avanssi. Sestap püüan aega ja jõudu, mis kuluks au vastuvõtmiseks kohale ja tagasi koju liikumisele, kasutada pigem selleks, et au […] Vaata lähemalt ›
0
David Lynchi retrospektiiv Sõpruse kinos 13. – 22. X. Kuidas kirjeldada sellist mõistatuslikku lavastajat, nagu seda on David Lynch? On inimesi, kes vaatavad suurima heameelega kõige räigemaid õudukaid, kuid ei suuda hetkegi taluda Lynchi märksa rahulikumaid filme, sest nood tekitavad neis kohe mingi imeliku, ebamäärase seisundi. Lynchi on palju jäljendatud ning tema teoste mõju ulatub […] Vaata lähemalt ›
82
Ma määran ennast ise. Kõik, mis ma olen ja mida ma teen, sõltub ainuüksi minust. Aga ometi, niipea kui ma midagi teen, puutun kokku teisega, kes hakkab mind määrama. Selgub, et ma ei saa juua lauda, abivahendita väga kõrgele õhku tõusta, sammuda läbi kivi. Arvuti mu ees määrab väga täpselt ära, mida ma temaga teha […] Vaata lähemalt ›
3
Süvenesin Epp Annuse romaani „Tere, Aleksander“ kevadel Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumis toimunud ökoulme aiaseminari1 eel – just ökoulme tundus olevat sobiv raamistik, kuhu romaan paigutada. Seminari lõpetas vestlus autoriga. Ettekannete pinnalt täpsustus romaani liigitus toona nähtuseks solarpunk, mille tõlge võiks ehk olla „päikesepunk“.2 Romaan on niisiis leebemat sorti tulevikukujutlus: midagi ei ole 2066. aastaks, kui toimub […] Vaata lähemalt ›
12
Septembris alustas viis kriitikut õpinguid Sõltumatu Tantsu Laval (STL) kuni märtsini kestvas tantsukriitika uurimisresidentuuris, mille eesmärk on hoogustada ja mitmekesistada nüüdistantsust kirjutamist. STLi konkursile laekus taotlus 26 inimeselt, kelle hulgast valiti välja viis: Ele Viskus, Joosep Susi, Kerly Ritval, Kärt Koppel ja Lisanna Lajal. Residentuuri kestel käivad nad vaatamas nüüdistantsulavastusi ja analüüsivad nähtut, osalevad loengutel […] Vaata lähemalt ›
0
Rahvusvaheline muusikapäev Mubas ehk Tallinna muusika- ja balletikoolis 1. X. Alanud on oktoober. See tähendab, et juba kuu aega on kestnud Tallinna muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli ja Tallinna balletikooli uus ajastu – Muba. Teadagi on oktoobri algul ka rahvusvaheline muusikapäev, mida need koolid on alati tähistanud. Laupäeval, 1. oktoobril toimuski mitu kontserti, kus […] Vaata lähemalt ›
0
6. septembril lahkus teispoolsusse soome ajakirjanikust estofiil Seppo Kervinen. Soome ajakirjanike liidu ajaleht pealkirjastas Seppo Kervisele pühendatud mälestuskirjutise „Eesti sõber kuni lõpuni“. Eestiga sidus Seppot juba päritolu: ta emapoolne vanaisa oli eestlane, pärit Räpina kandist. Ajateenistus tsaariarmees viis ta Viiburisse, kus muusikaandeline noormees võeti sõjaväeorkestrisse. Orkestrandina jäi ta Viiburisse teenima ka pärast sundaja lõppu ja […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst“ tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 13. XI. Kuraatorid Maria Muuk, Anna Kaarma, Aadam Kaarma ja Eve Kask, graafiline disainer Anna Kaarma; kujundaja Aadam Kaarma ja kirjadisainer Aimur Takk. Digitaalne revolutsioon on muutnud meid ja maailma meeletus mahus. Igaühele tajutav osa sellest on kestnud kolmkümmend aastat ning tõenäoliselt on […] Vaata lähemalt ›
122
Populaarsemad allikad
Kesknädal
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
27.03.2026 18:40
Viimane uuendus: 18:40.
Uudiste reiting uuendatud: 18:32.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)