Saksa romantiku Caspar David Friedrichi kuulsal maalil „Rändaja udumere kohal“ (1818) imetleb kaljunukil vaataja poole seljaga seisev mees hunnitut udusse mähkunud vaadet. Ses on lootust ja tabatud imet. Päris ime, vahest ainult õige kribul õnnehetk, tuleb meiega tuppa pimedal ajal süüdatud küünla leegiga. Alati pole palju vaja. Äpu näärilaulu kõige halearmsamas kohas soovitakse, et lapse […] Vaata lähemalt ›
123
Kas suhtuda metsa kui liigirikkasse elusloodusesse või majandatavasse tuluallikasse? Kas õige on sõita auto või jalgrattaga? Kas Eesti hoiab õigel kursil Reformierakond või EKRE? Kas õige pere moodustavad vaid vähemalt kolme lapsega mees ja naine või on see mõiste avaram? Kas Nõukogude ajal püstitatud monumendid on julgeolekurisk või tohib arutleda ka nende kunstiväärtuse üle? Kas […] Vaata lähemalt ›
0
Polariseerumine valimiste eel on Eesti poliitikas tavaline. Pikki aastaid olid kaheks suureks vaenupooleks Reformierakond ja Keskerakond ning debattide põhiküsimuseks sai see, mida arvatakse Venemaast ja Putini poliitikast ning kuidas nähakse rahvussuhteid eestlaste ja venelaste vahel. Muud erimeelsused jäid nende teemade varju. Nüüd on tekkinud uus vastandus, mis pealtnäha kujutab endast liberalismi ja konservatismi võitlust, kuid […] Vaata lähemalt ›
33
Charles Eisenstein on keskkonna(kaitse)diplomaat. Tema meetod on luua õlgmehike, mille vastu suured massid saaksid koonduda – nimelt süsinikureduktsionism –, ning lepitada selle materdamise kaudu senised vaenupooled. Mitte eriti lühidalt öeldes on süsinikureduktsionismi kõik, kes eitavad sotsiaalse ja loodusliku ja üldse elu ühtsust ja seda, et kõik mõjutab kõike, ja näevad (keskkonna)probleemide lahendust ühe ebakoha õgvendamises […] Vaata lähemalt ›
77
„Identiteedis“ lahkab Francis Fukuyama viimase kümnendi suuremaid poliitilisi murranguid, eeskätt parempopulismi tõusu ja liberaaldemokraatia allakäiku. Selle pea ülemaailmse probleemi põhjusi näeb Fukuyama liberaalsete, demokraatlike, eeskätt vasakpoolsete jõudude takerdumises üha spetsiifilisemasse identiteedipoliitikasse ja sellest tulenevas parempopulistide katalüüsitud vimmas ja pahameeles. Endine neokonservatiiv Fukuyama sai 1990. aastatel kuulsaks raamatuga „Ajaloo lõpp ja viimane inimene“, milles ta Vaata lähemalt ›
9
23. novembril toimus Viimsi Artiumis Eesti Arhitektide Liidu korraldatud, paraku mitu aastat edasi lükatud rahvusvaheline konverents „Rohepöörde väljakutsed ruumiloomes“, mis tõi värskesse blackbox’i kokku peale meie oma esinejate ka mõned välismaalt. Alati on huvitav teada saada, mida mujal tehakse, mis on prioriteet, mida hinnatakse ning millises suunas liigutakse. Sellest, et vanamoodi enam elada ei saa, […] Vaata lähemalt ›
36
4. oktoobril potsatas mu e-postkasti Eesti Arhitektide Liidu pressiteade „Haapsalu linnavalitsuse uue hoone arhitektuurivõistlus“. Mis saaks ühele arhitektisüdamele olla ihaldusväärsem kui kavandada oma sünnilinna linnavalitsuse hoone. Süüvisin konkursitingimustesse, et saada selgust, mida tahetakse, miks tahetakse ja millised on kitsendused. Võistlusülesande esimese lõigu lõpetab lause: „Uus hoone võiks oma ökoloogilise jalajäljega olla eeskujuks vanalinna tuleviku arengule.“ […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Naised plakatitel“ Maarjamäel Eesti Ajaloomuuseumis kuni 21. V 2023. Kas aastatel 1945–1990 Nõukogude võim emantsipeeris eesti naised või oli see aeg okupatsiooni tingimustes ainult viletsa olme vaevaline üleelamine, topelttöökoormus palgatööl ja kodus ning ideoloogiline ajupesu naiste iseseisvuse teemal üdini patriarhaalses süsteemis? Nõukogude Eesti, Hiina ja Taani naisõiguslike plakatite näitusel Maarjamäe lossis enne peatselt algavat […] Vaata lähemalt ›
0
„Keel mõttes ja teos“ on tungivalt soovituslik lugemine igaühele, kes tahab teada, kuidas keel töötab. Semantika õppejõu ja USA senaatori Samuel Ichiyé Hayakawa raamat avaldati esimest korda 1949. aastal (põhinedes tema 1939. aastal välja antud teosel „Language in action“). Sellest on saanud populaarteaduslike teoste klassika, mida on mitu korda uuesti trükitud. Ehkki raamat avaldati juba […] Vaata lähemalt ›
8
1) Sellel maal pole kõrgusi, kuid on sügavikud: rabajärvede külmad põhjad, traumade pimedad karstikoopad, looklevad kaevanduskäigud kivi sees. 2) Kitsa kaevusuu kohal, mille süvik varjab unustatud asju, kõnnin mina mööda nõrka niiti nagu ämblik, kes ei tea veel, millist võrku ta koob. 3) Aga all hämaras põhjas ergavad varemed – nende vahel seisab vanaema kümneaastase tüdrukuna. 4) Ta on […] Vaata lähemalt ›
80
Seminar „Kunst, käsitöö, afekt: naisajalugude dokumenteerimine ja maailmade loomine“ EKAs 25. XI, korraldajad Margaret Tali (EKA) ja Ulrike Gerhardt (Potsdami ülikool), esinejad kunstnikud Mare Tralla (London ja Tallinn), #FramedinBelarus (Rufina Bazlova ja Sofia Tocar, Praha), Katrin Mayer (Düsseldorf ja Berliin) ja kunstiteadlane Katrin Kivimaa (EKA). Kunstiteadlased Margaret Tali ja Ulrike Gerhardt olid ehitanud seminari üles […] Vaata lähemalt ›
0
Elu sättis ennast sellisel moel, et pidin hiljuti tegelema natuke Eesti filmi viimase 50 aasta ajalooga. Ühelt poolt oli see rõõmustavalt kerge. Kõige tähtsam – filmid – on kenasti kõik alles ja tutvusi kasutades on neid võimalik näha. Tõsi, väikeselt ekraanilt ja nii edasi, aga kuna elame niikuinii vingumise ajastul, siis jätaks selle nüansi hetkel […] Vaata lähemalt ›
126
Algus eelmises Sirbis. On inimesi, kellega kohtutakse elus põgusalt, kuid neid hetki on võimatu unustada. Minu jaoks on selline mees Lembit Ulfsak, kes saatuse tahtel oli mu kõige esimene näitleja koolitööna valminud lühimängufilmis „Deus ex machina“ (2005). Kuidas juhtus, et „Keskea rõõmudes“1 mängisite ise ja olite režissöör? See oli kõige suurem nuhtlus. Tahtsin sinna teist […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Kunst või teadus“ Kumus kuni 19. III 2023. Kuraatorid Jaanika Anderson, Linda Kaljundi, Kadi Polli, Kristiina Tiideberg ja Ken Ird, kujundaja ja visuaalse identiteedi looja Jaanus Samma, meediagraafika kujundaja Külli Kaats ja koordinaator Magdaleena Maasik. Näitus on valminud Tartu Ülikooli Muuseumi, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös. Näituse „Kunst või teadus“ puhul võib tajuda mitut allhoovust. […] Vaata lähemalt ›
42
Oktoobril keskel korraldati Tartus Põhjamaade Teatriuurijate Assotsiatsiooni, Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse ning Tartu ülikooli teatriteaduse õppetooli ühine aastakonverents „Performatiivsus ja transgressioon“, millest võttis osa ligi sada huvilist. Konverentsil kõneldu võeti kokku vestlusringis, kus osalesid Anneli Saro, Riina Oruaas, Hedi-Liis Toome, Monika Jašinskaitė ja Karin Allik Tartu ülikoolist, Madli Pesti Eesti muusika- ja teatriakadeemiast, Hanna […] Vaata lähemalt ›
0
Tahan alustada pihtimusega: minu isa põletas eluküünalt kahest otsast ja selle juures oli oma roll alkoholil. See pole kahjuks suurem asi pihtimus. Kui minu alkoholilugu ei puudutaks isa, puudutaks see kedagi teist. Ilmselt on igal eestlasel oma alkoholilugu, mõni pereliige või teine armastatud inimene jätnud jälje oma tarbimisega: inimene seob ennast mürgiga niivõrd, et ülejäänud […] Vaata lähemalt ›
38
Eesti muusika nädal 23. – 27. XI Tartus ja Tallinnas. Ajal, mil šokeerivat elus ja kunstis jagub kuhjaga, mõjub kristallpuhta ehituse ja lakoonilise joonega muusikapidu väga tasakaalustavalt. Teine festivalikord ei luba veel rääkida traditsioonist, aga rajab seda kildhaaval. Justkui saanuks Eesti muusika päevad sügisese sõsara. Viiest kontserdiõhtust neli toimusid Tallinnas, üks Tartus. Üldiselt portreteeriti õhtutel heliloojaid […] Vaata lähemalt ›
12
Mjõllas tulite, mjõllas ää lähete?, on iga kihnlase esimene küsimus, kui ta kohtab oma saarel võõrast. Sellele küsimusele on tähtis kiiresti või esimesel võimalusel vastus saada, sest võõra kohalolekuga kaasneb üldjuhul pinge, vastutus ja mure ning ka selgusetus, miks ta üldse siia tuli, ja see üritatakse välja uurida järgnevate küsimuste abil. Kui on teada, mjõllas […] Vaata lähemalt ›
0
See aasta on olnud hullumeelne: olen jõudnud nii paljudesse kohtadesse ja külastanud nii paljusid vanu tuttavaid. Nii palju on olnud teha ja nii paljut tahaks veel uurida. Palju lugusid on sellest suvest ja sügisest jäänud mu sisse. Tunnen end mesitaruna, täis lugusid ja teekondi. On meeles üks sügisõhtu. Olin taas rännakul. Mulle meeldib mööda kodumaad […] Vaata lähemalt ›
0
„Lause lõppu jõudes oleme unustanud, kust see algas“, lavastaja Nele Tiidelepp, kunstnik Riin Maide, dramaturg Oliver Issak, valgustaja Leon Allik, koreograaf Raul Markus Vaiksoo. Esitavad Nele Tiidelepp, Riin Maide, Henri Särekanno, Gregor Kulla, Ats Kruusing, Andreas Kübar ja Ekke Janisk. Esietendus 14. XI Kanuti gildi saalis. Kanuti gildi saalis esietendus novembri keskel „Lause lõppu jõudes […] Vaata lähemalt ›
92
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Sirp
|
0% |
Propastop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
19.06.2026 05:58
Viimane uuendus: 05:40.
Uudiste reiting uuendatud: 05:52.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)