VII Viljandi suveooper üllatas 2. juulil vaatajaid-kuulajaid kontsertliku lavastusega „Tähtede lend“ lapsena Eestist lahkunud ja oma elutöö USAs teinud tšellistist Jüri Tähest. See nimi on alles hiljaaegu meie kultuuriruumi sugenenud ja seda suuresti tänu Evelin Tähe raamatule*, mis omakorda tõukub tiitlitega pärjatud filmist „Roheline raamat“, kus Jüri Tähest on saanud … venelane Oleg. Arvata võib, et 1941. aastal perega siit venelaste eest põgenenud ja kodumaa kaotanud eestlane seesuguse käsitluse üle... Vaata lähemalt ›
0
Kujutlegem järgmist stseeni. Suurde saali on kogunenud maakondade esindajad. Harjumaa esindaja on just lõpetanud oma ülevaate maakonna olukorrast, kui korraga tõuseb püsti Hiiumaa esindaja. „Minul on järgmine arupärimine. Minu jaoks on täiesti vastuvõetamatu, et Harjumaa tekitab sellistes täiesti uskumatutes kogustes prügi. Mis õigustus teil selleks on?“ Saalist käib läbi kahin, paljud kolleegid noogutavad. Harjumaa esindaja vaatab hämmeldunult ringi. „Aga …“ Hiiumaa esindaja lõikab ärritunult vahele: „Mis. Vaata lähemalt ›
0
10. juunil andis Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ERRile intervjuu, kus kritiseeris arhitektide tööd, väites, et arhitektid põhjustavad suuri kulutusi ning edaspidi peaks linn keskenduma standardlahendustele. Projektide kallinemise põhjusi ning eelarvete planeerimist arutavad nüüd põhjalikumalt arhitekt Markus Kaasik, projekteerija Olavi Ottas ning Tallinna linnavaraameti juhataja Oliver Eglit. Tallinna linnapea andis hiljutises intervjuus tuld arhitektide ja arhitektuurivõistluste pihta. Mis mõtteid see i Vaata lähemalt ›
0
Steven Spielbergi tähtsust XX sajandi teise poole Hollywoodi arenguloos ei sea ilmselt keegi kahtluse alla, aga ei tasu alahinnata ka tema rolli globaalses popkultuuris. Kui mõtleme dinosaurustele, siis ei rända mõttes mitte miljonite aastate taha, vaid suure tõenäosusega 1990. aastate algusesse, kui valmis „Juuraajastu park“1. Kui keegi räägib haidest, siis ei sähvata silma ette mitte piiritu avameri oma ohtudega, vaid hoopis õudusklassik „Lõuad“2. Kui näeme kuskil piitsa ja kaabut, siis... Vaata lähemalt ›
0
Süsi on üks vanemaid inimese kunstilise eneseväljenduse vahendeid. Söe saamisprotsessis on midagi arhetüüpset – tules hävinud puu muutub kultuuri ja looduse, hävingu ning loomingu ristumispunktiks. Sestap loob juba meedium ise Priit Pärna näitusele „Puravik“ teatava eelhäälestuse. Ent nende söejoonistuste mütoloogiline mõõde ei piirdu joonistusvahendi endaga. Piltidel kujutatud ruum on kummaline – alles kujunemisjärgus. Ebamäärased kujundid ning vormid avanevad ja sulguvad, maastik ja inimkeha ei ole veel t Vaata lähemalt ›
0
Endla teater tutvustab Noël Cowardi komöödiat „Heinapalavik“ Ingomar Vihmari lavastuses järgmiselt: „Ühe järjekordselt vihmase suve järjekordselt vihmasel jaanilaupäeval selgub ühes kaunis boheemlikus maamajas, et kõik siin resideeruva perekonna võluvalt ekstsentrilised (ja arvatavasti peast täiesti segi) liikmed – endisest näitlejannast ema, peaaegu-menukirjanikust isa, kunstnikuambitsiooniga poeg ning poeesia poole kalduv tütar – on teisi ette hoiatamata endale jaanideks kutsunud külalise, kes tuleks maju Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahvusringhääling (ERR) on üdini avalik ja üldrahvalik asi, kõigi oma. Erakondade tõlgenduses tähendab see, et erakondade oma, sest just erakonnad on ju valimiste kaudu volitatud riiki juhtima ja rahvast esindama. Kuigi riigikogu liikmed, see on end hellitavalt rahvaesindajaiks nimetavad erakondade esindajad, on ERRi nõukogus olnud enamuses paarkümmend aastat, ei ole nad rahul kehtiva olukorraga, oma mõju ja võimu piiridega. Ja see on hinnang omaenda tööle. Tõuge ERRi nõukogu koosseisu... Vaata lähemalt ›
0
Soome arhitektide liidu vedamisel tähistatakse tänavu põhjanaabrite juures Helsingi avatud majade festivaliga „Open House Helsinki“ arhitektuurivõistluste 150. juubeliaastat. Vahendatakse, et selline arhitektuurivõistluse traditsioon on rahvusvaheliselt ainulaadne: avatud, läbipaistva ja kvaliteetse protsessi tõttu sünnivad kestlikud ehitised ja hea linnaruum. Samuti leitakse, et 1876. aastal alguse saanud ettevõtmine on soome arhitektuurile toonud maailmas kõrge maine. Kuidas on ühiskonna teenimisega Eesti Vaata lähemalt ›
0
Lätlaste ilukirjanduslikku sõjasaagat, Aleksandrs Grīnsi romaani „Hingetuisk“ („Dvēseļu putenis“) käsitlema asudes tuleb tõdeda, nagu ikka, et ega Eestis lõunanaabrite asjust liiga palju teata. Eks midagi läti kultuurist ja ajaloost oleme ikka kuulnud-näinud, aga ülejäänud teadmatusaugud annab täita omaenda ettekujutuste ja oletustega. Lähinaabritega on veel see asi, et nad on justkui kogu aeg käepärast, lähedalt võtta, nii et pole nagu ka kiiret. Kes aga Grīnsi raamatu kätte võtab (köide pole kergete... Vaata lähemalt ›
0
Piirkondlikku arenguvajadust, ühtlasi ka arengut on lihtsam märgata betoonis kui suhetes. Suletud tehas, koolimaja või külapood on selge märk elu lahkumisest. Ent piirkonna elujõudu iseloomustavad ka teised märgid: kui palju usaldatakse üksteist ja institutsioone, millised on suhtlus- ja koos tegutsemise harjumused, kas tajutakse, et tulevik on enda kätes. Füüsiline taristu on loomulikult vajalik. Ilma toimivate teede, koolide, ruumide, teenuste ja töökohtadeta ei saa tõsiselt rääkida ei regionaalarengust e Vaata lähemalt ›
0
Mures ja õnnetuses lohutatakse end unistustega. Alexander von Humboldt 2. mail toimus Tallinna metodisti kirikus Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri ühiskontsert, kus tuli Tõnu Kaljuste juhatamisel esitusele 80 aasta juubelit tähistava läti helilooja Pēteris Vasksi looming. Kontsert oli sisutihe ning haaras kuulaja hingetõmbed enda valdusesse juba esimestest kõlanud nootidest. Saalis tekkis tuntav sürreaalne maailm – dirigent Tõnu Kaljuste näis olevat lausa sunnitud kaootilisi liigutus Vaata lähemalt ›
0
XX sajandi keskpaiku võttis marksistlik kapitalismikriitika tarbijamentaliteedi kriitika vormi. Selliste marksistide nagu Herbert Marcuse hinnangul on masstarbimisele ülesehitatud tööstusühiskond olemuselt võõrandunud ühiskond. Seal, kus tarbimine on elu pärisosa, nihkub klassivõitlus tagaplaanile. Niiviisi kaotab sotsialistliku revolutsiooni mõiste oma radikaalse, vabastava potentsiaali. Ühiskonnas, kus ei soovita muud kui ainult tarbida ja meelt lahutada, ei tunnetata oma loomulikke vajadusi ega tegelikke Vaata lähemalt ›
0
Kevaditi suveteatri mängukava uurides hakkab sageli kummitama tuttav lauluviis „lapsed, kes kui vangis eland, pole ammu murul käind“. Suvised teatriprojektid on sama auraga: teatrirahvas, kes kogu hooaja on pimedas saalis tõsist kunsti teinud, saavad nüüd õue tuule, muda ja sääskede kätte mängima ning teevad seda lustiga. Eks suveteatri kvaliteedi üle ironiseerijaid on alati olnud, ent osavõtt või osasaamine vähemalt ühest suvelavastusest on igal aastal auasi nii teatritegijale kui -nautijale. Samasuguse... Vaata lähemalt ›
0
Ma olen Jüri Mildebergi kunstist kunagi varem ka ühe loo kirjutanud, aga see oli nii ammu, et isegi vanemad inimesed ei mäleta seda enam. Ma ise ka ei mäleta. Nõnda ei hakanud ma seda üle lugema. Stilistiliselt on neis töödes tolle kunagise kirjutamise tundest endiselt midagi tuttavat sees ja mulle sellest täiesti piisab. Ma ei saaks väita, et praegused tööd on teinud keegi teine Mildeberg – oleks nagu ikka seesama.... Vaata lähemalt ›
0
Primitiivne ja lärmakas, arvas okupatsioonivõim. Põnev ja mitmetahuline, leiavad uurijad, kes kogunesid 2. ja 3. mail Riia indie-baari Aleponija konverentsile „‘Primitive and Noisy Music’ in Late Socialist period“ („„Primitiivne ja lärmakas muusika“ hilissotsialismi ajastul“), et jagada teadmisi nõukogudeaegsest Balti vabariikide muusikast. Vestlusringis vahetavad Maarja Merivoo-Parroga (Läti ülikool) pikast Balti levimuusika ajaloost muljeid Jānis Daugavietis (Läti ülikool) ja Brigitta Davidjants (Eesti mu Vaata lähemalt ›
0
Когда строку диктует чувство, Оно на сцену шлет раба, И тут кончается искусство, И дышат почва и судьба.1 Boriss Pasternak Mari-Liis Müürsepa raamatut „Keegi hingab“ on raske lugeda väljaspool autori juba kujunenud avalikku kuvandit. Müürsepp on kahekordne Eesti luuleprõmmu meister, võitnud selle tiitli 2022. ja 2025. aastal, ning kuulub nende autorite hulka, kelle luule on tugevalt seotud avaliku esinemise ja spoken word’i kultuuriga. Avalikus kirjandusruumis on Müürsepa ümber tekkinud mänguline... Vaata lähemalt ›
0
Disainifestival on ideaalne edevuse laat: elustiiliga seotud kergemeelsuse ja pinnapealsuse kohtumispaik, naudingute, jõukuse ning staatusekeskne maailm. Kui ühelt poolt räägitakse tähenduslikkusest, kaalutlemisest, aeglusest ja vastutusest, siis teisalt tegeletakse müümisega, juuakse kallite kaubamärkide klientide raha eest korralikku Chardonnayd, disainerid hakkavad meelelahutajateks ja DJ mängib esitletavale hõrgule esemelisele ilule sellist tausta, nagu teistsugust maailma ei olekski olemas. Seekordse K Vaata lähemalt ›
0
Paljud riigirahanduse asjatundjad on viimastel nädalatel väljendanud muret kiiresti kasvava võlakoorma pärast. Rahandusministeeriumi hiljuti avaldatud prognoosi järgi on eelarve puudujääk 2026. aastal 4,4% ja järgmistel aastatel 4,9%, 4,3%, 4,5% ja 3,7% SKTst. Eelarvenõukogu esimehe Peter Lõhmuse arvates on nõukogu roll muuta valitsuse vastutustundetu fiskaalpoliitika reputatsiooniliselt kulukaks. Kahtlustan, et enamik Eesti inimesi ei tea üldse või teab väga hägusalt, mis on eelarvenõukogu. Veel aastal 201 Vaata lähemalt ›
0
Kristi Kongi suur isikunäitus „Kromaatiline triiv“ Kumu suures saalis on otsekui suur värvidest koosnev tajukogum, isevärki prisma, mille sees segunevad omavahel mikro- ja makrokosmos. Nende vahel liikumist hõlbustavad kõikjale näituseruumi paigutatud trepikesed. Intensiivsed värvid peavad siin omavahel jõuliselt läbirääkimisi, lähevad siis üksteiseks üle ning üritavad aeg-ajalt ka maalide seest vaataja teadvusse tungida. Kristi Kongit on alati huvitanud värv kui selline ja taju fenomenoloogia. Tema suur vä Vaata lähemalt ›
0
Sügava kurbusega jätame hüvasti näitleja Janek Sarapsoniga. Janek Sarapsoni nimi jääb Eesti teatrilukku eelkõige VAT-teatri, Kuressaare teatri, Vana Baskini teatri ja Endla teatriga seotud tööde kaudu. Ta lõpetas 1990. aastal Tartu 16. keskkooli ning õppis seejärel Tallinna pedagoogikaülikoolis näitejuhtimist, mille lõpetas 1997. aastal. Aastatel 1997–2006 töötas Sarapson VAT-teatris, kus tema olulisemate tööde hulgas olid rollid Merle Karusoo lavastuses „Laste riskiretk“, Rein Aguri Shakespeare’i-lavastuse Vaata lähemalt ›
0
Lauri Lagle uuslavastus „Ma ei märganudki, millal sa läksid“ ühest küljest jätkab tema senist suunda, võttes ka uusi, senisest palju poliitilisemaid pöördeid. Nagu eelnevadki, lähtub see lavastus situatsioonipõhisest lavastusdramaturgiast, kus ühe tuumolukorra ümber on põimitud improvisatsioone ja intertekste. Lagle lavastuste korduvatest teemadest kerkivad kõige domineerivamalt esile märksõnad „igatsus“ ja „häving“ – tegelased on paigutatud mingisse ootuse ja igatsuse, isegi rahutuse seisundisse, ent pare Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Külauudised
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.07.2026 12:02
Viimane uuendus: 11:58.
Uudiste reiting uuendatud: 11:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)