Niillas Holmbergi „Tagasitee“ Nadežda Katajeva-Valgu „Minu maine ring“ August Sanga luuletõlkeauhinna kandidaadid Taavi Suisalu näitus „Tähelepanufiguurid“ Holger Marjamaa trio feat. Chad Lefkowitz-Brown džässiklubis Philly Joe’s Ugala teatri „Kirsiaed“ Vaata lähemalt ›
0
Tänapäeval ei tee kindlasti ühelegi heliloojale muret üheksanda sümfoonia needus, absurdne ebausk, et kui helilooja on kirjutanud oma üheksanda sümfoonia, on ta määratud surema enne, kui valmib järgmine. Ometi on huvitav märkida, et Joseph Haydni ajast on kirjutanud üle üheksa sümfoonia võrdlemisi vähesed. Üks märkimisväärne erand on Eduard Tubin, kes kehtestas end kümne sümfooniaga Eesti suurima sümfoonikuna. Ka Erkki-Sven Tüür on nüüdseks sinnamaale jõudnud: 16. septembril tõi Eesti Riiklik Sümfooniaorkes Vaata lähemalt ›
0
Äsja trükist välja jõudnud mälestusteraamatus „Kui ajalugu liikuma hakkas“ (Ilmamaa) kirjeldab Rein Taagepera, kuidas ta pärast 40 aastat väldanud sunnitud eemalolekut kodumaast lõpuks 1988. aastal pikemalt taasärkavasse Eestisse jõudis ja mida siin tegi. Aastakümneid hiljem juhtunust kirjutades väljendab ta endistviisi hämmingut selle üle, et tema erialased ettekanded valimissüsteemidest ja valikutest demokraatlike otsustusprotsesside kujundamisel ahvatlesid saalidesse […] Vaata lähemalt ›
0
Tegevus- ehk performance’i-kunst on viimasel ajal esil. Üks põhjus on valdkondade piiride hägustumine, nähtuste jõudmine meediumiülestele vahealadele, seega siis interdistsiplinaarsus. Kui mingil põhjusel on vaja üht või teist nähtust valdkonniti määratleda, siis pigem hakkavad kaasa mängima taustatähendused – millisest valdkonnast on esineja, tegevuse ette kandja pärit või kus see ette kantakse, kas teatrilaval või kunstisaalis. […] Vaata lähemalt ›
0
Kui astronaudid kosmosest esimest korda pilgu Maale heidavad, siis valdavad neid enamasti erakordselt tugevad tunded. Korraga näevad nad väikest armsat planeeti, mis hõljub keset kõledat kosmilist vaikust ja tühjust. Nad kogevad midagi väga inimlikku, suurt ja senitundmatut. Pärast seda ei saa ju enam olla samasugune nagu varem? Midagi on teistmoodi. Kas astronaudid näevad Maale vaadates […] Vaata lähemalt ›
0
ERSO hooaja avakontsert „Mahler ja Tüür“ sarjas „Maestro“ 16. IX Estonia kontserdisaalis. Metsasarvekvartett German Hornsound, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts. Kavas Edgard Varèse’i „Tuning Up“, Gustav Mahleri sümfoonia nr 1 ja Erkki-Sven Tüüri sümfoonia nr 10 „Æris“ (Eesti esiettekanne). Mäletan aegu, kui Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri avakontserdi alguses kõlas alati Heino Elleri „Koit“. Seda oodati […] Vaata lähemalt ›
0
Niklas Luhmanni raamatut „Ühiskonna ühiskond“ (edaspidi ÜÜ) võib kahtlemata pidada keerukaks lugemiseks. Usun, et selline osutus ei tulene ainult minu piiratud võimetest ja nomaadi fookusest, kuhu sotsioloogilised uurimused just eriti tihti ei satu, sest väidetavalt on Luhmann ka ise soovinud kirjutada labürintlikult, nii et tema tööde mõistmine võtaks aega. Mina lugesin ÜÜd järjepanu poolteist kuud. […] Vaata lähemalt ›
0
Sotsiaalteadlastelt nõutakse poliitilist neutraalsust: nad peaksid võimalikult väärtusvabalt analüüsima andmeid ja fakte ning mitte võtma poliitilisi seisukohti. Kas see kehtib ka sõdade ja seal toime pandud inimsusevastaste kuritegude kohta? Teoreetiliselt peaks kehtima, sest teadusliku neutraalsuse osas ei tohi ju teha erandeid – see peaks olema universaalne, sõltumatu ajast, kohast ja kontekstist. Ometi millegipärast lääne ühiskonnad […] Vaata lähemalt ›
47
Tallinna arhitektuuribiennaal „Söödav ehk Ainevahetuse arhitektuur“. Peakuraatorid Lydia Kallipoliti ja Areti Markopoulou, kohapealne nõustaja Ivan Sergejev. Biennaali avanädal 7. –11. IX. Näitused ja üritused kestavad kuni novembrini. Täpsem info https://2022.tab.ee/et/biennaalist/ Ülbetel elitaarsetel staararhitektidel pole enam nüüdisaegse linnaruumi kujundamises kohta. Ka fantastilised skulptuursed majad, teras, betoon ja klaas ei kuulu keskkonnateadliku linna inventari. Tänavune Tallinna arhitektuuribi Vaata lähemalt ›
111
Arhitektuurilahenduse autor Kadarik Tüür Arhitektid, maastikuarhitektid Maarja Tüür, Maria Pukk, Ivar Lubjak, Kerttu Kõll. Kinnistu arhitektuurivõistlus toimus 2017. aastal. Seal pälvis I preemia võistlustöö „Kesk-küla“, autorid Mihkel Tüür, Ott Kadarik, Viktoria Andrejeva, Marleen Stokkeby, Harri Kaplan, Kristi Tuurmann, Katerina Veerde, Raul Kalvo (Kadarik Tüür Arhitektid). Suured muudatused linnapildis jätavad tahes-tahtmata kõheda mulje: ühe inimese mõõtkava […] Vaata lähemalt ›
0
Ehkki juubelid ja tähtpäevad on meie kirjanduselus kujunenud kõige kaalukamaks ajendiks, mille kaudu autoreid ja nende loomingut esile tõsta, ei laienenud see tava täies ulatuses Tõnu Õnnepalu 60. sünnipäevale. Pigem vastupidi, Õnnepalu viimase aja retseptsioon ei ole ennast autori uue aastakümne täitumisest eriti segada lasknud. Tema loomingu põhjalikuma läbilugemise ja mõtestamise asemel näitab uuem kriitika […] Vaata lähemalt ›
0
Igal aastal korraldavad filmi- ja teletegijad üle maailma suurüritusi, kus valitakse välja ja auhinnatakse parimaid tegijaid omal alal. Nii naljakas kui see ka ei ole, on meil, audiovisuaalvaldkonna tegijatel, vaja ka seda kõike filmida ja veel suurem vajadus kõigile teistele näidata. Vaata lähemalt ›
0
Pandeemia on lõpukorral, vähemalt paistab tunneli lõpus valgus. Suurem osa maailma teadlasi ja terviseeksperte on tuleviku suhtes meelestatud optimistlikult. Kui eeloleval talvel või kevadel ei teki suuresti muutunud ja rasket haigusvormi põhjustavat uut SARS-CoV-2 viirustüve, võib COVID-19 pandeemia ajastu kirjutada inimkonna ajalukku. Oleme oodanud, et taastub tavapärane elu. Restoranis käiakse koroonapassita, kultuuriüritused toimuvad, koolitunnid on […] Vaata lähemalt ›
44
Energiapööre näib muutuvat aina aktuaalsemaks ja lõhestavamaks teemaks, ükskõik kas motiveerituna kõrgetest energiahindadest või kliimamuutuste vastasest võitlusest. Kuigi alati on selles kahtlejaid olnud, paistab idee taastuvenergiale üleminekust (ja tuumaenergia vältimisest) olema seniajani „poliitiliselt korrektne“ seisukoht. Hüüatused stiilis „Rohepööre tuleb lihtsalt ära teha!“ või „Julgustame inimesi paigaldama päikesepaneele!“ või „Tuleb kiirendada tuuleparkide rajamist!“ on siiski uskumatult […] Vaata lähemalt ›
20
Eesti teatri festival „Draama“ 6. – 11. IX Tartus. Teisipäev. Teel Tartusse „Draamale“ kuulen raadiost, kuidas reporter küsib näitekirjanik Piret Jaaksilt, kas ta on suutnud end kirjutades poliitikast eemal hoida. „Viimased aastad on olnud tormilised, kõik tunnevad end puudutatuna. Kas näitekirjanik peaks reageerima?“ pärib Tõnu Karjatse. Küsimus kõlas nagu etteheide. Jaaks vastas, justkui häbenedes, et […] Vaata lähemalt ›
9
Teatrielu 2021. Koostanud Valle-Sten Maiste ja Alvar Loog, statistika ja kroonika koostanud Tiia Sippol, keeleliselt toimetanud Mari Tuuling. Kujundanud Kersti Tormis. Eesti Teatriliit ja Eesti Teatri Agentuur, 2022. 484 lk. „Teatrielu 2021“ koostajad Valle-Sten Maiste ja Alvar Loog pole püüelnud üksikasjaliku hõlmava ülevaate poole, vaid toonud esile valdkondi läbivad küsimused, kriipivad, muutust ennustavad või kehastavad nähtused, […] Vaata lähemalt ›
0
Ruben Östlund esitles tänavu Cannes’is oma uut filmi „Kurbuse kolmnurk“1, mida võiks siinsele intervjuule toetudes nimetada ka tänapäeval meheks olemise triloogia kolmandaks filmiks. Ja keegi ei osanud arvata, et vaid viis aastat hiljem teeb „Kurbuse kolmnurk“ temast kahekordse Kuldse Palmioksa võitja eliitklubi auväärse liikme. Paljude arvates sai ta pärjatud teenimatult ja talle heideti ette liigset […] Vaata lähemalt ›
29
Kui Pierrot on ennast Prantsuse lipuvärvides kaadris dünamiidiga õhku lasknud, leiavad armastajate sosinal hääled üksteist taas üles: „Me leidsime selle uuesti.“ – „Mille?“ – „Igaviku.“ Nägin „Hullu Pierrot’d“1 keskkooli ajal, päevasel seansil kinos Helios, kuhu filmiklubi entusiastid vedasid samal ajal toimuvalt Riia „Arsenali“ festivalilt välja aetud filmikoopiad. Pärast seda kogemust saan ma väga hästi aru, […] Vaata lähemalt ›
0
Konverents „Kuidas portreteerida lindu?“ kunstiakadeemias 9. IX. Seda, et konverentsil kuulajate ees seistes näed korraga kõigi saalis olijate silmi, ei juhtu sageli. Pigem ei ole seal tänapäeval silmi näha, sest need on suunatud ekraanile oma süles. Sageli seisab individuaalselt digitaalseid palvehelmeid näppiva koguduse ees solipsistlikku monoloogi ümisev ettekandja, kelle eesmärk ei ole olla kuuldud, vaid et […] Vaata lähemalt ›
0
VIII Artishoki biennaal „Taimed kui tunnistajad“ toob Tallinna botaanikaaeda kokku kümme kunstnikku või kollektiivi ja kümme kirjutajat. 29. septembrist 8. oktoobrini vältab biennaali avamismaraton, mille jooksul esitletakse kümmet uut kunstiteost ja sadat kunstikriitilist teksti. Näitus on avatud oktoobri lõpuni. Evie Evans on Amsterdamis tegutsev museoloog, kes töötab kultuuri ja pärimuse teemadega, uurides, kuidas kolonialism hõlmab […] Vaata lähemalt ›
17
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Sirp
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
27.03.2026 22:07
Viimane uuendus: 22:04.
Uudiste reiting uuendatud: 22:04.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)