28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Crawl Out Through the Fallout“ EKKMis kuni 18. XII, kuraator Marco Laimre, kunstnikud Camille Laurelli, Keiu Maasik, Martin Buschmann, Reimo-Võsa Tangsoo ja Marco Laimre. Düstoopiliste videomängude mängimise kogemusele keskendatud näitusel „Crawl Out Through the Fallout“1 astuvad kuraatori kõrval üles Camille Laurelli, Keiu Maasik, Martin Buschmann ja Reimo-Võsa Tangsoo. Järgnev ei ole näitusearvustus, vaid katse […] Vaata lähemalt ›
2
Tuimade fallostena kõrguvad monumendid näivad kalgid, kindlameelsed, muutumatud, kuid meedias ja meeltes on need hingestatud, elavad salaelu. Mitte küll nagu filmis, kus muuseumis öösel skulptuurid ja topised jalad alla võtavad, põrgu valla päästavad, hommikuks aga ontlikult kohale tagasi kobivad. Veergudelt võib leida, kuis punamonumendid levitavad okupatsioonimeelsust, äratavad taas haudades suikunud vägede vaenu, ornamendid stalinistlike hoonete […] Vaata lähemalt ›
116
Üheltki inimeselt, kes on sündinud, ei ole küsitud, kas ta on seda tahtnud. Aga kuna see on juhtunud, on tulnud selle maailmaga kohaneda, sest vastasel juhul ei jää ellu. Külmas kliimas peab kandma riideid, kuuma käes otsima varju, merele minnes kohanema mere, metsas metsa, inimeste keskel ühiskonna reeglitega. Kohanemine on ennekõike õppimine, kuidas hakkama saada. […] Vaata lähemalt ›
0
Jõulukuu teisel päeval lahkus meie hulgast keeleteadlane Tiit-Rein Viitso, pühendunud läänemeresoome keelte ajaloo ja fonoloogia uurija, Tartu ülikooli läänemeresoome keelte professor, Liivi Sõprade Seltsi esimees. Tiit-Rein Viitso sündis 1938. aastal Tallinnas. 1956. aastal lõpetas ta Tartu V keskkooli ja läks õppima eesti filoloogiat Tartu ülikooli. Pärast selle lõpetamist 1961. aastal oli TA Keele ja Kirjanduse […] Vaata lähemalt ›
0
Igavikku on lahkunud avara silmaringiga põhimõtte- ja tahtekindel, hingesooja suhtlemiskultuuriga teadusjuht ja tulemuslike geoloogiliste uuringute korraldaja. Temas oli tähelepanelik ja osavõtlik suutlikkus ka arvamuste lahknemisel ühismeelseks jääda, arutlemistel edasiviivate tulemusteni jõuda. Rein Raudsep sündis 1. detsembril 1940. aastal Tallinnas. Tema juured on Juuru lähistel Raplamaal. Rein lõpetas 1959. aastal Rapla keskkooli ja 1965 Tartu ülikooli […] Vaata lähemalt ›
0
„… sinule“, koreograafid ja esitajad Tatjana Romanova ja Gert Preegel, dramaturg Laura Kvelstein, helikujundaja Aleksandr Žedeljov, valguskujundaja Anton Andrejuk, visuaalne kujundaja Eliise Selisaar, kunstnik Eva Orupõld. Esietendus 18. XI Sõltumatu Tantsu Laval. Isiklike lugude või tundmuste jutustamine laval on nõudlik formaat, mis eeldab loojalt oskust oma loomingust distantseeruda. Kui minusugune kirjaneitsi võtab kätte ja teeb eraelul […] Vaata lähemalt ›
11
Vene teatri „August: Osage’i maakond“, autor Tracy Letts, lavastaja Artjom Garejev, kunstnik Rosita Raud, valguskunstnik Anton Andrejuk, muusikaline kujundaja Natalja Dõmtšenko. Mängivad Vladimir Antipp, Ljubov Agapova, Natalja Dõmtšenko, Ilja Nartov, Natalia Murina, Jekaterina Kordas, Tatjana Manevskaja, Aleksandr Okunev, Sergei Pleskin, Alina Karmazina, Igor Rogatšov, Dmitri Kosjakov ja Stella Frishman. Esietendus 5. XI Vene teatri suures […] Vaata lähemalt ›
69
„Üle heli“ festivali kontsert „Üle heli sfääriline õhtu vol. 1“ 3. XII Von Krahli teatris. Tencu & eleOnora (Andres Tenusaar ja Eleonora Kampe), Tont (Siim Kuusemäe), Galaktlan (Taavi Laatsit), Ulmer (Aivar Tõnso), Taavi Tulev & Lotte Jürjendal ning LokaalRaadio (Raul Keller, Hello Upan ja Katrin Essenson). Teadupärast kolib Von Krahli teater selle aasta lõpus oma […] Vaata lähemalt ›
64
Maria Kapajeva „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ Kumu kunstimuuseumis kuni 30. XII. Näituse kujundaja LLRRLLRR (Laura Linsi ja Karolin Kull), graafiline disainer Maria Muuk, koordinaator Magdaleena Maasik, kunstniku uurimisassistent Ketlin Käpp ning konsultandid Linda Kaljundi, Annika Toots ja Karmen-Eliise Kiidron. „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ on üks pealtnäha tagasihoidlik näitus Kumu kolmanda korruse projektiruumis. Hulk […] Vaata lähemalt ›
46
„See, mis sa meile kirjutasid, on puhas haukumine, ja kui sa soovid ka edaspidi haukuda vastuseks meie kirjale, siis ka meil, suurtel valitsejatel, pole mõtet sulle midagi peale haukumise kirjutada, aga suurtel valitsejatel ei sobi haukuda, meie ju ei haukunud oma kirjas, vaid rääkisime tõtt ning kirjutasime mõnikord nii põhjalikult ainult seepärast, et kui sulle […] Vaata lähemalt ›
5
„Ilmar Raagi kahevahelmaailm“, Johannes Lõhmus vestleb Ilmar Raagiga Jan Kaus, Viivi Luik, „Kohustuslik ja paratamatu kirjandus“ Merilin Aruvee, „Emakeeleõpetus, keeleteadlikkus ja keeleallikad“ Finlandia kirjandusauhind 2022 Karin Bachmann, Mirko Traks, „Järgmine suur samm on ette võtta paljud väiksed asjad“ Intervjuu Bianka Plüschke-Altofiga Ülo Mattheus, „Ukraina märksõnad golodomor’ist holodomor’ini“ Ülo Niinemets, „Traditsioonilised ja uued teaduskirjastused“ Ester Oras, „Kas ja milleks. Vaata lähemalt ›
0
Eesti teaduste akadeemia üldkogu istungil valiti füüsika akadeemikuks Toomas Rõõm, arvuti- ja tehnikateaduste akadeemikuks Dan Bogdanov ning sotsioloogia akadeemikuks Ellu Saar. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteaduri Toomas Rõõmu teadustöö keskendub teraherts-spektroskoopia arendamisele ja selle kasutamisele erinevate füüsikanähtuste mõistmiseks. Muu hulgas võimaldab sagedusala ammutada ainulaadset infot molekulide kvantliikumise kohta ja mõista paremini uute materjalide omadusi. Cyberne Vaata lähemalt ›
0
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus annab teada, et järgmiseks, 60. Veneetsia biennaalil Eestit esindavaks kunstnikuks on valitud Edith Karlson. Biennaal avatakse 2024. aasta kevadel. Edith Karlson (1983) on skulptor, kelle loomingu peategelased on enamasti inimesed ja loomad. Koeri, karusid, lõvisid, linde ja teisi loomi peaks tema töödes vaatlema sümbolite, allegooriana. Figuurid Karlsoni loomingus viitavad hirmudele, mis […] Vaata lähemalt ›
0
Galina Grigorjeva on sündinud Simferopolis, õppinud Peterburis ja Tallinnas, elanud siin ka suurema osa oma heliloojaelust ning mõni aasta tagasi kolis ta Helsingisse. Seega, kuigi oleme harjunud pidama teda Eesti heliloojaks, on tema kultuuritaust ja isiksus hoopis laiema diapasooniga. Võimalik, et just seetõttu erineb tema loominguline keel meil sündinud loojaist küllalt palju. Grigorjeval on õnnestunud võtta kõigest parim: sünnipärane temperament, slaavi kultuuri sügav tundmine ja taju, tipptasemel harid Vaata lähemalt ›
0
Kriitikaauhinna kandidaadid aastal 2022 Hanneleele Kaldmaa „Sinustki võib saada fossiil“ varajase muusika festival „Tallinn feat. Reval“ näitused: Kristi Kongi ja Mare Vindi „Selleks, et tajuda valgust, pead sulgema silmad“ ning Laura Põllu ja Andres Toltsi „Ühised jooned, jääkaru ja elevant“ Rimini Protokolli ja Vaba Lava „100% Narva“ Nele Tiidelepa lavastus „Lause lõppu jõudes oleme unustanud, […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti julgeoleku ja riigikaitse eest vastutajatele ning nendele ametikohtadele valimistel pürgijatele näib asi selge olevat. Venemaa ründab Eestit (ja sellega kogu lääneilma) igal juhul ning küsimus ei ole enam, kas, vaid millal. Märkamatult on riigikaitset puudutavas mõttevahetuses toimunud nihe ja lähenevast sõjast räägitakse nüüd kindlas kõneviisis, mitte enam kui vähetõenäolisest stsenaariumist, mille käivitumise ennetamiseks on […] Vaata lähemalt ›
0
Saksa romantiku Caspar David Friedrichi kuulsal maalil „Rändaja udumere kohal“ (1818) imetleb kaljunukil vaataja poole seljaga seisev mees hunnitut udusse mähkunud vaadet. Ses on lootust ja tabatud imet. Päris ime, vahest ainult õige kribul õnnehetk, tuleb meiega tuppa pimedal ajal süüdatud küünla leegiga. Alati pole palju vaja. Äpu näärilaulu kõige halearmsamas kohas soovitakse, et lapse […] Vaata lähemalt ›
123
Kas suhtuda metsa kui liigirikkasse elusloodusesse või majandatavasse tuluallikasse? Kas õige on sõita auto või jalgrattaga? Kas Eesti hoiab õigel kursil Reformierakond või EKRE? Kas õige pere moodustavad vaid vähemalt kolme lapsega mees ja naine või on see mõiste avaram? Kas Nõukogude ajal püstitatud monumendid on julgeolekurisk või tohib arutleda ka nende kunstiväärtuse üle? Kas […] Vaata lähemalt ›
0
Polariseerumine valimiste eel on Eesti poliitikas tavaline. Pikki aastaid olid kaheks suureks vaenupooleks Reformierakond ja Keskerakond ning debattide põhiküsimuseks sai see, mida arvatakse Venemaast ja Putini poliitikast ning kuidas nähakse rahvussuhteid eestlaste ja venelaste vahel. Muud erimeelsused jäid nende teemade varju. Nüüd on tekkinud uus vastandus, mis pealtnäha kujutab endast liberalismi ja konservatismi võitlust, kuid […] Vaata lähemalt ›
33
Charles Eisenstein on keskkonna(kaitse)diplomaat. Tema meetod on luua õlgmehike, mille vastu suured massid saaksid koonduda – nimelt süsinikureduktsionism –, ning lepitada selle materdamise kaudu senised vaenupooled. Mitte eriti lühidalt öeldes on süsinikureduktsionismi kõik, kes eitavad sotsiaalse ja loodusliku ja üldse elu ühtsust ja seda, et kõik mõjutab kõike, ja näevad (keskkonna)probleemide lahendust ühe ebakoha õgvendamises […] Vaata lähemalt ›
77
Populaarsemad allikad
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
Telegram
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.07.2026 08:43
Viimane uuendus: 08:38.
Uudiste reiting uuendatud: 08:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)