Novembri alguses saatis rahvusvahelise jalgpalliliidu ehk FIFA president Gianni Infantino maailmameistrivõistlustel osalevatele alaliitudele kirja, kus ütleb, et Kataris toimuva turniiri ajal ei tohiks sellest saada ideoloogilise ja poliitilise arutelu võitlustandrit ning keskenduda tuleks sportlastele ja võistlusele. See üleskutse on äärmiselt tähelepanuväärne ning kinnitab mu meelest seda, et kui kõneleda Kataris peetava MMi puhul üksnes spordist […] Vaata lähemalt ›
2
Eelmärkused 1. Siinses käsitletakse mõiste ja sõna vahekorra moondumist (peamiselt) inglise keelest tõlgitud tekstides. 2. Raudreegliteks nimetatud tõlkimisvõtted võivad näida pentsikud, tobedad, jaburad, isegi absurdsed. Ei ole. Neid on järgitud ja järgitakse raudselt. 3. Näidete hulgas ei ole ainsatki väljamõeldut. Kõik on raadiost või telest kuuldud, ajalehest loetud, seega pärit igapäevasest keelekasutusest. Ümbersõnastused taotlevad keelekasu. […] Vaata lähemalt ›
54
Eesti ja läti tõlkijate seminar Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžis 5. XI. 5. novembril kogunes 23 eesti ja läti tõlkijat Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžisse esimesele ühisseminarile. Osalejate seas oli nii ilukirjanduse kui ka tarbetekstide ja muude tekstide vahendajaid, kes tõlgivad kas läti-eesti, eesti-läti või mõlemal suunal. Oli neid, kes on tõlkinud juba […] Vaata lähemalt ›
125
Tänasel Läti iseseisvuspäeval on põhjust tunnustusega meelde tuletada, kuidas eestlaste lähima hõimurahva liivlaste keel ja kultuur teevad Lätis viimastel aastatel läbi uut tõusu. Liivi entusiastide tegevus pälvib riigilt varasemast rohkem toetust ning liivlaste osa läti rahvuse kujunemisel on rahva teadvusse jõudnud. Eesti ja Läti akadeemilise koostöö ja hõimu-uuringute edenemine on hea uudis ajal, mil suhtluse […] Vaata lähemalt ›
50
Inimkeskkond ehk inimese elukeskkond eeldab selle kujundajat ja tunnetajat, nõuab inimese aktiivset kohalolu. Suur osa elukeskkonnast on loodud inimkätega, lisaks sellele, et inimliik on hõivanud ka kogu talle kättesaadava looduskeskkonna.1 Korrektselt väljendades: maakera ei olnud tervikuna enne maadeavastamist, üleilmastumist inimkeskkond, oikumeen, vaid oli üksnes osa universumist, füüsiline reaalsus, mis tuli alles inimeste poolt füüsiliselt ja […] Vaata lähemalt ›
0
Osa õpetlasi arvab, et määravad erisused ajaloos on pigem omased narratiivile kui minevikule endale. See tähendab muu hulgas seda, et kõikvõimalikud murrangud ja revolutsioonid on murrangulised ja revolutsioonilised ajalooraamatus ja teleekraanil: kaasaegsed ei tajunud neid samal viisil, mõnikord ei saanud arugi, et elavad läbi suurt ajalugu. Tehnoteaduse ajaloo uurijana ei saa ma sellise seisukohaga täielikult […] Vaata lähemalt ›
0
Kunstiajaloolasel ja kultuuriloolasel Kaur Alttoal ilmus hiljaaegu monumentaalne kogumik „Kirikud, kabelid, kloostrid. Kirjutisi Eesti keskaegsest sakraalarhitektuurist“. Intervjuus räägib ta oma elukäigust, elutööst ja huvidest. Juhan Kreem: Enne kui su uuest kogumikust rääkima hakkame, tahan alustada natuke kaugemalt ja küsida: kuidas sa ikkagi avastasid keskaegse arhitektuuri? Sa oled siin ja seal seda lugu ju natukene markeerinud […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavu sai Pimedate Ööde filmifestivali ühe elutöö preemia poola lavastaja Krzysztof Zanussi. Festivali programmis linastub ka tema viimane film „Ideaalne number“*, mis on 84aastase autori uus intrigeeriv mõtisklus füüsi(ka)listel ja metafüüsilistel teemadel. „Kui mul on valida, kas uskuda, et pärast surma on midagi, või seda, et pärast surma ei ole mitte midagi, eelistan uskuda, et […] Vaata lähemalt ›
199
PÖFFil linastunud ning kohe kinolevisse jõudev film „Matmine“1 viib Teise maailmasõja lõpupäevadesse. Eestis filmitud õuduspõnevikus peab rühm Vene sõdureid tooma Berliinist ära Hitleri surnukeha, kuid teekonnal läbi sõjast laastatud Euroopa ähvardavad neid mitmed välis- ja siseohud. Filmist räägib lähemalt lavastaja Ben Parker. Tänavusel PÖFFil on mitu füüreriteemalist filmi. Mis publikut ja filmitegijaid Hitleri juures endiselt […] Vaata lähemalt ›
6
Kui hakkasin uurima kohalikku popmuusikat, jooksis inimeste jutust punase niidina läbi: eesti ja vene popmuusikaelu olid nii Nõukogude ajal kui ka taasiseseisvuse esimesel kümnendil täiesti lahus, mingeid kokkupuutepunkte ega midagi ühist neil ei olnud. Aga mida sügavamale ma kaevusin, seda enam hakkasin aru saama, et see jutt ei pea paika. Jah, tõepoolest on eri keelerühmad […] Vaata lähemalt ›
90
Tallinnas linnaplaneerimise eest vastutav abilinnapea Madle Lippus on juhtinud pealinna linnaruumi paremaks ja inimkesksemaks korraldamist terve aasta. Millised on detailid ja milline strateegia, millised edulood ja millised lootused, rääkis abilinnapea Sirbile novembri alguses. Tallinna linnaruumi on lisandunud järjest uut: taskupargid, autoliiklusest eraldatud jalgrattateed ja haljasalad, Kalamajas on muudetud liikluskorraldustki. Milline on olnud sinu roll uuendustes? […] Vaata lähemalt ›
0
LIX Veneetsia kunstibiennaal Giardinis, Arsenales ja linnaruumis kuni 27. XI, president Roberto Cicutto. Cecilia Alemani kuraatorinäitus „Ulmade piim“ („Milk of Dreams“) Giardini keskses paviljonis ja Arsenales kuni 27. XI. Kümne päeva pärast lõpeb aasta suurim kunstiüritus – seitse kuud ja paar päeva peale kestnud Veneetsia biennaal. Sellel nädalavahetusel toimuvad Arsenale Teatro Piccolos Ukraina paviljoni ja […] Vaata lähemalt ›
0
Veneetsia kunstibiennaali Läti väljapanek „Vee müük jõe ääres“ Arsenales kuni 27. XI. Kunstnikuduo Skuja Braden (Ingūna Skuja ja Melissa Braden), kuraatorid Solvita Krese ja Andra Silapētere, kujundaja Līva Kreislere, graafiline kujundaja Rūta Jumīte ja teostaja Kitija Vasiļjeva. Lätit esindab Veneetsia biennaalil kunstnikuduo Skuja Braden – Ingūna Skuja Lätist ja Melissa Braden USAst. Sensuaalse mängulise installatsiooniga […] Vaata lähemalt ›
0
Festival „Sound Plasma“ 10. – 12. XI Tallinnas, kunstiline juht Arash Yazdani. Süntesaator on saanud tänavu novembri läbivaks teemaks. Ülo Kriguli uue teose, kontserdi „Synlith“ süntesaatorile ja orkestrile esiettekande järellained pole veel vaibunud. Põhjuseks on Taavi Kerikmäe värvikas solistlik käsitlus ning Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri esitus Olari Eltsi juhatusel koos eelkontserdi ning teema avanud vestlusringiga. Muide, […] Vaata lähemalt ›
0
Kuigi inimene on olnud planeedil selle vanust arvesse võttes suhteliselt lühikest aega, on tema tegevuse tagajärjed biosfäärile olnud katastroofilised. Indiast pärit ajaloolane Dipesh Chakrabarty on kliimateadlaste jälgedes sedastanud, et inimene on saanud pelgast bioloogilisest agendist geoloogiliseks jõuks.2 Oleme planeedile Maa potentsiaalselt sama, mis kunagi asteroid dinosaurustele – toimivat süsteemi totaalselt ümberkorraldav ja suunav, põhiliselt hävitav jõud. […] Vaata lähemalt ›
39
Vanemuise „Kolm pikka naist“, autor Edward Albee, tõlkija Anne Lange, lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Külliki Saldre, Piret Laurimaa, Linda Porkanen ja Ken Rüütel. Esietendus 1. X Vanemuise väikeses majas. Vanemuise „Võrsed“, autor Katariina Libe, lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu, kunstnik Eugen Tamberg, valguskunstnik Kärt Karro. Mängivad Ragne Pekarev, […] Vaata lähemalt ›
0
4. XI 2022 Sirbis ilmunud Märt Väljataga arvamusartiklis „Nn kirjandusvaldkond“ antakse hea ülevaade meie kirjandusmaastiku toimimisest ja hetkeseisust. Kahetsusväärsel moel rõhutatakse selles otsuste tagamaade ja kultuurieelarve jagunemise kohta ka väärarusaamu, mida hea meelega parandan. Esmalt vääritimõistmine, nagu oleks kunstnikupalkade lisandumine ja kirjanikupalkade lisandumata jäämine 2023. aasta kultuurieelarves seotud kellegi pahameelega seoses autorihüvitusfondi eelarve ümber peetud […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeerium andis lõppeval aastal erameediale poolteist miljonit, et tugevdada venekeelset ajakirjandust ja seeläbi kujundada kvaliteetsemat inforuumi. Järgmisel aastal on plaanis toetada venekeelse kvaliteetmeedia viimist venekeelse elanikkonnani veel miljoniga. Väga õige. Sellised projektid peavadki olema pikaajalised. Auditooriumis uute meediaharjumuste kujunemine on pikaajaline protsess. Esmalt tuleb luua kontakt, et lehesaaja ei viskaks tasuta postkasti pandud väljaannet prügikasti, […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu liige, ehtekunstnik Lia Tüür. Lia Tüür sündis 1944. aastal Muhus Tamse külas Sarapuu talus. Alghariduse omandas ta Muhu Tamse algkoolis ja Piiri koolis, siis jätkas Viljandi II keskkoolis ja Vaeküla internaatkoolis. Aastatel 1964–1969 õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis metallehistöö erialal. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Lia Tüür 1971–1984 kombinaadis Ars autoritiraaži kunstnikuna, […] Vaata lähemalt ›
0
Inimene soovib olla vägev ja võimas liik. Et seda saavutada, on ta päri vektoriaalselt tõttama tundmatusse, vajadusel kohandudes või kohandades ise. Mis oleks, kui peataks veidikeseks ajaks ennast lõhastava galopi, peatuks, vaataks ringi ja märkaks ilu? Seda on küllaga ka novembrikaamoses. Seda on kõikjal, see on omnipotentne ja alati kohal. Istuge rongi ja sõitke suvalises […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Tartu Ülikool
|
0% |
Keila linn
|
0% |
Müürileht
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
19.06.2026 09:17
Viimane uuendus: 09:14.
Uudiste reiting uuendatud: 09:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)