Mängufilm „Kukkumine“ („Fall“, Suurbritannia-USA 2022, 107 min), režissöör Scott Mann, stsenaristid Scott Mann, Jonathan Frank, operaator MacGregor, helilooja Tim Despic. Osades Grace Caroline Currey, Virginia Gardner, Jeffrey Dean Morgan jt. Mõningad viimased aastad olen tegelenud kaljuronimisega. Tunnistan, et ma ei ole selles just eriti kõrgel tasemel, kuna leidsin tee selleni liiga hilja. Naljaga pooleks võib öelda, […] Vaata lähemalt ›
113
Dokumentaalfilm „Marju. Südame kutse“ (Kriim OÜ, Eesti 2022, 80 min), režissöör Urmas Eero Liiv, operaatorid Madis Reimund ja Ants Martin Vahur. Urmas E. Liivi värske dokumentaalfilm „Marju. Südame kutse“ valmis peategelase Marju Läniku 65. sünnipäevaks, mis oli sel kolmapäeval, 7. märtsil. „Minu eesmärk oli teha üks positiivne, hea ja hell film,“ on režissöör ise öelnud ja […] Vaata lähemalt ›
80
7. Turu animafestival TAFF, 24. – 28. VIII Turu, Soome. Eesti animalukku on Turu end kirjutanud mitmel põhjusel. 1990ndate keskpaigast kuni 2007. aastani vedas sealset animaosakonda Priit Pärn. Turusse jääb ka Ülo Pikkovi ja Kaspar Jancise animaloomingu algustee. Ehkki Soome vanim animafestival (mais 22. korda toimunud „Animatricks“) kulmineerub Helsingis, võib Turut käsitada Soome animatsiooni keskusena, […] Vaata lähemalt ›
29
Selle aasta märtsis loeti Jüri Talveti tõlkeluulekogumiku esitlusel Tartus ette üle tosina luuletuse, lugejateks Talveti kolleegid, endised ja praegused üliõpilased. Kõlas ukraina, inglise, hispaania, poola, portugali ja itaalia keelest tõlgitud tekste, mis moodustavad vaid väikse osa kahte köitesse kogutud luuletustest, kuid seegi näitas üldpildi rikkalikkust ja tõlkija haaret. Mitmed kolleegide seast olid valinud hispaania keelest […] Vaata lähemalt ›
0
Lydia Kang, Oopium ja absint. Inglise keelest tõlkinud Evelin Banhard, toimetanud Piibe Kohava. Kujundanud Edward Bettison ja Jan Garshnek. Rahva Raamat, 2021. 430 lk. Algupäraselt 2020. aastal ilmunud romaan on keskmiselaubalise kirjanduse hea näide, mis saavutas menukuse ilmselt mitme kirjandusliku elemendi koosmõjul: a) tegemist on ajaloolise kriminaalromaaniga, milles mitmeid huvitavaid pöördeid, aga põnevust tekitatakse ka b) pidevate viidetega […] Vaata lähemalt ›
16
Kes tahes Nobeli kirjandusauhinna laureaadi uudisteose ilmumine on ikka väikestviisi sündmus, Kazuo Ishiguro puhul võiks ühtlasi mõningane elevus tekkida ka ulmeskeenel. Tegemist on ainsa nobelistiga, kelle puhul ei räägita üksnes põigetest žanriulme juurde, vaid kelle loomingust hõlmab see tuumaka osa.1 Raske öelda, kas tema tuntuimaks teoseks tasub pidada psühholoogilis-realistlikku romaani „Päeva riismed“ või teadusulmelist „Ära […] Vaata lähemalt ›
0
Kas tehnoloogial on jõudu teha nüüdismaailmas midagi paremaks või sünnib sest ennemini kahju? Vastus niivõrd suurele küsimusele sõltub vaatenurgast ja vastajast. Arvan, et tehnoloogiata ei saa, kuid selle mõju tuleb pidevalt ja mitmekülgselt reflekteerida tabamaks momenti, kui kahju hakkab kasu üles kaaluma. Eriti Eestis, sest oleme elanud mõnda aega innovatsioonimullis, kus kangelastena astuvad üles ükssarviku […] Vaata lähemalt ›
0
Udo Kasemetsa teose „Timetrip to Big Bang and Back“ ehk „Ajarännak Suure Pauguni ja tagasi“ AR-esiettekanne 27. VIII Tartu Uues teatris festivalil „Tartu interdistsiplinaar“ (23. – 27. VIII). Ansambel U: koosseisus Tarmo Johannes, Helena Tuuling, Merje Roomere, Levi-Danel Mägila, Taavi Kerikmäe ja Vambola Krigul. AR-lahenduste autorid Tarmo Johannes ja Kristjan Jansen, visuaalkunstnik Mikk-Mait Kivi, abistavate tarkvaralahenduste […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Festivaliorkester 30. VIII Estonia kontserdisaalis. Triin Ruubel (viiul), Marcel Johannes Kits (tšello), Eesti Festivaliorkester, dirigent Paavo Järvi. Kavas Erkki-Sven Tüüri, Johannes Brahmsi ja Jean Sibeliuse muusika. Kuivõrd saab rääkida Eesti Festivaliorkestri ühest kontserdist, ilma et lugeja kujutlusse ilmuks Pärnu muusikafestival ja selle sündmused? Kuivõrd saab keskenduda maestro Paavo Järvile, ilma et tekiks võrdlusmoment tema […] Vaata lähemalt ›
131
Igor Stravinski ooper-oratoorium „Oedipus rex“ ehk „Kuningas Oidipus“ 4. IX Kreenholmi manufaktuuris Narva ooperipäevadel (1. – 4. IX). Libretist Jean Cocteau, lavastaja Ott Aardam, kunstnik Kristjan Suits. Esitasid Mati Turi (Oidipus), Tuuri Dede (Iokaste), Pavlo Balakin (Tiresias/Kreon), Yixuan Wang (lambakarjus), Janari Jorro (sõnumitooja) ja Karol Kuntsel (lugeja); Eesti Rahvusmeeskoor, Narva Linna Sümfooniaorkester, dirigent Anatoli Štšura. […] Vaata lähemalt ›
0
Selles, et suvel läks peale ilma kuumaks ka pärandivaldkonnas, ei ole mingit kahtlust. Enne punamonumentide küsimuse kerkimist leiti, et isamaa on hädaohus, kuna detektoristid kahjustavad arheoloogiapärandit.1 Tallinna vanalinn olevat üleminekuteel teemapargiks2 ja kuhugi pole kadunud mälestiste omanike ja muinsuskaitse vastuolud3. Kahtlemata on tegemist väga tähtsate küsimustega, kuid väidan, et tegemist ei ole mitte üksikjuhtumite, vaid […] Vaata lähemalt ›
66
Erle Nemvaltsi näitus „Ärevuse anatoomia“ Hopi galeriis kuni 19. IX. Noor ehtekunstnik Erle Nemvalts (1991) ei ole veel kunstiakadeemiat lõpetanud, kuid juba on ärevil. Ta on EKA ehtekunsti magistrant. Oma töödega lõpusirgel ollakse ikka vähem või rohkem ärev – enne laiema publiku ees oma hinge avades. Erle Nemvalts valdab seda mängu elegantselt, ta ei näita […] Vaata lähemalt ›
45
Näitus „Kolm omamoodi“ Kogo galeriis 1. VII – 3. IX, kuraator Jurriaan Benschop, kunstnikud Milla Aska, Veronika Hilger ja Paula Zariņa-Zēmane. „Kui ma esimest korda Rothko maali nägin, pani see mõtlema vaataja rolli üle kunstis,“ on öelnud Berliinis elav Hollandi päritolu ja üleaastati Eestit külastav, järjekindlalt maalist kirjutav kuraator Jurriaan Benschop.* Ta leiab, et maalikunst […] Vaata lähemalt ›
0
„Biotoopia“ kunsti- ja muusika-performance’id Viinistu sadamas ja Purekkari neemel 18. VIII. Õhtu Viinistu sadamas oli augustikuiselt soe, veidi niiske, kuid mitte lämbe. Paadisilla juurde oli kogunenud vaikselt sumisev inimparv, vahest paari tosina suurune publik, kellest õhkus malbet ootusärevust ning uudishimu. Pealtvaatajate selja tagant lendles mööda kahe rusika suurust jääkivi meenutav ollus ja maandus mugavalt tantsija […] Vaata lähemalt ›
45
VIII Artishoki biennaal „Taimed kui tunnistajad“ toob Tallinna botaanikaaeda kokku kümme kunstnikku või kollektiivi ja kümme kirjutajat. 29. septembrist 8. oktoobrini vältab biennaali avamismaraton, mille jooksul esitletakse kümmet uut kunstiteost ja sadat kunstikriitilist teksti. Näitus on vaadata oktoobri lõpuni. Peeter Laurits kureerib 2021. aastast rahvusvahelist teadus- ja kunstisümpoosioni „Biotoopia“. Selle kunstiprogrammi kuulub sel aastal ka […] Vaata lähemalt ›
0
Näitused „Leonhard Lapin 75“ Pärnu linnagaleriis 30. VII – 27. VIII; skulptuurinäitus „Vorm“ Pärnu Loovlinnakus ning linnaraamatukogus 30. VII – 31. VIII; Toomas Kuusingu linoollõikenäitus „Harilikud maailmad“ Pärnu linnaraamatukogus 30. VII – 31. VIII; David Wilkinsoni fotosari „Suur reede“ Tartu ülikooli Pärnu kolledžis 30. VII – 31. VIII. Al Paldrok on end naha ja karvadega andnud kunstisuvekuradile Pärnus, see kurat kipub muidugi hinge kallale, aga tollest […] Vaata lähemalt ›
36
Tartus sündinud Georg Hackenschmidt oli elukutseliste maadluse maailmameister ja ühtlasi esimene Eestist võrsunud sportlane, kes on võitnud medali rahvusvahelisel suurvõistlusel, mistõttu pole kahtlustki, et tema panus Eesti spordilukku on harukordselt tähtis. Kuid suur on ka tema rahvusvaheline tähendus. XX sajandi algul aitas Hackenschmidt oma tegudega kaasa elukutselise maadluse kujunemisele üheks tähtsamaks spordialaks maailmas Esimese maailmasõja […] Vaata lähemalt ›
0
Rändnäitus põhineb 300 000 elanikuga Poola linnas Katowices korraldataval sama pealkirjaga loenguseerial ja koondab üle ilma esinema kutsutud ruumiloojaid ning näiteid nende loomingust. 2004. aastal alustatu on tugevalt mõjutanud Poola arhitektuuri nooremat põlvkonda, kes tõi postkommunistlikku, nõukogulikust vaimust räsitud riiki värskeid arhitektuurituuli ning ärgitas Katowice linnavõimu mõtlema ka omaenda linnaruumi ja arhitektuuri peale. Nagu Eestis, nii eelistati […] Vaata lähemalt ›
0
Hea elukeskkonna ja avaliku ruumi kui ühishüve teema on viimaste aastatega jõudnud nišist peavoolumeediasse. Suurem hüpe avalikus arutelus toimus 2020. aasta suvel, kui ilmus praeguseks juba ruumilise arengu tüvitekstiks saanud Eesti inimarengu aruanne „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“. Aruande lähtepunkt on tõdemus, et oleme inimarengus jõudnud kõige kõrgemalt arenenud riikide sekka (ilmumisajal oli Eesti inimarengu indeksis […] Vaata lähemalt ›
0
Vana Baskini teatri „Engeli tellised“, autor ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Krete Tarkmees, muusikaline kujundaja Toomas Lunge. Mängivad Ott Sepp, Toomas Täht, Marianne Kütt, Lauri Kink ja Kersti Tombak, laulab Kaidi Soosaar. Esietendus 3. VIII Kernu mõisa küünis. Soome kirjanik Jukka Viikilä alustab romaani „Akvarellid Engeli linnast“ ühelauselise proloogiga: „Arhitekt nuusutab lauajuppi, tõmbab sügavalt ninaga, sest […] Vaata lähemalt ›
2
Populaarsemad allikad
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Sirp
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.03.2026 01:39
Viimane uuendus: 01:16.
Uudiste reiting uuendatud: 01:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)