28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Eesti Draamateatri „Võõrad“, autor Paolo Genovese, tõlkija Margus Alver, lavastaja Taavi Teplenkov, kunstnik Helga Aliis Saarlen, valguskujundaja Priidu Adlas ja helikujundaja Owe Petersell. Mängivad Mait Malmsten, Britta Soll, Jüri Tiidus, Marta Laan, Markus Luik, Harriet Toompere, Tiit Sukk ja Amanda Hermiine Künnapas. Esietendus 12. XI Eesti Draamateatri väikeses saalis. „Täiuslikud võõrad“ peaks kõlama tuttavalt paljudele […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Regina madre“, autor Manlio Santanelli, tõlkija Margus Alver, lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Martin Mikson, helilooja Tobias Tammearu, valguskunstnik Chris Kirsimäe. Mängivad Kersti Kreismann ja Andres Raag. Esietendus 22. X Salme kultuurikeskuse väikeses saalis. Uuemat itaalia näitekirjandust ei satu miskipärast Eesti sõnateatritesse just sageli. Mine tea, kas asi on asjatundjate väheses huvis, spetsiifilistes teemades või […] Vaata lähemalt ›
0
„Artefakturism: farsid ja varemed“, koreograafid-etendajad Valeria Januškevitš, Keity Pook, Sigrid Savi ja Kadri Sirel, dramaturg Kerli Ever, kunstnik Laura Põld, helikujundaja Sander Saarmets, valguskujundaja Karolin Tamm. Esietendus 8. XI Sõltumatu Tantsu Lava. Lavastuse struktuur koosneb jadana järgnevatest elavatest piltidest ja pealkiri „Artefakturism: farsid ja varemed“ kehtib täpse mudelina kogu lavastuse kohta. Mõni tehislik või kunstlik […] Vaata lähemalt ›
0
Kaisa Eiche ja Kadi Estlandi näitus „Naisteta küla“ Hobusepea galeriis kuni 12. XII. andke relvi meile reservi, et me saaksime veel rohkem tappa, et veel tappa, et sõjatööstus saaks arendada veel paremaid relvi, et me saaksime lasta linnad rusuks inimese puruks, sest mis maksab üks keha, on meie kõigi teha! Kadi Estland, „Sünnimärgid“ Hiljuti käisin […] Vaata lähemalt ›
114
Huumor on kunstis ja loomingus tänamatu žanr. Huumoriga käib koos kergus, kergust aetakse segi kerglasega, kerglasena ei taha aga keegi välja paista. Komöödiad pälvivad harvemini Oscareid, Nobeli kirjandusauhinnad koonduvad kannatuste ümber, keegi kriitik nõudis kunagi ühes arvustuses, et muusikas tuleks naljategemine suisa ära keelata. Luuleliseks kipuvad muutma armuvalu, kaotusvalu, maailmavalu, hambavalu. Erandeid on muidugi ka, […] Vaata lähemalt ›
53
Pole iialgi kohanenud korteris elamisega, need kuradi kitsad seinad, öösiti akna taga kihutavad autod, vastik tehislik valgus, närvilised ja kiirustavad hommikud. Pole kunagi kohanenud koolisüsteemiga, õigupärast näen siiani und, et pole keskkooli lõpetanud, ma ei mäleta, et käinuksin koolis. Milleks kogu aeg kärpida kasvava puu oksi, selle asemel et veidi pilvi hajutada. Las ta kasvab […] Vaata lähemalt ›
0
„Subjektilt subjektile“, Reet Varblane vestleb Mai Leviniga Liisi Veski Pätsi monumendist Moonika Siimets, „Üks avaldamata vestlus Lembit Ulfsakiga“ Joosep Susi, „Kuidas tähendab nüüdisvärss?“ Eva Lota Vain, „Kas gümnaasiumiõpilased loevad ilukirjandust inglise keeles?“ Ülar Allas, „Krüptorahanduse õitsengut takistab süsteemi ebaküpsus“ Erik Puura, „Teadlase dilemmad“ Evar Saar, „„Agenda parva“ tiêeb sinno ensas “ Kadri Steinbach, „Pole linn ega maa“ Anu Soojärv, „Unustatud imede tuba“ In Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaallugude sarja “Eesti lood” konkursil on välja valitud kaheksa uut projekti, mis jõuavad vaatajate ette 2024. aasta alguses. “Eesti lood” sarja 21. hooajaks valmivad dokumentaalprojektid peegeldavad Eesti elu omas mahlas, kuhu jagub nii huumorit kui ka traagikat, aeglast kulgemist ja peadpööritavat tempot. Konkursiga valitud kaheksa loo keskmes on Eestis elavad inimesed väärikas eas prouadest uuseestlasteni. […] Vaata lähemalt ›
0
Pimedate Ööde filmifestivali viimase elutööauhinna saab tänavu filmirežissöör ja -produtsent Peeter Urbla. 77-aastane Urbla ei pälvi tunnustust mitte ainult lavastaja ja produtsendi, vaid ka eesti filminduse arendaja ja propageerijana, samuti noorte talentide innustaja ja toetajana. „Peeter Urblata poleks eesti film see, mis ta nüüdseks on,” ütles PÖFFi juht Tiina Lokk. Urbla on lavastanud üheksa mängufilmi […] Vaata lähemalt ›
0
ELO LIIVI ISIKUNÄITUS USEFUL (AB)USE #usefulabuse Pärnu Uue Kunsti Muuseumis on avatud skulptori ja installatsioonikunstniuk Elo Liivi isikunäitus „Useful (AB)use“. Tegemist on valikuga Liivi vanematest ja uuematest teostest, mis käsitlevad visuaalsete lühivormidena vägivaldse ja pahatahtliku manipuleerimise viise oma lähedaste ning ümbritseva maailma #kasulikku (#useful) #ärakasutamist (#abuse). Elame maailmas, kus igale tootele antakse kaasa mitmekeelsed kasutus- […] Vaata lähemalt ›
0
“Pikem suhe” 16.11.2022-28.01.2023 Näituse kuraatoriks on Pärandilinn Viljandi linnameister Marta Konovalov. Näitus uurib eri kihte meie suhetes rõivastega ning võimalusi riiete parandamise abil anda neile suhetele uus väärtus. Tahame leida tekstiilide parandamise, koosloome ja craftivismi* abil võimalusi moodi ümber mõtestada ja luua hoolivamat keskkonda. Iga kulumine ja parandamine jutustab mõne loo inimese ja rõiva ühisest […] Vaata lähemalt ›
0
Pallase skulptuuriosakonna ühisnäitus „Asja armastajad“ rahvusvaheline noore vaataja teatri festival „Naks“ TUMA ja EMA Balti muusika päevadel Kaunases Vaata lähemalt ›
0
Meie riigi maaeluliste teaduste, sh metsamajanduse, maamajanduse ja inseneeria, vastavat haridust ja kompetentsi kõrgel hoidnud Eesti maaülikool (EMÜ) valis 28. oktoobril uue rektori. Selleks sai viimased kümme aastat teadusprorektori ametit pidanud koduloomade füsioloogia professor Ülle Jaakma. Rektori ametiaeg algab 1. jaanuarist 2023 ja kestab viis aastat. Vaata lähemalt ›
66
Alguses oli kõik ilus. Pärast viitteistkümmend aastat venitamist ja vingerdamist võttis valitsus end kevadel kenasti kokku ja hakkas lõpuks ometi täitma talle 2007. aastal riigikogus heaks kiidetud sõjahaudade kaitse seaduses määratud kohustusi. Surve tuli kodanikelt ning kõigepealt tegi see vapraks mõned omavalitsusjuhid, seejärel tundis muutuste lõhna rahvusvahelises julgeolekuolukorras ja valijate meelsuses ka valitsus. Lihtne ja […] Vaata lähemalt ›
0
Täna on Läti iseseisvuspäev ja seetõttu asjakohane rääkida Lätist ja läti keelest. Kuigi tegemist on naaberriigiga, ei saa öelda, et teame lätlastest piisavalt palju. Ometi on meil nii ajaloos kui ka tulevikuplaanides päris palju sarnast. Lätis on ligi 1,9 miljonit elanikku, kellest 63 protsenti on lätlased. Suurim rahvusvähemus on venelased (24% elanikkonnast), kuid Lätis elab ka arvestatav […] Vaata lähemalt ›
0
Novembri alguses saatis rahvusvahelise jalgpalliliidu ehk FIFA president Gianni Infantino maailmameistrivõistlustel osalevatele alaliitudele kirja, kus ütleb, et Kataris toimuva turniiri ajal ei tohiks sellest saada ideoloogilise ja poliitilise arutelu võitlustandrit ning keskenduda tuleks sportlastele ja võistlusele. See üleskutse on äärmiselt tähelepanuväärne ning kinnitab mu meelest seda, et kui kõneleda Kataris peetava MMi puhul üksnes spordist […] Vaata lähemalt ›
2
Eelmärkused 1. Siinses käsitletakse mõiste ja sõna vahekorra moondumist (peamiselt) inglise keelest tõlgitud tekstides. 2. Raudreegliteks nimetatud tõlkimisvõtted võivad näida pentsikud, tobedad, jaburad, isegi absurdsed. Ei ole. Neid on järgitud ja järgitakse raudselt. 3. Näidete hulgas ei ole ainsatki väljamõeldut. Kõik on raadiost või telest kuuldud, ajalehest loetud, seega pärit igapäevasest keelekasutusest. Ümbersõnastused taotlevad keelekasu. […] Vaata lähemalt ›
54
Eesti ja läti tõlkijate seminar Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžis 5. XI. 5. novembril kogunes 23 eesti ja läti tõlkijat Tartu ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžisse esimesele ühisseminarile. Osalejate seas oli nii ilukirjanduse kui ka tarbetekstide ja muude tekstide vahendajaid, kes tõlgivad kas läti-eesti, eesti-läti või mõlemal suunal. Oli neid, kes on tõlkinud juba […] Vaata lähemalt ›
125
Tänasel Läti iseseisvuspäeval on põhjust tunnustusega meelde tuletada, kuidas eestlaste lähima hõimurahva liivlaste keel ja kultuur teevad Lätis viimastel aastatel läbi uut tõusu. Liivi entusiastide tegevus pälvib riigilt varasemast rohkem toetust ning liivlaste osa läti rahvuse kujunemisel on rahva teadvusse jõudnud. Eesti ja Läti akadeemilise koostöö ja hõimu-uuringute edenemine on hea uudis ajal, mil suhtluse […] Vaata lähemalt ›
50
Inimkeskkond ehk inimese elukeskkond eeldab selle kujundajat ja tunnetajat, nõuab inimese aktiivset kohalolu. Suur osa elukeskkonnast on loodud inimkätega, lisaks sellele, et inimliik on hõivanud ka kogu talle kättesaadava looduskeskkonna.1 Korrektselt väljendades: maakera ei olnud tervikuna enne maadeavastamist, üleilmastumist inimkeskkond, oikumeen, vaid oli üksnes osa universumist, füüsiline reaalsus, mis tuli alles inimeste poolt füüsiliselt ja […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Uued uudised
|
0% |
Läänlane.ee
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.07.2026 11:52
Viimane uuendus: 11:48.
Uudiste reiting uuendatud: 11:42.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)