„Venemaaga seonduvalt kogeme praegu palju raevu ja agressiooni ja tulevik on tume. Režiimi langemise tõenäosust võib võrrelda maavärinaga: igal ajahetkel on ta äärmiselt vähetõenäoline, kuid ometi see mõnikord juhtub,“ arvab vene filoloog Mihhail Trunin. Politiseeritud ajalookirjutus pole pelgalt Venemaa pahe. Orlando Figes usub siiski, et ükski teine maa pole olevikupoliitika nimel minevikku nii tihedalt ümber […] Vaata lähemalt ›
20
Hea ajaloolise romaani vältimatud komponendid on kindlasti haarav narratiiv ja ajalooline usutavus, aga ka ajatu sõnum ja autori keeleanne. Leedu autori Kristina Sabaliauskaitė diloogia „Peetri keisrinna“ puhul on kõik need tingimused täidetud. Vähe sellest: lisagem uudne vaatenurk pealtnäha tuttavale teemale, teksti ebatavaliselt tugev aistingulisus, üha kasvav päevakajalisus ja veel mingi sõnastamatu koostisosa. Mis siis imestada, […] Vaata lähemalt ›
44
„Värelevad küünlaleegid, tahiving, sulava mesilasvaha kollakus, viiruk ja mürr, kergelt roiskunud liha ja, kui palju ka ei peseks – vaevu tuntav sitalõhn. Nii lõhnab surm.“ Nõnda kirjeldab Katariina Esimese sisehääl oma Peeter-Pauli kindluses surnuks pekstud kasupoja Aleksei Petrovitši viimaseid hetki (lk 202). Olukord on Katariinale küllaltki ebameeldiv, sest ise on keisrinna hetkel „seitsmendat kuud lapseootel ja pohmellis“ […] Vaata lähemalt ›
51
„Kõiges on süüdi juuksur.“ – See kõlab peaaegu sama hästi kui „Veri, ei mingit kahtlust!“. Ja kuigi Tauno Vahteri raamatu peategelasel pole Kalle Blomkvistiga peale enam-vähem sama vanuse ja eaomase seiklushimu ehk teab kui palju ühist, on „Hea venelane“ võrreldavalt käestpandamatu, just sobiv ühesse kõledasse novembripäeva, mil kõigest on kopp ees ja raamatuga omaette olemisest paremat […] Vaata lähemalt ›
50
KULTUURKAPITALI ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI AASTAPREEMIA NOMINENDID Žürii: arhitektid Peeter Pere ja Kai Süda, disainerid Tõnis Vellama, Marit Ilison ja Kristjan Mändmaa ning arhitektuuriteadlane Epp Lankots ja arhitektuuriajaloolane Mait Väljas. Eik Hermann – nomineeritud tegevuse eest arhitektuurimõtte edendamisel ja vahendamisel. Näitus „Klaasimeistrid“, kuraator Anne Ruussaar, sisearhitektid Kristi Prinzmann ja Anne Määrmann (Bob & Doko), graafiline disain Marje […] Vaata lähemalt ›
81
Tallinna Muusika- ja Balletikool MUBA. Arhitektid Thomas Pucher, Marvi Basha (Atelier Thomas Pucher), Gert Guriev, Markus Kaasik, Helina Lass, Taavi Lõoke, Hanna-Liisa Mõtus, Andres Ojari, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 arhitektid). Sisearhitektid Ahti Grünberg, Tõnis Kalve, Kadi Karmann, Mari Põld, Ardo Hiiuväin, Kärt Hollo, Merje Karu (T43 sisearhitektid), Markus Kaasik, Hanna-Liisa Mõtus (3+1 arhitektid). Maastikuarhitektid […] Vaata lähemalt ›
0
„Püha lehm“ lahkab üht meie kaasaja põletavamat küsimust, mis puudutab inimühiskonna, loomade, ökosüsteemide ja kogu planeedi heaolu ja tulevikku: milline toidusüsteem on ühtaegu keskkonnasõbralik, jätkusuutlik, eetiline ja optimaalseim inimese tervisele? Raamat on kantud tõsistest, paljude ühistest muredest. Autorid tutvustavad toiduainetööstuse kitsaskohti, juhtivate monokultuuride jätkusuutmatust ning hävitavat mõju liigirikkusele, farmides loomade intensiivpidamisega kaasnevaid eetilisi ja keskkonnaprob Vaata lähemalt ›
35
Dokumentaalfilm „Kõigest loomad“ („Eläinoikeusjuttu“, Soome 2022, 82 min), režissöörid-stsenaristid Saila Kivelä ja Vesa Kuosmanen, operaator Heini Mäntylä, produtsendid Elli Toivoniemi ja Venla Hellstedt. Saila Kivelä on üks tänavu valminud nn aktivistifilmi peategelasi, kelle loomaõiguslastele omaseid siseheitlusi kajastab film „Kõigest loomad“, kusjuures originaalpealkirja saab tõlkida ka kui „Loomaõiguslugu“. Filmitegijate õnneks olid Sailal ja filmi teisel peategelasel, […] Vaata lähemalt ›
7
Nosferatu ärkas filmikunstis elule vaid triki ja vale abil, sest kui vastloodud, okultismist inspireeritud nimega filmikompanii Prana-Film tahtis oma avateoseks linastada Bram Stokeri romaani „Dracula“ (1897), ei olnud neil raha või tahtmist raamatu õiguste eest maksta ja nii ärkaski krahv Dracula asemel ellu krahv Orlok, Minast sai Ellen ja Jonathan Harkerist Hutter. See, mis välja […] Vaata lähemalt ›
62
28. oktoobril ilmus Sirbis intervjuu Eesti Filmi Instituudi juhi Edith Sepaga.1 Tema kommentaarid andsid aimu EFI tegelikust suhtumisest nii noortesse filmitegijatesse kui ka Eesti ainsasse filmikooli BFMi ehk Balti filmi, meedia ja kunstide instituuti. Jääb mulje, justkui oleks Eestis säilinud tava mitte hakata eesriiet eest tõmbama, kui jutt puudutab ülemusi ja/või institutsioone, kellest sõltub sinu […] Vaata lähemalt ›
508
Alates 11. novembrist pakub Kumu kunstimuuseumi suur saal võimast näituseelamust, mis viib külastaja jalutuskäigule digitehnoloogia abil kujutatud loodusesse. Tokyo kunstikollektiivi teamLab näitus on esimene nii mastaapne digitaalkunsti väljapanek Eestis. 2001. aastal asutatud teamLab on üks tuntumaid digitaalse kunsti loojaid maailmas. Kunstikollektiivi kuulub eri valdkondade esindajaid, nagu programmeerijad, insenerid, arvutianimaatorid, graafilised disainerid, matemaatikud ja arhitektid. Uute […] Vaata lähemalt ›
0
Kujutlege, et te saabute pikemalt Ameerika-reisilt mõnda Euroopa linna, olgu selleks Vilnius, Regensburg, Leiden, Tartu või Tallinn. Te jalutate Euroopa linna südames vanade majade keskel ja tajute korraga sealset aja- ja kultuurilugu, selle paiga vanust ja juuri. Need on linnad, kus on elatud, kaubeldud, haridust omandatud ja raamatuid trükitud sajandeid. Esimesed trükikojad asutati Tartus ja […] Vaata lähemalt ›
17
Kuigi võidakse arvata, et midagi enamat Googleʼist, Facebookist ja õppivatest algoritmidest ei saagi olla ja et need jäävad meiega igaveseks, pole see kindlasti nii. Viimasel ajal on suure tähelepanu all virtuaalreaalsus ja metaversumid. Vähemalt arvutitehnoloogiate ajaskaalas ammusest ajast tuntud tehnikale andis uue tuule tiibadesse Facebooki juhi Mark Zuckerbergi avaldus 2021. aasta oktoobris, et firma nimetatakse […] Vaata lähemalt ›
30
Rahvusvaheline nüüdismuusika festival „Afekt“ 28. X – 1. XI Tallinnas ja Tartus, kunstiline juht Monika Mattiesen. Kui 2016. aastal sai Eesti heliloojate festivalist nüüdismuusika festival „Afekt“, sõnas selle kunstiline juht Monika Mattiesen Sirbile antud usutluses1, et festivali eesmärk on hoida kätt pulsil Lääne-Euroopas toimuval ning näidata, et Eesti pole mitte provints, vaid konkurentsivõimeline nüüdismuusika edendaja. […] Vaata lähemalt ›
0
26. oktoobril pidas kunstiakadeemia aulas avatud loengu Hollandi graafiline disainer Linda van Deursen. 1987. aastal asutas ta koos Armand Mevisega nüüdseks maailmakuulsa disainistuudio Mevis en van Deursen, mille klientideks on olnud muu hulgas Amsterdami Stedelijki kunstimuuseum, Kasseli „Documenta 14“, Berliini Haus der Kulturen der Welt, Chicago kaasaegse kunsti muuseum, Rotterdami arhitektuuribiennaal ja Veneetsia arhitektuuribiennaal. Nad […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Dekoloniseeritud ökoloogiad“ Riia Kunstihoones (Riga Art Space) kuni 15. I 2023, kuraator Ieva Astahovska, kunstnikud Anna Škodenko, Darja Popolitova, Viktor Gurov, Francisco Martínez, Aurelija Maknytė, Diana Lelonek, kunstnike rühmitus Ģimenes Saikne, Haralds Matulis, Inga Erdmane, Linda Boļšakova, Līga Spunde, Maija Demitere, Maria Kapajeva, Olja Mihhailjuk, Rasa Šmite ja Raitis Šmits, Vika Eksta ja Anna […] Vaata lähemalt ›
0
Olen sinuga rängas tülis. Ründame teineteist sõnade ja kehaga. Tundub, et sa oled täiesti eraldi, väline, minu piiri taga. Ja et mina olen sinu suhtes täiesti väline, s.t üleni ja täielikult iseenda sees, oma piiri sees. Piir jagab meid kahte lehte, sina seal ja mina siin. Aga ometi käib üle piiri suhtlus, me ründame teineteist […] Vaata lähemalt ›
3
Hitting the keys an hour before the deadline / late at night, in the corner of an apartment full of beautiful people …1 Henriks Eliass Žēgners No tšau, tule edasi! Kuidas läheb, oled midagi uut ka kirjutanud? Everybody, we’ve got company!2 Nii, teen sulle ühe tutvustusringi. See on Tõnis, olete vist varem kohtunud? Here we have Eglė, […] Vaata lähemalt ›
43
Narva muuseumi kunstigalerii püsiekspositsioon „Elu või karma? Narva lood“ kuni 2026. aastani. Kuraator Rael Artel, kujundajad Tõnu Narro ja Rael Artel, graafiline disainer Jaan Evart ning konsultandid Tiina Abel, Kai Lobjakas, Irina Koževina, Aleksandra Murre, Anneli Porri, Jelizaveta Pratkunas, Galina Smirnova, Elnara Taidre, Olga Tjurina ja Madis Tuuder. Eestis ei ole kuigi palju linnu, kus […] Vaata lähemalt ›
0
ERSO sarja „Audiospaa“ kontsert „Back to the Future“ 4. XI Estonia kontserdisaalis. Taavi Kerikmäe (süntesaatorid), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts. Kavas Øyvind Torvundi „A Walk into the Future“ ehk „Jalutuskäik tulevikku“ (Eesti esiettekanne), Ülo Kriguli kontsert „Synlith“ süntesaatorile ja orkestrile (esiettekanne) ning John Adamsi „Harmonielehre“ (Eesti esiettekanne). Kuidas näeks välja tagasi tulevikku minek ning […] Vaata lähemalt ›
32
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Naine
|
0% |
Vanglaplaneet
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Accelerista
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
19.06.2026 10:48
Viimane uuendus: 10:44.
Uudiste reiting uuendatud: 10:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)