Rootsi Keskpanga Nobeli mälestusauhind majandusteaduse vallas läks 2022. aastal USA majandusteadlastele pankade ja rahanduskriiside kohta tehtud uuringute eest. Douglas W. Diamond ja Philip H. Dybvig pälvisid tunnustuse sügavama pilgu heitmise eest pankade tegutsemise põhimõtetesse ning aastatel 2006–2014 Ameerika Ühendriikide Föderaalreservi juhtinud Ben Bernanke selle tõestamise eest, et puudujääkidel pankade tegevuses oli 1930. aastate majanduskriisis juhtiv […] Vaata lähemalt ›
0
Kirjanike liidu 100. aastapäeva puhul oli eesti kirjandusest palju juttu. See keskendus peamiselt kirjandusloole, vähem nüüdisajale. Aga milline on see asutuste, tavade ja rahaliikumise keskkond, mille sees eesti kirjandus praegu elab? Järgnev püüab seda laiades joontes kirjeldada ning osutada siin-seal, kus asjad hästi, kus halvasti. Et oleks kirjandust, on tarvis kirjanikke. Et oleks kirjanikke, on […] Vaata lähemalt ›
15
Eestis on 12 muinsuskaitseala, neist 11 südalinnas. Kaks suuremat linna välja arvatud, mõjutab kõiki neid linnu rahvaarvu kahanemine, s.t et tüüpiline muinsuskaitseala asub väikses kahanevas linnas. Elanikkonna kahanemine mõjutab linnaruumi: osa hoonetest seisab tühjalt või alakasutatuna, taristu ei vasta linna suurusele ja on alainvesteeritud, erainvesteeringud hoonetesse on minimaalsed, maksudest saadav raha väheneb. Tagajärjeks on väheatraktiivne […] Vaata lähemalt ›
0
Aeg-ajalt toimuvad teaduses tektoonilist mõõtu sündmused, mis kujundavad ümber kogu meie arusaama loodusest ja selle toimimisest. Ingliskeelsed populaarteaduslikud blogid ja ülikoolide suhtekorraldajate pressiteated jätavad mulje, et selline sündmus võis olla hiljutine W-bosoni massi täppismõõtmine Fermilabis (USA) asuvas kiirendis Tevatron. Ameerika füüsikud leidsid, et see osake võib olla ligi 0,1% seni arvatust raskem. Kuidas saab selline […] Vaata lähemalt ›
44
Digitaalsus on tavapärane, elu lahutamatu osa. Märkamatult on kirjast saanud e-kiri, arvest e-arve, koolist e-kool, maksuametist e-maksuamet ja valitsusest e-valitsus; paberümbrikku asendab digikonteiner, lukuga päevikut öökapisahtlis salasõna ja kasutajatunnusega digikaust, silmast silma suhtlust pöidlatekst ja profiilipilt. Tehnoloogia areneb kiiresti edasi. Digitempo seisukohalt on elu reguleerivad seadused vastu võetud „väga ammu“. See viib küsimuseni, kas seadus […] Vaata lähemalt ›
0
Ühismeediast võib jääda mulje kui meelelahutusest ja vahetust võimalusest püsida heade sõprade ja tuttavatega kontaktis ning kursis toimuvaga. Boonusena annab see muidugi võimaluse piiluda võõraste inimeste ellu. Kuid aususe poolest on need pildid tõsielust küll kaugel. Ühismeediakasutuse plahvatusliku kasvuga on kaasnenud uuringud selle kõrvalmõjude kohta kasutajale. Üheks uurimisvaldkonnaks on ühismeediakasutuse mõjud vaimsele tervisele, sealhulgas enesekindlusele. […] Vaata lähemalt ›
0
1. Teisest maailmasõjast on kirjutatud terve raamatukogu jagu teoseid: ilukirjandust, mälestusi, teaduslikke käsitlusi jm. Sellest hoolimata tundub, et Jonathan Littelli mammutteos „Eumeniidid“ lisab seni kirjutatule üht-teist olulist. Olulist pole romaanist raske leida. Endine SS-ohvitser Maximilien Aue, raamatu minajutustaja, on romaanikunsti ideaalidele igati vastav vastuoluline tegelaskuju; nõnda vastuoluline, et lugejal on enesegi hoiaku selgitamise tavapärasest keerulisem. […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Draamateatri „Meister Solness“, autorid Mehis Pihla ja Siret Campbell, lavastaja Mehis Pihla, kunstnik Kristjan Suits, dramaturg Siret Campbell, helilooja ja muusikaline kujundaja Matis Leima, valguskujundaja Priidu Adlas. Mängivad Tõnu Oja, Laine Mägi, Kersti Heinloo, Märten Metsaviir, Helena Lotman ja Guido Kangur. Esietendus 22. X Eesti Draamateatri suures saalis. Henrik Ibseni draamast „Ehitusmeister Solness“ (1892) […] Vaata lähemalt ›
10
VIII Artishoki biennaal „Taimed kui tunnistajad“ Tallinna botaanikaaias 29. IX – 30. X. Kuraator Ann Mirjam Vaikla; kunstnikud Sveta Grigorjeva, Aksel Haagensen, Alevtina Kakhidze, Sandra Kossorotova, Paul Kuimet, Marit Mihklepp, Liisa Saaremäel, Shubhangi Singh, Urmo Vaikla, Mikk Meelak ja Ulla Alla, Merilin Kaup, Mari Möldre ja Margus Tammik; kirjutajad Leslie Moody Castro, Evie Evans, Piret […] Vaata lähemalt ›
2
Dokumentaalfilm „Suur soo“ (Vesilind, Eesti 2022, 70 min), režissöör-stsenarist Remek Meel, operaatorid Remek Meel, Riho Västrik, Aleksander Meel ja Margus Muts, helilooja Lauri Õunapuu, produtsent Riho Västrik. Loodusdokumentaalfilm on mulle kui kriitikule alati olnud veidi kammitsetud alažanr, sest on jäänud (võib-olla ekslik või pealiskaudne) mulje, et klammerdutakse liialt ühtede eesmärkide ja järelduste külge. Loodusdokumentalistika loodusekäsitlus […] Vaata lähemalt ›
15
Oktoober avanes kuulajale mitmekesise ja elamusküllase muusikamerena. Mõneti on koha- ja ajapõhise ülevaateartikli kirjutamine subjektiivne, kuna üpriski võimatu on haarata muusikaelu kogu selle mitmekesisuses. Pealegi on juurde tulemas üha uusi festivale või ülevaatekontserte ning nende toimumisaeg sageli kattub, mis muidugi pole etteheide. On ju nädalavahetusi aastas kindel arv ja seetõttu ka tähtsate ettevõtmiste kattumine kultuuriellu […] Vaata lähemalt ›
0
XIII rahvusvaheline festival „Klaver“ 21.–27. X Estonia kontserdisaalis, kunstiline juht Sten Lassmann. Selleaastane klaverifestival kutsus pealinnas viibijaid nädalaks kontserdimajja sombuse ilma eest varjule ning summutas eelmise festivali järel kumisema jäänud beethovenlikud meloodiajupid modernistliku mõtte- ja helivooga. On ekslik väita, justkui oleks XX sajandi I poole muusika kontserdisaalides harv nähtus, ent siiski mõjub see pigem võõra […] Vaata lähemalt ›
172
VAT-teatri „In memoriam Bellingshausen“, kunstnik-lavastaja Joel Väli, dramaturg Andreas Kübar, valguskunstnik Leon Augustin Allik. Mängivad Ursel Tilk ja Markus Truup. Esietendus 13. X Sakala 3 teatrimaja kammersaalis. Eesti Kunstiakadeemia stsenograafiatudengi Joel Väli diplomitöö, VAT-teatris tehtud tunnipikkuse sõnadeta autorilavastuse idee pärineb krimiuudistest: 2018. aasta 9. oktoobril pussitas Antarktikas Kuningas George’i nimelisel saarel asuvas Bellingshauseni jaamas Vene polaaruurija […] Vaata lähemalt ›
107
Sigrid Viiru ja Cloe Jancise näitus „Teine vaatus. Tõlkes leitud“ Tartu Kunstimajas kuni 6. XI. Voldiku tekstid on kirjutanud Anti Saar ja Maris Karjatse. Tegemist on Temnikova ja Kasela galerii näituse „Mõnel reipamal päeval paned sa oma maski peegli ees liiga tugevasti ette, nii et see hammustab su nahka“ (2021) jätkuga. Esmapilgul on tegemist foto- ja […] Vaata lähemalt ›
18
Alates 5. novembrist saab Tartu Kunstimuuseumis külastada kahte uut näitust: kolmandal korrusel avaneb „Ammendamatu agul. Tartu puitarhitektuur kunstis“ ning esimesel korrusel „Järjekord. Üks episood Tartu fotoloost“. „Ammendamatu agul. Tartu puitarhitektuur kunstis“ 05.11.2022–26.02.2023 Kaja Kärner „Õues“ 1989. Tartu Kunstimuuseum. Näituse väljapaneku keskmes on meeleolukad kunstiteosed, millel kujutatakse puust agulirajoone Tartus. Esitlemisele tulevad nii šedöövrid 20. sajandi […] Vaata lähemalt ›
0
Siinne mõttejada sündis õhtustel jalutuskäikudel Amsterdamis, mil päevased elamused nüüdiskunsti näitustelt ja vestlused Gerrit Rietveldi akadeemia tudengitega settima hakkasid, kuuldu-nähtu esimesi kokku hakkavaid üldistuseklimpe kultuurisupis moodustasid. Kui üldiselt tunnistatakse kunsti norme, vaikivaid leppeid ja tabusid kompivat loomust, mis arendab ühiskonna võimet nähtut uues valguses ja vormis mõista, ei jää ühegi sagedasema näituste väisaja eest varjule […] Vaata lähemalt ›
26
Telesari „Avamaa“ („Outer Range“, USA 2022, 8 × 60 min), autor Brian Watkins. Osades Josh Brolin, Imogen Poots, Will Patton, Lili Taylor, Lewis Pullman, jt. Amazon Prime Video. „Avamaa“ on müstiline draamasari, kus käsitletakse päris suurt teemaringi. Inspiratsiooniallikana on kasutatud näiteks põlisameeriklaste kultuuri, kristlust ja vanakreeka mütoloogiat, ainesena ka filmi „Ei ole maad vanadele meestele“*. Viimase näol on […] Vaata lähemalt ›
0
Accordionfest 21. – 29. X Tallinnas, kunstiline juht Momir Novaković. Muusikafestivalidest küllastunud oktoobrikuu lõpul toimus ka klassikalisele akordionile ja selle mängijatele pühendatud akordionifestival. Festival, mida korraldavad juhtivad akordionimängijad Momir Novaković, Henri Zibo ja Mikk Langeproon, sai esmakordselt teoks eelmisel aastal; tänavu kandis üritus pealkirja „Avasta“. Akordion on üks omamoodi pill. Olid ajad, kui see liigitati rahvapilli alla, (muusika)koolides […] Vaata lähemalt ›
150
Klaveriduo Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hunt, „Runoviisid ajastute valguses“ 23. X MUBAs. Kavas Heino Elleri 13 klaveripala eesti motiividel ja Ardo Ran Varrese 13 pala kahele klaverile eesti runoviisidele (esiettekanne). Elleri valdavalt looduslüürilist harmooniat, loodushäälte helisevat vaikust ja maaelu rahu väljendavad palad kanti meisterlikult ette vastakuti seatud klaveritel vaheldumisi. Hing heldib taas kogemast, kui palju […] Vaata lähemalt ›
0
12. rahvusvaheline džäss- ja rütmimuusika festival „Ideejazz“ 27. – 29. X Tartus ja Narvas. „Ideejazz“ on festival, mis Tartus täitis „Rainbowjazzist“ jäänud tühiku. Küll mitte kohe, vaid pärast mõningast ideede selitamist ja tiimi koondamist, kus keskne roll on olnud Oleg Pissarenkol, toonasel Elleri-kooli rütmimuusika osakonna eestvedajal. Algusaegade festivali meeskonnatuumiku moodustasid muusikaõpilased ja ka esinejatena said […] Vaata lähemalt ›
146
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
Telegram
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
19.06.2026 12:36
Viimane uuendus: 12:34.
Uudiste reiting uuendatud: 12:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)