„Võib saali minna.“ Näitan piletit, haaran kõrvaklapid ja pimendavad silmaklapid, pühin puhtaks talvesaapad ning astun pimedasse ruumi. Soomusrüüs kangelane, kes on lavastuse eelreklaamist juba tuttav, seisab laternavalgel sissepääsu lähedal, ent asub siis metalli kõlksumise saatel ruumis sihitult ringi patrullima. Kui silmad lõpuks pimedusega harjuvad, märkan seinte äärde reastatud teatritoole ning suundun istuma, kaaslaseks eelaimdus, et kauaks sinna ilmselt jääda ei tule. Viimaste istmete täitumisel sis Vaata lähemalt ›
0
Sel aastal tähistatakse nii Mustamäe linnaosa kui ka Tallinna tehnikaülikooli Mustamäe kampuse 60. aastapäeva. Kuna Mustamäe esimeseks kortermajaks peetakse 1961. aasta lõpus valminud tollase Tallinna Polütehnilise Instituudi ühiselamut, siis on tegemist ühise tähtpäevaga, kuid Tallinna tehnikaülikoolil on seljataga pikk ja põnev oma koha otsimise lugu. Nõnda, nagu on aja jooksul muutunud tehnikaülikooli nimetus, on muutunud ka […] Vaata lähemalt ›
0
IDEA maailmakongress 4.–8. VII Reykjavíkis. Rahvusvaheline draamahariduse ühendus IDEA (The International Drama/Theatre and Education Association) asutati kolmkümmend aastat tagasi Portugalis. Esmalt aga põgus selgitus, millised on teatri- ja draamaõppe erinevused ning kuidas mida nimetatakse. Õpilaste teatriharrastuse puhul kasutatakse Eestis enamasti kooliteatri mõistet ning see tähistab huvihariduslikku teatritegevust koolides, huviringides ja stuudiotes. Teatriharidust leiab Eesti üldhariduskoolides […] Vaata lähemalt ›
0
Looduslik valik toimub siis, kui teistest millegipoolest erinevad olendid saavad rohkem järglasi kui nende liigikaaslased. Seetõttu on nad järgnevas (ja vahest ka mitmes järgnevas) põlvkonnas geneetiliselt arvukamalt esindatud kui need, kelle paljunemine nii hästi ei õnnestunud. Looduslik valik on üks peamisi mehhanisme, mis võib (kuigi alati ei pruugi) käivitada evolutsioonilisi muutusi. Meie kõugud, alustades esimestest […] Vaata lähemalt ›
204
Aleksander Pulver, Tallinna ülikooli isiksusepsühholoogia dotsent ning psühholoogia ja käitumisteaduste akadeemilise suuna juht peab üheks mõjutajaks ühiskonnas vaikimisi omaks võetud väärtushinnanguid. Igal ajastul on oma haigused. Juba prantsuse sotsioloog Émile Durkheim on osutanud ühiskonna ja patoloogiate vahelisele seosele. Kui XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses diagnoositi heal järjel linnanaistel hüsteeriat, siis nüüdseks on […] Vaata lähemalt ›
500
Koos tehnoloogia arenguga tõi XX sajand maailma ka kõige brutaalsemad relvastatud konfliktid ajaloos. Kõigepealt peeti „sõda kõigi sõdade lõpetamiseks“ ehk Esimene maailmasõda, mis kestis neli aastat ja kus 66 miljonist sõdurist sai surma 8,8 miljonit koos peaaegu 6 miljoni tsiviilelanikuga. Nende hulka ei ole arvestatud miljonid, kes said füüsilisi vigastusi ja kelle vaimne tervis sai […] Vaata lähemalt ›
0
Olemine on vägivaldne. Ma olen vägivaldselt paisatud tulevikku, ootamatusse. Ma ei saa jääda selle juurde, mis juba on ja kes ma olen, vaid edasikestmine rebib mind olnust lahti, nii et ma juba muutun teiseks. Maailm trügib minusse. Valus. Ja teisipidi trügin mina maailmasse, teistesse olenditesse, aitan nende puhul kaasa sellele samale lahtirebimisele olnust, aitan neid […] Vaata lähemalt ›
0
Festival „Tartu interdistsiplinaar“ Pallase galeriis, Tartu Uues teatris ja Uue turu pargis 23. – 27. VIII, festivali juht Krista Ojasaar ning kuraatorid Riina Oruaas, Enriko Mäsak ja Henri Hütt. „Tartu interdistsiplinaari“ korraldajad kuulutavad, et on ühendanud pildi, heli, teksti, liikumise, ruumi, interaktiivsuse, tehnoloogia ja osaluse. See kõlab tänapäeva valdkondi ühendava kunsti kokkuvõttena. Sellega kaasneb, et asjatundjatel […] Vaata lähemalt ›
0
Seetõttu on luule filosoofilisem ja tõsisem kui ajalugu: kõneleb ju luule rohkem üldisest, ajalugu aga üksikust. Aristoteles, „Luulekunstist“ (tlk Jaan Unt) Alustan pika tsitaadiga: „Igal inimesel on sõbrad. Miks ei võiks luuletaja pöörduda sõprade poole, talle loomulikul viisil lähedaste inimeste poole? Meresõitja viskab kriitilisel hetkel ookeanivetesse pitseeritud pudeli, milles on tema nimi ja tema saatuse […] Vaata lähemalt ›
17
Saueaugu teatritalu „Kadunud kodu“, autor Priit Põldma, lavastajad Margus Kasterpalu ja Priit Põldma, helilooja Pärt Uusberg, muusikajuht Miina Pärn, kunstnik Jaan Toomik, kostüümikunstnik Maiu Rõõmus, valguskunstnik Priidu Adlas, liikumisjuht Ingmar Jõela. Mängisid Sander Roosimägi, Külli Teetamm, Meelis Rämmeld ja Aleksander Eelmaa. Esietendus 20. VII 2021 Saueaugu teatritalus. Priit Põldma kirjutatud ja Margus Kasterpaluga kahasse lavastatud „Kadunud […] Vaata lähemalt ›
90
Raske haigus viis seitsmekümne seitsmendal eluaastal meie hulgast Eesti Lavastuskunstnike Liidu auliikme, teatrikunstnik Jaak Vausi, kes kujundas enam kui poole sajandi jooksul 287 lavastust peaaegu kõigis Eesti kutselistes teatrites ning Soomes, Saksamaal, Tšehhis ja Venemaal. Jaak Vaus sündis Märjamaa alevis ja lõpetas 1964. aastal Märjamaa Keskkooli. Aastatel 1965–1972 õppis ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, algul metallehistööd, […] Vaata lähemalt ›
0
Aastaid tagasi nägin internetis fotogaleriid 1914. aasta suvest Euroopas. Kui uskuda neid mustvalgeid jäädvustusi, võeti sellest viimast. Piltidel võis näha eranditult lõbusaid ja naervaid nägusid, suvitajaid kuurortides, randades, tänavakohvikutes. Kõik kihas, kõik elas, igal pool oli pidu. Lõppev suvi meenutab neid pilte. Kaugusest kostev sõjakõmin suurendab tungi elada, olla õnnelik ja vaba – tantsida! Toimub […] Vaata lähemalt ›
72
Malevorst olen armastanud malet ammu enne seda kui endale lõpuks chess.comi kasutaja tegin ja hakkasin mängima inimestega üle maailma kõigi nende millegipärast ülikiimas tüüpidega kelle jaoks on okei kohe pärast Sitsiilia kaitset kirjutada vestlusaknasse hey baby wanna fuck ei taha noh ma tahan malet mängida eile mängisin parajasti johnnyboy52-ga kui […] Vaata lähemalt ›
0
Vene teatri „Tavaline ime“, autor Jevgeni Švarts, libretist Juli Kim, helilooja Gennadi Gladkov, lavastaja Sergei Golomazov (Läti), kunstnik Mihhail Kramenko (Iisrael), valguskunstnik Anton Andrejuk, koreograaf Olga Privis, arranžeerija Aleksandr Žedeljov. Mängivad Aleksandr Ivaškevitš, Aleksandr Žilenko, Daniil Zandberg, Anastassia Tsubina, Natalia Murina, Sergei Furmanjuk, Ilja Nartov, Jekaterina Kordas, Dmitri Kosjakov, Dmitri Kordas, Marika Otsa, Oleksandra Levõtska, […] Vaata lähemalt ›
0
Prantsuse Belgia graafiline romaan „Brüsel“ kuulub „Varjatud linnade“ („Les Cités obscures“) sarja, Sealsed asukad elavad meie maailmaga sarnases alternatiivreaalsuses. Iga albumi tegevus toimub ühes linnriigis, kus seistakse silmitsi meilegi tuttavate probleemidega. „Varjatud linnade“ sarja loomist alustasid François Schuiten ja Benoît Peeters 1980. aastatel. Lood tõukuvad XIX–XX sajandi modernistlikest utoopiatest, millele sarja autorid väljakutse esitavad. Teoste […] Vaata lähemalt ›
0
Aleksander Metsamärdi kestvus-performance „5–9“ EKA esimese ja teise korruse vahelises trepigaleriis 1. – 30. IX. Kõnealuse teose eellugu algab iselaadsest proto-performance’ist, mis sündis olude sunnil ja kunstipretensioonideta. Kaitseväeteenistuses viis Aleksander Metsamärt läbi rituaali, millega ta püüdis ilmselt oma ühiskonna teenistusse kutsutud ajutist mina sõdurielu rutiinist puhtaks pesta ning häälestada end kunstiajaloole, oma valitud erialale. Tema […] Vaata lähemalt ›
0
Uno Roosvalt “SIIN PÕHJANAELA ALL” Uue Kunsti Muuseumis 02.09-16.10.2022 Avamine 02.09.2022 kell 16.00 SIIN PÕHJANAELA ALL Igaüks meist teab vahvat ütlemist „nagu naelapea pihta“. Sellise täpsusklassiga on nii soome kirjanik Väino Linna kui meie Anton Hansen Tammsaare kirjeldanud oma rahvast. Meie kunstnikest on jõudnud samasse meistriklassi kaasteeliste kujutamisel Eduard Wiiralt, Evald Okas, Uno Roosvalt. Kõik […] Vaata lähemalt ›
0
„Katse muukida lahti Mare Kelpmani värvikood“, Silvia Pärmann vestleb Mare Kelpmaniga Anto Veldre, „Kust on pärit zuumeri eesti keel?“ Peeter Hõrak, „Miks eesti mees ei saa evolutsioneeruda suuremaks ja haritumaks?“ Renāte Ķeire, „Lahingušokk Esimese maailmasõja ajal“ Katrin Nielsen, „Kes haaraks draamaharidusel sarvist?“ Epi Tohvri, „Oma koha otsimise lugu“ Tiit Aleksejev laenutustasust Intervjuu dokfilmi „Kukerpillide rapsoodia“ lavastaja Raimo Jõerannaga Kiievi plaadipoe Gram Records omani Vaata lähemalt ›
0
KAHEKÕNED IGATSUSEST / DIALOGUES OF LONGING Ketli Tiitsar ja Flora Vagi A-Galerii SEIFIS 02.09 – 03.10.2022 Reedel, 2. septembril kell 18:00 avavad kaks kunstnikku, eesti kunstnik Ketli Tiitsar ja ungari kunstnik Flora Vagi A-Galerii SEIFis näituse KAHEKÕNED IGATSUSEST. Näitus püsib avatuna 3. oktoobrini. Igatsus on tunne, mis pole kellelegi võõras. Seda tuntakse pidevalt. Tihti peetakse […] Vaata lähemalt ›
0
KAASIK / KIUDSOO-VÄRV / TAN / YAO A-Galerii AKENDEL 31.08.22-29.10.22 Kolmapäeval, 31. augustil kell 18:00 avavad A-Galerii akendel oma näitused neli eriilmelist kunstnikku: eesti kunstnikud Ivar Kaasik ja Kai Kiudsoo-Värv, Hiinast pärit prantsuse kunstnik Yao Tan ning hiina kunstnik Jacqueline Yaing Yao. Näituseid on võimalik akendele uudistama tulla kuni 29. oktoobrini. Ivar Kaasiku näitus ELU […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 2. septembril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Julija Pociūtė ja Tiina Sarapu ühisnäitus „Tolm“. Näituse kuraator on Karin Paulus. Näitusel uuritakse unustust – unustatud ruumilisi praktikaid ning sööti jäänud kohti; hajusate mälupiltidena säilinud toiminguid või ka iseenda jaoks lõpetatud ja kasti ära pakitud tegemisi, unistusi. Näituse kuraator Karin Paulus selgitab: „Tolm – […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Finantsuudised
|
0% |
Digigeenius
|
0% |
Personaliuudised.ee
|
0% |
Külauudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.03.2026 15:21
Viimane uuendus: 15:18.
Uudiste reiting uuendatud: 15:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)