Tartu ülikooli 2025. aasta audoktorite seast leiame Londoni Middlesexi ülikooli emeriitprofessori Paul Cobley, keda tunnustati silmapaistvate saavutuste eest semiootikas, meediauuringutes, kirjandus- ja kommunikatsiooniteadustes. Mullu detsembri alguses Tartus peetud vestluses rääkisime Cobleyga sellest, et teaduses tehakse palju teoreetiliselt läbi mõtlemata empiirilisi uuringuid, samuti eetikaprobleemidest teaduskirjastuses, tehisaru piiratusest jpm. Palju õnne audoktori tiitli puhul! Kuidas on tunnustus. Vaata lähemalt ›
0
Aeg on lahti võtnud, laiali kandnud ja uutmoodi kokku lapanud selle raamaturiiuli, mis mulle lapsena heledast sektsioonkapist otse voodisse vaatas. Raamatute värvilistelt ja paksudelt selgadelt lugesin tookord salapäraseid nimesid: Feuchtwanger, Merle, Goethe, Rolland … Kontrollisin aja jooksul raamatupealkirjade järgi oma silmateravust – kas suudan ikka veel tähti eristada – ja nii jäid need omal kindlal kohal meelde. Vahepeal oli üks teistest olulisem („Surma nimi on Engelchen“) ja lapsena palusingi sagel Vaata lähemalt ›
0
Ukraina sõja kultuurilisest tuumast kõneleva antoloogia idee sündis toimetajal ja koostajal Oksana Forostõnal kolleeg Lida Savtšenko-Dudaga õhuhäire ajal Lvivis: „Meie hääli ei võetud kuulda palju aastaid ja alles siis, kui hakkasid kõlama plahvatused, saime ärakuulamise võimaluse,“ kirjutavad nad sissejuhatuses. Sealt pärinebki pealkirja iva – unmuted – ning ambitsioon „selgitada nii palju kui vaja, et hääl muutuks äratuntavaks“ ka väljaspool Ukrainat. Teose teine osa lubab „üllatusi“, murendada stereotüüp Vaata lähemalt ›
0
igal ööl kraabin pead nagu õnneloosiärevus ei lase magada nagu varem kui tean:keegi magamises minust kindlasti on paremtundub et kõik sõbrad on kogu aeg valgusvihusluiged vannis kotkad katusel jaanalinnud pihusvõidavad aastaauhindu kulka Tuglase Krossi Alveri Gailiti Liivi Mati Nuude Liis Lemsalu ema Teresa Robin Hoodi preemiaidhaamriga-pähe-isa-soovitusel-preemia parima läbilöögi eestkohtuvad presidendiga ripuvad Viru keskuse fassaadil – oeheesti kirjanduse aasta läbi vist ei saagi ...ja ma tõesti ei suuda Vaata lähemalt ›
0
„Filosoofilistelt kõrgustelt vaadates tundub mulle, et muutuste vajadust on hakatud tajuma, kuid endistviisi tahaksid paljud elada samamoodi edasi, nagu on harjutud elama. Ning ajalugu õpetab, et see on pikk protsess.“ Heldur Meeritsa e-kiri Ülar Margile märtsis 2011 Oma mõtted on sõnastanud EALi esimees aastatel 2006-2007 Ülar Mark: „Heldur oli ajast ees. 2007. aastal olin liidu esimees ja olime jõudnud arusaamiseni, et arhitektide positiivne pool on vaja ühiskonnas välja tuua. Olime... Vaata lähemalt ›
0
Juba Horatius annab 2000 aastat tagasi „Ars poeticas“ teada kirjanduse kaks olulist rolli (Jaan Bergmanni tõlkes): „Lõbudust luua on tööks ning õpetust jagada luuldel.“ Nii kestis see XIX sajandini, kui Théophile Gautier oma romaani „Preili de Maupin“ eessõnas aastal 1835 mõnitas raamatust õpetust ehk kasu otsivaid kriitikuid: „Tõeliselt kaunis on vaid see, millest ei ole mingit kasu; kõik kasulik on inetu [—] Kõige kasulikum koht majas on peldik“. Siit saab... Vaata lähemalt ›
6
Hingedeajal 500 aastat tagasi konfiskeeris Lübecki raad võõrastemajas Kuldsarve Juures ühe raamatutega tünni, mis oli teel Riiga. 8. novembril 1525 on Lübecki toomdekaan Johannes Brandes kirjutanud päevaraamatus, et tünnis oli lisaks luterlikele raamatutele ka tekste Liivimaa rahvakeeltes – läti ja eesti keeles. Vahetult järgnenud uurimise tulemusena luterlikud raamatud hävitati. Mis sai ülejäänutest, üheselt selge ei ole, kadunud nad igal juhul on. See napp informatsioon on andnud eestlastele ja lätlastele Vaata lähemalt ›
0
Gruusia kõigub noateral. Meie siin hoiame hinge kinni, sest mõistame hästi, mis on kaalul. Pärast eelmise sügise presidendi- ja parlamendivalimisi puhkenud suured meeleavaldused pole vaibunud, hoolimata protestijate vastu kasutatud jõuvõtetest. Vaatlejate hinnangul valimistel õigusetult absoluutse enamuse saanud Gruusia Unistus õiendab teisitimõtlejatega arveid ja sõbrustab Venemaaga. 2010. aastal kirjutasin Gruusia omadramaturgia festivalist ülevaate, kus puudutasin arusaadava kadeduse ja austusega ka milj Vaata lähemalt ›
0
Mina olen Robin. Vanust on mul 21 aastat ja õpin kolmandat aastat Tallinna ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Õpingute kõrvalt asutasin ja juhin nüüd TLÜ kirjandusklubi ÜDI*, kellega korraldasime 28. oktoobril kirjandusfestivali „Röögatus!“. Kuna niisugune sündmus toimus TLÜ praeguses vaimses ruumis esimest korda ja eestvedajad olid tudengid, on paslik ka mõtiskleda, kas noorus on tõesti hukas. Noored vajavad kokkusaamisi Vestlesin hiljuti oma gümnaasiumiaegse kirjandusõpetajaga ja sain üllatuse osaliseks Vaata lähemalt ›
0
On halb maitse alustada artiklit kohe vabandamisega, aga mis sa, patune hing, ikka teha saad. Olen varasemalt viies artiklis arutlenud etendus- ja visuaalkunstis populaarse esteetika üle, mida ennekõike seostatakse posthumanistliku elutunnetusega. See nii-öelda väikeste sõpruskondade siseasi on paisunud nii suureks, et lausa turvalises peavoolus triivivad, hiigelsummadega oma reklaaminägu kujundavad brändid on hakanud asja omaks võtma ja enam pole võimalik ignorantselt posthumanistliku esteetika kohalolu i Vaata lähemalt ›
0
PÖFFi põhivõistlusprogrammis esilinastub João Nuno Pinto draama „Täismäng paradiisi“1. Pinto tuleb Tallinna Portugalist, mille tuntuim lavastaja on ilmselt autorifilmimees Manoel de Oliveira (1908–2015). Küsin, millised viimase aja Portugali filmid on Portugalis vaadatuimad. Pinto ütleb kohe, et „Kuldne puur“2 2013. aastast, peaosas Joaquim de Almeida – aegade edukaim kodumaine film 761 000 külastusega, mida on Eesti tippudega võrreldes pisut vähe, kuigi Eestis elab seitse korda vähem inimesi. Immigratsioo Vaata lähemalt ›
0
Oktoobrikuu viimasel päeval astus ERSO ette prantsuse dirigent Adrien Perruchon peamiselt Ravelile keskendatud kavaga ja esitati helilooja laialdaselt mängitud teoseid. Kavalehel on dirigenti kirjeldatud peaaegu lõputuna näiva nimekirjaga: Bucheoni Filharmooniaorkestri (Lõuna-Korea) ja Lamoureux’ orkestri (Pariis) peadirigent, katkematu rägastik koostööpartnereid rahvusvaheliste orkestrite ja solistidena. Perruchoni valitud kava oli õrnatundeline, ühtaegu lüüriline ja hetkelisi muljeid vahendav. See lubas h Vaata lähemalt ›
0
Oktoober on olnud üks tihedalt muusikat täis pikitud kuu: nii mõnelgi õhtul toimus ainuüksi Tallinnas ühel ajal eri kohtades mitu ahvatlevat sündmust. Kuu sisse mahtus ka mitu festivali, mida on juba eraldi kajastatud, seega piirdun siinses ülevaates enamasti üksikkontsertidega. Et alustada päris algusest, kerin oma mälulindi tagasi 1. oktoobri õhtusse, mil Tallinna teletorni teise korruse vitraažisaalis kõlasid ühiskontserdil hääl, vioola, kannel ja tuuba. Neid väga erineva kõlajõu ja muusikaloolise pagasi Vaata lähemalt ›
41
Kirjanik ja Eesti luuleprõmmu valitsev meister Mari-Liis Müürsepp naasis hiljuti Saksamaalt Euroopa meistrivõistluselt. Mari-Liis Müürsepp, kes jäi tiheda konkurentsiga Euroopa poetry slam’i ehk luuleprõmmu finaalist välja erakordselt napilt, räägib Saksamaa kogemusest, sellest, kuidas luua head prõmmuteksti, aga ka peatselt ilmuvast luulekogust ja ühismeedia mõjust loomingule. Äsja Saksamaal lõppenud luuleprõmm oli seni kõige suurejoonelisem seesugune võistlus siinkandis. Olid laval sadade inimeste ees. Ku Vaata lähemalt ›
6
Linnade parkimiskitsikuse lahendaks väliruumi mitmeotstarbeline kasutamine ja jagatud ruumi põhimõtte laialdasem omaksvõtt. Kui küsida mõne suure paneelelamurajooni elanikult, kust king kõige enam pitsitab, siis ei ole see pahatihti avaliku ruumi puudus, elurikkuse kadu või libe kõnnitee. Enamasti võtab hinge kinni ja südame värisema õhtul autole parkimiskoha leidmine. Pärast tööpäeva lõppu Lasnamäel, aga ka mujal ringi vaadates on hästi näha, et hoolimata mõni aasta tagasi renoveeritud parklatest on kohti Vaata lähemalt ›
57
Austria neutraliteeti esindavale Viinile omaselt oli „Viennale“ eesmärk pakkuda võimalust mugavates kinosaalides keeruliste ja ebamugavate küsimuste üle pingevabalt arutleda. Saalid olid valdavalt täis ning ka esmaspäeva õhtul kihasid kinod huvilistest: pärast filmi jäädi rahulikult kuni tiitrite lõpuni istuma ja kui tuled uuesti süüdati, siis ei joostud kiiruga minema, vaid jäädi kinobaari klaasikese taha nähtu üle arutlema. Enamikul linastustest olid filmitegijad ise kohal, samuti korraldati publikule era Vaata lähemalt ›
0
„Valka, kuule!..“ Vaikus. „Valentin on mu nimi,“ vastab kõnetatu. Pisut kähe, vaikne, kuid konkreetne ja veenev hääl välistab edaspidiseks igasuguse familiaarsuse … Selline oli sõber Kuik. Läbi nende aastakümnete, mil koos toimetasime. Otsekohene ja väga aus. Tõeline härrasmees. Valentin Kuik – nooruses tugev poksija ja … ka saksofonimängija, armeeteenistuse järel mõnda aega valgustaja Eesti Televisioonis, nukujuht Nukufilmis. Noor pereinimene. Aasta 1970 tõi aga tõsise elumuutuse: Valentin Kuik võeti vastu Vaata lähemalt ›
0
Vanemuise „Kontrastid“, noorte koreograafide balletiõhtu. I osa „Viiulikontsert“. Helilooja Pjotr Tšaikovski, koreograaf-lavastaja Georgia Toni Hyrkäs. II osa „Incipience“. Lavastuses kõlab Woodkidi, Zach Hemsey, Hans Zimmeri, Jed Kurzeli, Mikael Karlssoni, WillGelli, FreshmanSoundi ja Dobrinka Tabakova muusika, koreograaf-lavastaja ja helikujundaja Gus Upchurch. Mõlema lavastuse kostüümikunstnik Mare Tommingas ja valguskunstnik Kaspar Aus. Laval Vanemuise balletitrupp. Esietendus 8. III Vanemuise suures ma Vaata lähemalt ›
0
Aap Tepperi, Birgit Püve ja Serge Eckeri näitus „See, mida ma vaatama tulin, oli juba kadunud“ on ilus ja poeetiline: juba selle pealkiri mängib kohalolu ja puuduolekuga. Foto paradoksaalsest seosest aja kulgemise, surma ja kaduvusega on palju kirjutatud. Momentvõte ajas võimaldab näha seda, mida enam ei ole, hea kadreering aga suudab näidata seda, mida veel pole. Fotokujutised on alati jäljed. Ent sel näitusel lisandub kõigele spetsiifilisem mõõde, nimelt annab näitus... Vaata lähemalt ›
68
Kultuurilugu kui tüvitekst. Kultuurilooline draama koos A. H. Tammsaare, Oskar Lutsu ja Andrus Kiviräha loominguga kujundab eesti teatri rahvuslikku identiteeti – see on see meie oma asi, mis teistesse suurt ei puutu. Kõige populaarsem kultuurilooline isik, kes kirjanikke ja lavastajaid on inspireerinud, on ilmselt Koidula, ja temaga algab ilmselt ka kultuurilooliste lavastuste rida. Eesti teatri lavastuste andmebaasist ilmneb, et Koidula-teemalisi näidendeid on kirjutanud näiteks Artur Adson (1931), Hella. Vaata lähemalt ›
0
Mida sügavamale sügise hämara südame poole liigume, seda ebamaisemaks muutub kogu õhkkond. Inimsuurused kanad käivad keskööl saunatamas, metsarajal kohatud kääbik kõneleb kähiseval häälel tagurpidi ning kuusepuu ladva kohal õhus pöörab must ronk ennast muudkui ümber oma telje. Isegi Eesti Pagari Pealinna koogil on väike valge, imestusest lahti jäändki suuga martsipanist (mardisandist?) kummitus. Käes on november, hingedeaeg, ja ümberringi võib igal pool leida tumedaid märke ja võbelusi. Kui sellel süngevõi Vaata lähemalt ›
77
Populaarsemad allikad
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.03.2026 00:35
Viimane uuendus: 00:28.
Uudiste reiting uuendatud: 00:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)