Keegi ei saa endale seiklusi milleks ta on loodud alati ise välja vali da Mariana Leky Mariana Leky „Mida siit näha võib“ on imeline raamat. See on üks nüüdisaja saksakeelse kirjanduse eredamaid ja omanäolisemaid näiteid. Raamat on pärjatud mitmete auhindadega ning püsis 65 nädalat ajakirja Spiegel menukite edetabelis. Oma pretensioonitu, ent äärmiselt väljapeetud jutustamisviisiga räägib Leky […] Vaata lähemalt ›
0
Esimest korda on Pimedate Ööde filmifestivali kavas võistlusprogramm „Kriitikute valikud”. Uus programm esindab filmikunsti kõige värskemaid hoovusi läbi kriitiku prisma ja on mõeldud eelkõige nõudlikule, filmi kui kunstiteost väärtustavale vaatajale. Kavva kuuluvate linateoste puhul on tegu eranditult maailma- või rahvusvaheliste esilinastustega. „Selle võistlusega leiavad endale õige koha väiksemad arthouse-filmid, mis muidu kaoksid teiste vahele ära – […] Vaata lähemalt ›
0
Mirjam Mesaki soolokontsert „Igatsus“ „Olla seal, kus on vaataja“, Tristan Priimägi vestleb Edith Sepaga Sten Saluveer, „Surf digilaine harjal“ Vestlusring tehisintellekti mõjust loomevaldkonnale Paolo Girol ja Karl Erik Laas interaktiivsetest võrgulahendustest etenduskunstides Margus Lattik, „Pärast koroonakriisi. Teaduse vastutusest ühiskonna ees“ Ülo Mattheus, „Kas Vene terror lõpetab ka Putini ajastu?“ Silvia Pärmann, „Superstaarid, minevikuvarjud, tulevikusähvatused“ Katrin Kivimaa, „E Vaata lähemalt ›
0
„Feministlikud utoopiad“ on kunstnik Lilli-Krõõt Repnau illustreeritud pildiseeria Feministeeriumi samanimelisele 11 artiklist koosnevale sarjale, mis ilmus 2020.–2021. aasta jooksul. „Feministlikud utoopiad“ kajastavad alternatiivseid unistusi sellest, milline tulevik välja võiks näha, kuid samal ajal saab utopistlikest kujutlustest teada väga palju tänapäeva kohta. Millest me puudust tunneme? Kes ja kuidas me olla tahame? Kuidas seda saavutada? Neid […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavuse näituse kujundaja Enn Tegova arvab, et on viimane aeg hakata valmistuma tõsiseks esinemiseks ning paneb kõigile südamele üllatada külastajaid meie linna kunstielu kõrge tasemega. Osaleda võib üle Eesti ning kujundajal on kavatsus tööde väljavalimiseks kutsuda kokku žürii.Iga kunstnik saab esitada maksimaalselt kaks teost/komplekti, mille materjalis, tehnikas ja vormis ei ole piiranguid.Teoste informatsiooni ja pildifailid saab […] Vaata lähemalt ›
0
kontsert „Autoritund. Jaan Rääts 90“ I Tallinna noortekooride festivali kontsert Tallinna Jaani kirikus Baltimaade kunstifestival New Yorgis Diāna Tamane isikunäitus „Poolarmastus“ Rakvere teatri „Ki(i)vi südamel“ tantsulavastus „Külli Roosna ja Kenneth Flaki „Singulaarsus“ tantsulavastus Diana Harteni „Behind My Skin“ mängufilm „Amsterdam“ Vaata lähemalt ›
0
Augustis täitus Juhan Maistel 70. aastaring, millest poole sajandi jagu aastaid on möödunud kunstiajaloo tähe all. Laia pintslikaarega tõmmates võib öelda, et tema teadustöö keskmes olnud kolm pealiini – muinsuskaitse, mõisad ja maastikuarhitektuur –, mille vahele mahub hulganisti uurimusi antiigist kuni Tartu ülikooli arhitektuuriansamblini. Kui kõike seda tervikuna hoomata tahta, näib Maiste loometöö tuum olevat […] Vaata lähemalt ›
30
Riigieelarve eelnõu esimesel lugemisel riigikogus kõlas sõna „kriis“ üksi või mitmesuguste liitsõnade osana kokku 38 korda, olles seega saadikute huulil sama sagedasti kui „majandus“, aga poole rohkem kui „sõda“ või „julgeolek“. Saadikute sõnakasutuses on meil kriisiolud, -periood ja -olukord, -ajad ja -aastad, meil on COVID- ja koroonakriis, julgeoleku-, energia- ja majanduskriis, kokku kobarkriis. Kriiside jutlustajad […] Vaata lähemalt ›
0
Eestlaste isevärki vaimsusest on omajagu juttu olnud.* Jumalausklikke on vähe (13%), neid, kes usuvad „kõrgemaid jõude või ülivõimetega inimestesse“ aga palju (59%). Viimasel ajal lahatakse ühis- ja pärusmeedias aina enam igasuguste isehakanud gurude ja võlujogurtimeistrite tegevust ja selle võimalikke tagajärgi. Juhitakse tähelepanu murettekitavale trendile, kus erialase ettevalmistuseta inimesed oma veendumused esmalt elustiiliks, siis isiksuseks ja […] Vaata lähemalt ›
97
Selle artikli kirjutamiseks küsisin nõu 16aastaselt tütrelt. Millele peaks noorte arvates tähelepanu pöörama? Kirjuta naistest, kõlas lühike vastus. Kirjuta abordiõiguse protestidest USAs. Kirjuta sellest, et kui demokraatia variseb, saavad esimesena pihta naised ja lapsed. Mõttepaus. Eesti riigis mähitakse naised ja lapsed pealtnäha pehmesse kombinesooni. Sel nädalal loetakse riigikogus peretoetuste eelnõu, mille järgi peaks kolmelapseline pere […] Vaata lähemalt ›
0
Noor disainer Hannah Segerkrantz on astunud disainipüünele tootesarjaga Kiukivi. Ta võitis äsja Bruno disainiauhindade konkursil publikulemmiku preemia. Segerkrantz kasutab oma loomingus kanepibetooni – ökoloogilist materjali, mis ehituses on küll levinud, kuid disainivaldkonnas uudne. Segerkrantzi sõnul on Kiukivi süsinikunegatiivne tooteseeria tehtud jätkusuutlikust ehitusmaterjalist kanepibetoonist, mis koosneb kanepipuistest, lubjast ja veest. Materjali saab elementideks vormida spetsiaalse poolmodulaa Vaata lähemalt ›
0
Sissiaianduse all peetakse enamasti silmas istutamist ja viljelemist sellisel maal, kus seda seaduslikult teha ei tohi. Sissiaiandus on laiemalt tuntud geriljaaiandusena, aga kuna see inglise keelest ja selles omakorda laenatud hispaaniakeelne sõna tähendusele midagi juurde ei anna, räägin sissiaiandusest, sissimetsandusest, sissiviljelusest ja sissikarjandusest. Sageli kannab see poliitilist sõnumit, näiteks protestitakse kehtivate omandisuhete, autostumise vms vastu. […] Vaata lähemalt ›
20
Septembri viimasel laupäeval läks eetrisse teleseriaali „Õnne 13“1 kolmekümnenda hooaja esimene, üldarvestuses 855. osa. Minu esimene oli 601., ilus ümmargune arv, mis laseb mul kiiresti peast oma skoori arvutada. Sel nädalal kirjutan juba oma 269ndat, uskumatu. Algas minu üheksas aasta sarjaga ja kuna ma ei ole veel 35aastanegi, siis olen „Õnnega“ koos olnud umbes veerandi […] Vaata lähemalt ›
51
Dokumentaalfilm „Machina Faust“ (Flo Film, Eesti 2022, 78 min), režissöör-stsenarist-produtsent Kaupo Kruusiauk, operaatorid Erik Põllumaa ja Kaupo Kruusiauk. Just sellist masinat, filtreerimismasinat, portreteerib režissöör Kaupo Kruusiauk oma uues dokfilmis „Machina Faust“. „Mind inspireerivad emotsioonid ja inimene kui toores masin, selle instinktid ja õppimisvõime. Ma ei filtreeri iseennast, ma filtreerin ümbruskonda.“ Nii sõnastab Maria Faust oma […] Vaata lähemalt ›
0
Konverents „Kas sa Reed Morni oled lugenud? Naised ja proosakirjandus 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Eestis“ Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis 12. X. Möödunud nädalal toimus Eesti Kirjandusmuuseumis XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse naiskirjandusele pühendatud konverents. Tõuke sai üritus Eret Talviste veetud lugemisgrupist, kus trobikond huvilisi eelmise akadeemilise aasta jooksul luges ja arutas eesti naiskirjanike teoseid – autorite ring […] Vaata lähemalt ›
0
Kas meil on tarvis õigekeelsussõnaraamatut ja sõnade kokkulepitud tähendusi, lauseehituse reegleid ja kirjakeele kasutamise nõuandeid? Kas vajame keeletoimetajaid ja oma emakeele õpetajaid? On ehk õpetaja palve panna koma sinna, kus sellest on teksti mõistmisel tuge, või keeletoimetaja soovitus asendada näiteks täiskasvanu võtmepädevused ja ahi õhib soojust1 täpsete sõnadega tõesti ajast ja arust? Vastus sõltub sellest, […] Vaata lähemalt ›
223
Fenno-Ugria hõimupäevade konverentsil Kirjanike Maja musta laega saalis 14. X arutlesid eesti ja soome ajaloolased ja keeleteadlased Karjala teemadel. Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes sõnastas konverentsi lähtekohad nii: Karjala on andnud soomlastele „Kalevala“, „Kalevala“ aga meile „Kalevipoja“. See on märk ja ühtlasi sild Eesti ja Soome vahel. Mis aga on Karjala – maa, mis asub Venemaa […] Vaata lähemalt ›
8
„Pasteuri impeerium“ on Aro Velmeti doktoritöö alusel valminud ingliskeelse raamatu tõlge. Originaali avaldas 2020. aastal Oxfordi ülikooli kirjastus ja raamatu sünniloost annab Velmet ülevaate teose saatesõnas. Velmeti raamat on väga sobiv tähistamaks sel aastal kätte jõudnud Louis Pasteuri (1822–1895) 200. sünniaastapäeva. Pasteur on kindlasti tuntumaid prantsuse teadlasi, kelle saavutustest mikrobioloogia vallas on ilmselt igaüks kuulnud. […] Vaata lähemalt ›
48
Viimasel ajal on hoogsalt propageeritud tuumajaama rajamist Eestisse. Sellel teemal on sõna võtnud nii energeetikud kui füüsikud. On igati mõistetav, et MTÜ Eesti Tuumajaama tegevjuht Kalev Kallemets juhib tähelepanu taastuvenergia probleemidele[1] ning MTÜ Eesti Tuumajaam veebisaidil[2] loetleb ainult tuumajaama voorusi. Füüsikuilt ootan süsteemsemat mõtlemist. Füüsik Valter Kiisk imestab Sirbis[3]: „Seda hämmastavam on tõdemus, et kui tavaliselt […] Vaata lähemalt ›
9
Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu lugemissaalis avatakse täna, 21. oktoobril valiknäitus, mis on koostatud Eesti vanima avaliku teadusraamatukogu, 1552. aastal rajatud Oleviste kirikuraamatukogu kõige vanema osa alusel. XVI ja XVII sajandi vaimuliku ja ilmaliku teaduskirjanduse, ilukirjanduse ja poeesia kaudu avatakse läbilõige ühe tollase siinse haritlase lugemiseelistustest, mõttemaailmast ja raamaturinglussidemetest Lääne-Euroopa juhtivate teaduskeskustega. Õnnelikud ja õnnetud juhused Võib möön Vaata lähemalt ›
8
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
19.06.2026 16:23
Viimane uuendus: 16:18.
Uudiste reiting uuendatud: 16:17.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)