„Ikooniline. Eesmärk ja ettekääne“ Voronja galeriis kuni 28. VIII, kuraator Kadri Noormets. Kadri Noormetsa „Ikooniline. Eesmärk ja ettekääne“ Voronja galeriis näib esmapilgul selge ja arusaadava kontseptsiooni ja vaatenurgaga näitusena, selle pilgu lähtekohaks küll minu kodu kaugel Tallinnas Lasnamäel, arvutiekraani taga veebisaidil näituse sisendiga tutvunult. See mulje kipub kohapeal, galeriis endas, aga vaikselt hääbuma. Nimelt räägiti […] Vaata lähemalt ›
44
Näitus „Lootus – lapsepõlv Eesti kaasaegses dokumentaalfotograafias“ Juhan Kuusi dokfotokeskuses kuni 2. X. Kuraatorid Kristel Aimee Laur ja Toomas Järvet, kunstnikud Elika Hunt, Elsa Hüüdma, Iris Kivisalu, Marlen Kärema, Liisa Kree, Heikki Leis, Annela Samuel, Maxim Mjödov, Aron Urb, Gabriela Urm, Reelika Vilt ja Dmitri Jurtšenko. On septembri hommik. Suvi kestab veel. Tomatid kasvuhoones valmivad endiselt, […] Vaata lähemalt ›
56
Laste kogemused ja üleelamised sõja ajal on seoses Ukrainas toimuvaga ühiskonnas taas laiemalt jutuks tulnud. Sõjaaegne lapsepõlv kuulub eluloouurijate, folkloristide, kirjandus- ja teiste humanitaaralade teadlaste vaatevälja, kusjuures allikateks on elulood, mälestused, autobiograafilised raamatud jm. Uurimisaluseks ei ole seega mitte laste kogemused, vaid täiskasvanute mälestused ja tõlgendused lapsepõlvest ehk lapsepõlvenarratiiv. Teisest maailmasõjast räägitakse nii Euroopa riikides […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Mõtlevad pildid“ Kumus 18. III – 14. VIII, kuraatorid Anu Allas (Eesti kunstiakadeemia), Liisa Kaljula (Eesti kunstimuuseum) ja Jane Sharp (Zimmerli kunstimuuseum ja Rutgersi ülikool), kujundaja Mari Kurismaa, graafiline disainer Tuuli Aule ja koordinaator Ragne Soosalu. 13. augusti vestlusringis Margaret Tali, Joanna Warsza, Lija Dostljeva, Inga Lāce ja Francisco Martínez. Üks selle aasta märgilisemaid näitusi Eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Nõukogude monumendid on Eestis kõneaineks riigi iseseisvuse taastamisest saadik, enne seda olid need samuti pinnuks silmas, lihtsalt salaja. Ukraina sündmused on aastakümneid vähem või rohkem hõõgunud mureküsimuse õliga üle valanud ja Nõukogude režiimi esindavad monumendid põletavad korraga jälle valusamini. Mida siis lõppeks punamonumentidega teha ja mida tegemata jätta? Parim arveteõiendus on mäletamine Teadupärast toimus 1980. […] Vaata lähemalt ›
160
Hilissuvi imeline, küpsemise pinges kas sa suudad murevine summutada hinges? Vaata lähemalt ›
0
Pool aastat kestnud Vene-Ukraina sõja uus faas on muutnud rahvusvahelist julgeolekuolukorda. Venemaast on saanud paaria, vähemalt lääneriikide silmis. Hiina suhtumine Venemaasse on leebem, aga mitte tingimata sõbralik. Ühest küljest on Putini režiim Pekingile kasulik jäälõhkuja, et murendada lääneriikide loodud maailmakorda. Teiselt poolt seab Moskva käitumine ohtu maailmamajanduse stabiilsuse, mis on Hiina liidritele legitiimsuse säilitamiseks oluline. […] Vaata lähemalt ›
120
Ameerika sotsioloogi Erik Olin Wrighti käsitluses on reaalne utoopia institutsionaalne korraldus, mis toetab isiksuse vaba ja terviklikku kujunemist. Reaalsete utoopiate keskmes on idee, et sotsiaalseid institutsioone saab kujundada rõhumise kõrvaldamisega. Rõhumine nurjab püüdlused elada täisväärtuslikku ja tähendusrikast elu. Soovitakse vältida pelga unistamise Skyllat ja ilma visioonita konformistliku poliitika Charybdist. Juhindutakse veendumusest, et see, mis on […] Vaata lähemalt ›
0
Professor Jaanus Harro professuur Tartu ülikoolis kannab psühhofüsioloogia nimetust, kitsamalt on tegu psühhofarmakoloogia ja käitumismehhanismide uurijaga. Harro peamised uurimisteemad on olnud tundeelamuste ja ajejõudude aluseks olevad aju neurokeemilised protsessid, psühhoaktiivsete ühendite toime käitumisele, kehalise aktiivsuse ja toitumise seosed meeleolu ja isiksuseomadustega ning impulsiivne käitumine. Tööalaselt uurib ta afektiivsust ja vabadel hetkedel kõike, mis puutub uimastitesse […] Vaata lähemalt ›
91
Iga teekond muutub palverännuks kui seda piisava järjekindlusega sammuda. Hakkasin juuli alguses Karula rahvuspargist Kütioru poole kõndima, sealt Obinitsasse, keerasin üles Peipsi suunas ja Emajõe Suursoost läbi jõudes hoidsin läände Jõgeva peale. Teadmata täpset plaani, muutusid kümned kilomeetrid sadadeks, ning mis parata, kurnatuses hakkasid ka minusuguse uskmatu mõtted Jumala poole tüürima. See Jumal, mida kirjutan siiski suure algustähega, ei pruugi kroonida mõnd monoteistlikku religiooni, kuigi setud Vaata lähemalt ›
68
Suvel abikaasa Liisaga maal varsti ilmuvat saunaraamatut kirjutades puutusime kokku hormesis’e mõistega. Hormesis’eks nimetatakse miljonite aastate jooksul välja kujunenud keerulist kaitsemehhanismi, mis võimaldab elusorganismidel taluda väheses koguses füsioloogilist stressi. Hormesis’e töömehhanism on keeruline, hõlmates kuumašokivalkude teket ja rakkude taastumist, kuid tööpõhimõte on lihtne: kui organismile tekitatud stress on piisavalt väike, on selle mõju soodne, aga […] Vaata lähemalt ›
0
18. augustil peeti Tartus luuleprõmmu hooaja lõppvoor. Eesti meistriks tuli Mari-Liis Müürsepp. Teise koha pälvis Hanna Rebane, kolmanda Joonas Veelmaa. Neile pakkusid tihedat konkurentsi Päiv Jürgen Dengo, Steven Eomois, Sven Kivisildnik, Riste Sofie Käär, Lehto-Tarmo Nuut, Murca ja Tommi Turunen. Külalisesinejana astus lavale Adriana Bertran Anía (Hispaania), õhtut juhtisid Toomas Leppik ja Sirel Heinloo. Ehkki […] Vaata lähemalt ›
24
Esmakordselt Eesti muusikateatrite ajaloos toob tänavune Narva ooperipäevade festival lavale suurejoonelise Stravinski ooper-oratooriumi „Oedipus Rex“ ning Eesti–Soome balletiartistide Jevgeni Gribi ja Jack Trayleni koostöös toimub balleti „Flesh“ maailmaesietendus. Samuti pakub Narva unikaalse võimaluse Eesti publikule vaadata Leedus Kaliningradi piiri lähedalt lavale toodud Tšaikovski „Jevgeni Oneginit“ ning laulja Tõnis Mägi plaadiesitluskontserti, mille nimilugu pärineb paarkümmend aastat […] Vaata lähemalt ›
0
Aurora Ruus Liis Kolle lavastatud Vanemuise nüüdisooperist „Kaubamaja“ Anna-Liisa Unt, „Väljamõtlemise kunst“ Ragne Soosalu, „Kuidas sõja ajal kureerida?“ Astrid Tuisk, „Poiste sõda mängult ja päriselt: kolm lapsepõlvepilti Teise maailmasõja ajast“ Anu Soojärv „Me peame rääkima punamonumentidest“ Urmas Hõbepappel, „Venemaa otsib Hiinalt tuge iseenda allakäigu hinnaga“ Martin Aidnik, „Ülikool kui reaalne utoopia“ Intervjuu psühhofüsioloogia professori Jaanus Harroga Urmas Lüüs, „Hinge asjad ehk. Vaata lähemalt ›
0
Laupäeval, 27. augustil kell 11-22 kutsub Põhja-Eesti Pimedate Ühing oma territooriumil (Tondi 8A, Tallinn) toimuvale heategevuslikule kunsti- ja muusikafestivalile PIME (Pimedate Inimeste Maja Esitlus), kus kohtuvad muusika, kunst ja pimedus. Festival toimub koostöös majas tegutsevate ettevõtetega – Blind Sound muusikastuudio ning värvi- ja kunstipood Spekter. Festivali eesmärgiks on Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (PPÜ) maja ja selles […] Vaata lähemalt ›
0
Erle Nemvalts ÄREVUSE ANATOOMIA 26.08.-19.09.2022 Neljapäeval, 25. augustil kell 18.00 avatakse HOP galeriis ehtekunstnik Erle Nemvaltsi näitus „Ärevuse anatoomia“. Erle Nemvaltsi näitus „Ärevuse anatoomia“ tegeleb eelkõige eneseanalüüsiga. Näituse tööd on valminud valurauast, mängides materjali ja sümbolite kontrastiga. Unenäolises atmosfääris kohtuvad kergus ja raskus, lootus ja meeleheide. Kunstnik ise kirjeldab oma väljapanekut nii: „Ma leian end […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kultuuri Koda kutsub loovisikuid registreeruma uude tugistruktuuri, mis pakub soodushinna ja kindla kvaliteediga konsultatsioone. Konsultatsioonid ja koolitused on kättesaadavad kõigile Eesti kodakondsusega loovisikutele olenemata nende kuuluvusest loomeliitudesse või mitte. Loome just loovisikute spetsiifikale vastava pädevate spetsialistide ringi, kelle poole saab loovisik kergesti pöörduda (on tsentraliseeritud info) ja kelle teenustele garanteerime soodustusega hinnakirja. Inglise- ja […] Vaata lähemalt ›
0
26. augustil Mikkeli muuseumis avatava näitusega „Konrad Mägi. Seninägemata maalid“ tuuakse kohaliku kunstipubliku ette armastatud kunstniku seni eksponeerimata teosed. Maalid on pärit erakogudest, mõni neist jõuab siia ka välismuuseumide kogust. Näitusega kaasneb ülimahukas Mägi kogu loomingut tutvustav album. Viimastel aastatel on leitud mitukümmend Konrad Mägi (1878–1925) teost, mida avalikkus pole veel kordagi näinud või millega […] Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 18. augustil valiti Eesti luuleprõmmu meistriks 2022 Mari-Liis Müürsepp, kes sõidab meid esindama Euroopa prõmmule Rooma. Mari-Liisi tekstid on otsekohesed ning paraja annuse kiiksuga. Seda, mida ta teeb Euroopa prõmmul, me siiski täpselt ei oska aimata, sest võistluseni detsembri alguses on ettevalmistusaega veel mitu kuud. Sellegipoolest – feminism sooja huumoriga sai äsja toimunud Eesti […] Vaata lähemalt ›
64
Tartu kuuenda linnakirjaniku Paavo Matsini residents asub Riia mäel. Aknast avaneb vaade platsile, kus Nõukogude ajal seisis Lenini monument. Nüüd võiks ju arvata, et Matsini uue romaani „Lenini valss“ üks peategelasi kukkus autorile otse sülle – ja kukkuski, aga see juhtus hoopis Soomes. Veel seiklevad romaanis mitmed „Gogoli diskost“ tuntud tegelased, sest, nagu pealkiri vihjab, tegu on „Gogoli disko“ järjega. Seitsme aasta eest mitu auhinda noppinud teosest on saanud üks... Vaata lähemalt ›
14
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Finantsuudised
|
0% |
Müürileht
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
Harju Elu
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.03.2026 14:07
Viimane uuendus: 14:04.
Uudiste reiting uuendatud: 14:04.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne