28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Sõitsin nädal tagasi Järvevana teel. Oktoobri lõpuni oli siis jäänud mõni päev ja kella polnud veel keeratud. Sellest hoolimata oli keskpäeval kõik ühtlaselt hall. Kui Juhan Liiv luuletas kunagi „Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine“, siis minu ees oli igav asfalt ja mõned autod. Sügisene taevas oli küll ilmselt sama pilvine nagu Liivi ajalgi. […] Vaata lähemalt ›
0
Kunstitaristu sotsiaalne vastutus piirilinnas“, Mattias Malk vestleb Johanna Rannulaga Urmas Hõbepappel, „Xi Jinpingi režiimi raison d’être“ Marin Mõttus, „Iraani kuum oktoober“ Märt Väljataga, „Nn kirjandusvaldkond“ Jiří Tintěra, „Muinsuskaitseala – kelle asi see on?“ Kristjan Kannike, Martti Raidal, „W-bosoni massi kaudu kvantmaailma uutest tulemustest“ Alari Purju, „Kuidas reguleerida pangandussektorit?“ Tiina Mikk, „Kas minu pärija saab koos mu varaga ka digivara?“ Oktoober muusikas Anne-M Vaata lähemalt ›
0
„Inimkäsn ekraanide ajastul“ 3.–29.11.2022 Alates neljapäevast, 3. novembrist on ARS Showroom galeriis avatud Kaisa Maasiku isikunäitus „Inimkäsn ekraanide ajastul“. Uus projekt toob kokku laste poolt filmitud materjali, mille keskmes on lastele omane soov järgi teha kõike, mida nad näevad ja kuulevad. Näitus jääb avatuks 29. novembrini. Näitusel kombineeritud videomaterjali süžeevalikus on äratuntavad massimeedia, peavoolu filmi- […] Vaata lähemalt ›
0
Täna, 1. novembril, mis on udmurdi kirjaniku ja ühiskonnategelase Kuzebai Gerdi (1898–1937) mälestuspäev, kuulutati traditsiooniliselt välja hõimurahvaste programmi kirjandusauhinna laureaat. Käesoleval aastal tunnustati auhinnaga Arvo Valtonit tema märkimisväärse tegevuse eest omariikluseta soome-ugri rahvaste kirjanduse edendamisel ja tutvustamisel. Arvo Valton (kodanikunimega Arvo Vallikivi) on tõlkinud ja toimetanud hõimurahvaste kirjandusest kogumikke ja raamatusarju. Tema vahendusel on eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Von Krahli Kino kutsuvad videokunsti õhtule „Spiraalköites“ 3. novembril algusega kell 20.00. Programmi on kokku pannud kuraatorid Eglė Agnė Benkunskytė ja Mikk Lahesalu. Osalevad kunstnikud Katrin Essenson, Wilhelm Groener, Stefan Landrock, Maria Kapajeva, Kai Kaljo, Laura Kuusk, Marge Monko, Fideelia-Signe Roots, Hanna Samoson ja Mare Tralla. Seekordseks videokunsti õhtuks on KKEKi arhiivist valitud […] Vaata lähemalt ›
0
Täna valis Eesti Maaülikooli valimiskogu ülikoolile uue rektori. Järgmised viis aastat suunab ülikoolielu sigimisbioloogia professor Ülle Jaakma. Rektoriks kandideerisid professorid Ülle Jaakma, Paavo Kaimre ja Endla Reintam. Rektori valimiskogu 117 liikmest hääletas teises voorus Jaakma poolt 72 ja Kaimre poolt 45 valijat. Esimeses voorus kogus Jaakma 57, Kaimre 38 ja Reintam 22 häält. Uus rektor […] Vaata lähemalt ›
0
Mirjam Mesaki soolokontsert „Igatsus“ 20. X Estonia kontserdisaalis. Mirjam Mesak (sopran) ja Ewa Danilewska (klaver). Kavas Eduard Tubina, Ester Mägi ja Sergei Rahmaninovi laulud. Baieri riigiooperi solist, eesti sopran Mirjam Mesak andis 20. oktoobril Estonia kontserdisaalis oma esimese täispika soolokontserdi Eestis. Siinne publik on saanud teda kuulda ka varem: 2021. aastal osales ta Ain Angeri […] Vaata lähemalt ›
0
Douglas Murray „Hulkade sõgedus“ Mariana Leky „Mida siit näha võib“ Jelena Tšižova „Naiste aeg“ maailmamuusikamess ja esitlusfestival WOMEX Viljandi kitarrifestival TABi kuraatorinäitus „Söödav“ „Lennart. Pöördtooliaastad“ Vaata lähemalt ›
0
Teisipäeval sai riigikogu hakkama harva nähtava eneseületusega. Korraks pääses tuppa killuke valgust ja selle paistel läbis üksmeeles, vaidluste ja läbirääkimisteta esimese lugemise kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kui seadus jõustub, saab kultuurkapital taas hakata mõistlikul viisil täitma oma ülesandeid riigile tähtsate kultuuriehitiste rahastamisel riigikogu kinnitatud nimekirja alusel. Mäletatavasti põhjustas riigikogu ise selles töös tõrke, kui […] Vaata lähemalt ›
0
Propaganda on tunnetele mõjuv ja ennekõike tunnete kaudu töötav masin. Ja tunnete seas on kõige tugevam hirm. Seda teavad ammu nii parteide propagandabossid kui ka ajakirjandus. Ja nii seda katelt muudkui köetakse. Viimase aja teema on muidugi majandus. Hinnad tõusevad taevasse. Gaas saab otsa. Elekter võetakse kõigepealt ära kodudest. Tulevad külm ja nälg. Kukume tagasi koopasse. […] Vaata lähemalt ›
13
Kirgi ja teravaid arvamusi on meie ümber palju. Vahel näib, et põletavate teemade üle polegi võimalik laiemalt arutada, ilma et arutelus osalejad kiiresti kahte vastasleeri ei jaguneks. Kirgede tormi on tekitanud ka uus peretoetuste tõstmise eelnõu, mis on praeguse valitsuskoalitsiooni üks nurgakivi. Eelnõu kohaselt suurenevad uuel aastal peretoetused rohkem just kolme ja enama lapsega peredel. […] Vaata lähemalt ›
0
19. oktoobril otsustas Eesti Filmi Instituudi nõukogu lubada kolmandal ametiajal jätkata EFI juhtimisega senisel juhil Edith Sepal. Sepp oli nõus Sirbiga rääkima väljavaadetest, mis järgnevatel aastatel võivad ees oodata. Alustuseks, palju õnne! Teie EFI juhiks tagasivalimise pressiteate lõpus on ka lause: „Samal ajal otsustas nõukogu teha Kultuuriministeeriumile ettepaneku muuta EFI põhikirja ja piirata EFI juhatuse […] Vaata lähemalt ›
56
23. septembril avaldas audiovisuaalsektoris teed näitav ja mõjukas Briti Filmi Instituut (BFI) pommuudisena verivärske ning senise filmipoliitikaga võrreldes radikaalse kümneaastase strateegia „Ekraanikultuur 2033“ („Screen Culture 2033“). Briti Filmi Instituut, Brexiti-järgselt siiani ehk Briti, Euroopa kui ka kogu maailma mõistes üht valdkonna võtmerolli kandva organisatsiooni kümne aasta kauguseks eesmärgiks on „vormida ümber suhe avalikkusega ja saada üldtuntuks […] Vaata lähemalt ›
66
Taavi Suisalu vaatles EKKMi isikunäitusel „Tähelepanufiguurid“* tehnoloogia arengu mõju inimese psüühikale, eelkõige kujutlusvõimele ja kujutamistungile. Loovuse tähendus on masinõppe programmide tekkega muutumas, tuues endaga kaasa visuaalkultuuripöörde. 22. septembri vestlusringis „Meie kujutame teda, aga kuidas kujutleb tema meid?“ arutleti tehisintellekti mõju üle loomevaldkonnale ja pilditajule. Vestluses osalesid Tartu ülikooli arvutusliku neuroteaduse spetsialist Madis Vasser, kunstnik ja […] Vaata lähemalt ›
11
Konverents „Networking Performance Art Production Workshop“ (NPAPW) 12. – 14. IX Eesti muusika- ja teatriakadeemias. EMTAs toimus etenduskunstide valdkonnas kasutatavaid interaktiivseid võrgulahendusi käsitlev konverents NPAPW, mis toob kokku spetsialistid tervest maailmast. Infot vahetati mitmesuguste andmesidetehnoloogiaid rakendavate lahenduste kohta, mille abil võib näiteks luua reaalajas interaktiivset kunsti, anda distantsilt meistriklasse, tantsida partneriga samas virtuaalkeskkonnas üksteisest füüs Vaata lähemalt ›
0
Teadus on tänapäeva ühiskonnas ammu enamat kui elu äärealal toimiv väike omaette maailm. Teadus, eeskätt empiiriline, katseliselt korratud ja kinnitatud teadus, on see, mille poole oma tõeotsinguis vaatame – õigupoolest pole vist liialdus öelda, et empiirika tunnistamisest reaalsuse adekvaatseima mõõdupuuna on saanud ühiskonna sõnatu aluskokkulepe. See kokkulepe ütleb, et sõltumata kellegi esteetilistest, usulistest või poliitilistest […] Vaata lähemalt ›
12
Ukraina relvajõudude edusammud ja Putini režiimi kaotused rindel on pannud Putinit kasutusele võtma laiaulatusliku terrori ja šantaaži. Hävitatud on umbes kolmandik Ukraina energia- ja soojatootmise võimest, üles on kerkinud nn räpase pommi kasutamise oht, Kahhovka hüdroelektrijaama tammi õhkimine ja Hersoni maatasa pommitamine. Tammi õhkimisega kaasneks globaalset mõõtu katastroof, millega ujutataks üle tohutu ala Dnepri vasakkaldal, […] Vaata lähemalt ›
39
Venemaalt on Euroopasse ja mujalegi pagenud plejaad silmapaistvaid teatritegelasi, kelle loomingu paremikku on Eestis mängitud teatrifestivalil „Kuldne mask“. Kuulsate vene lavastajate tööplaani on tekkinud ajaaknad, kuna koduteatritesse neil enam asja pole. See olukord annab harukordse võimaluse teha Eesti teatritel koostööd parimatega, keda Vene diasporaast võimalik leida. Septembri lõpul oli Tallinna Vene teatri trupil kokkusaamine Timofei […] Vaata lähemalt ›
0
Küsimusi, millega aasta jooksul nii tihedas programmis tegeldakse, on mitmeid. Kitsam, pigem esialgne eesmärk oli äratada ellu linna mineviku varjud ja panna tärkama linna tulevikumüütide alged. Selle õnnestumise kindlustamiseks on kaasatud maailmakultuuri raskekahurvägi alustades Yoko Onost ja Marina Abramovićist ning lõpetades William Kentridge’i ja Robert Wilsoniga. Juba paar kuud enne finišit on selge, et see […] Vaata lähemalt ›
0
Viimasel ajal punamonumentide teemal avalikult sõna võtnud kolleegide arvamusest on jäänud ehk mulje, nagu oleks enamik kunstiteadlasi ja Nõukogude pärandi uurijaid Nõukogude sümboolika ja monumentide küsimuses ühel meelel ja nende avalikust ruumist eemaldamise vastu.1 Nii see siiski pole. Tegelik vaade asjale on ka erialaringkonnas üsna heterogeenne ning näib, et ühel nõul ollakse vaid selles, et […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Kaitsevägi
|
0% |
Virumaa Teataja
|
0% |
Naine
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.07.2026 16:03
Viimane uuendus: 15:56.
Uudiste reiting uuendatud: 15:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)