Hõimurahvaste programmi rahvusteaduste auhinna pälvis sel aastal neenetsite vaikimist uurinud lingvist ja antropoloog Roza Laptander. Roza Laptanderit tunnustati 2020. aastal Rovaniemis Lapi ülikoolis kaitstud doktoritöö „When we got reindeer, we moved to live to the tundra: The Spoken and Silenced History of the Yamal Nenets“ (“Kui me saime endale põhjapõdrad, kolisime tundrasse elama: Jamali neenetsite suuline ja […] Vaata lähemalt ›
0
Kutsume tuumakat kokkuvõtet kirjutama! TUUM on võistlus, milles saab panna proovile oma oskuse teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte žürii etteantud tekstist. Sel aastal toimub TUUM 21. ja 22. oktoobril. Osaleda saab üksi või võistkonnaga, mille võib moodustada sõpruskond, perekond, kooliklass või lehetoimetus. Parimaid ootavad rahalised auhinnad. Peaauhind on 300 eurot, lisaks mitu teist ja kolmandat auhinda […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeerium ootab kuni 14. novembrini ettepanekuid riigi kultuuristipendiumide määramiseks. Stipendium on mõeldud toetamaks peamiselt õpinguid välisriigis ning võimalusel kaalukaid kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi. Sel aastal antakse veel välja 6 stipendiumit suurusega 2300 eurot. „Välismaal õppides saavad meie kultuuritudengid rahvusvahelise kogemuse, mis nende siinse elukogemusega segunedes rikastab meie kultuurielu. Stipendium aitab seega elavdada rahvusvahelist kultuurikoostööd ning. Vaata lähemalt ›
0
Eesti teaduste akadeemia juhatus kinnitas kaheksa kandidaati kolmele uuele akadeemikukohale. Füüsika valdkonnas on kandidaadid Tartu ülikooli füüsika instituudi keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen, Tartu ülikooli füüsika instituudi materjaliteaduse professor Kaupo Kukli ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteadur Toomas Rõõm. Arvuti- ja tehnikateaduste valdkonna kolm kanditaati on Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Alvo Aabloo, Cybernetica infoturbeinstituudi direktor D Vaata lähemalt ›
0
Unelauludest luupainajateni, voodikaaslastest lõunauinakuteni ja unenägudest voodipesuni… Pärnu Muuseumi uus näitus „Une hõlmas“ pajatab loo sellest, millega me tegeleme neli kuud aastast – magamisest! Uni on nii loomulik puhkuseviis, et küsimus miks me magame tõstatub üliharva. Näiteks passiivsuse teooria viitab sellele, et magamine on kohandumine ellujäämiseks, võimaldades vaikseks ja rahulikuks muutuda ajal, mil oldi kõige […] Vaata lähemalt ›
0
Merike Estna viimase kümnendi loomingus eristuvad nüüd juba küllalt selgelt külm, suurlinlik ja väljakutsuvalt dekoratiivne, traditsioonilisele maalikunstile kinnast heitev Londoni ning tunduvalt isiklikum ja alateadvuslikum, arhailise või mütoloogilise ainese ning käsitööelementidega Eesti-Mehhiko periood. Ehkki Kai kunstikeskuse näitust on nimetatud ka miniretrospektiiviks, kust võib leida nii kunstniku lapsepõlvejoonistusi kui ka tudengiaastate popiperioodi maale, tuleb siiski võimsalt esile Estna loomi Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kontserdi festival „Tubin“ Eesti nüüdismuusika keskuse konverents „Is John Cage Dead?“ Kristjan Randalu ja New Wind Jazz Orchestra plaadi „Sisu“ esitluskontsert Paide teatri „Übermensch“ VIII koolinoorte arhitektuurikonkurss „Minu kahanev linn“ Vaata lähemalt ›
0
Aasta tagasi, kui Moskva „kõrgtehnoloogilised ja ülitäpsed“ raketid ja soldatid ei olnud kogu Ukraina territooriumil veel oma inimsusevastaseid kuritegusid laiaulatuslikult, ülima eesmärgituse, moraalituse ja ebatäpsusega toime panema asunud, kinnitasid maailma suurimad agentuurid S&P ja Moody’s kolmandat aastat järjest Eesti suurimale riigi omanduses ettevõttele Eesti Energia üsna niru reitingu. Halb ei olnud hinnang ettevõtte finantsidele mitte […] Vaata lähemalt ›
0
Russki Miri ideoloogia ei levi ainult Venemaa „vabade“ telekanalite kaudu, vaid ka maailma suurtes kontserdisaalides ja teatrites. Augustis esines Alexela kontserdimajas kunagine tippkoloratuursopran Natalie Dessay. Kontserdilt lahkus demonstratiivselt ridamisi eestlasi, kuna ansambli prantslasest bassimängija purssis publiku ees järjekindlalt vene keelt. Eestlased on muidugi kannatlikud, aga lõpuks söandas keegi siiski käratada, et siin on Eesti. Lauljatar […] Vaata lähemalt ›
80
Maailm muutub ja muutuvad ka filmid. Tehnoloogia arengu tõttu võetakse kasutusele uued loovestmise instrumendid, millega peab ajapikku kohanema kas vaataja või filmikunst. Üks stsenaristika olulisi aspekte on loos informatsiooni edastamine. Näiteks nn mõttetu statisti rollis näitleja ütleb lavale/kaadrisse tulles vaid „Härra, teile on kiri“. See lause avab tavaliselt tee infoedastamiseks: vaatajale loetakse ette kirjas sisalduv, […] Vaata lähemalt ›
0
„Documenta 15“ Kasselis 18. VI – 25. IX. Kureeris Indoneesia kunstnike kollektiiv ruangrupa, osales 67 kunstirühmitust ja -algatust. Näitus oli väljas 32 paigas. https://documenta-fifteen.de/ Kasselis on kell 7 õhtul ja kamp värvikaid hipisid, innukaid vanaemasid ja enesekindlaid kunstiajaloolasi on kogunenud, et tantsida koos pärast seda, kui on kokku puututud multikultiesteetikaga, mis ulatub joruba tähestikust Bagdadis […] Vaata lähemalt ›
0
Venemaa jätkuva agressiooni tagajärjed Ukrainas muudavad maailma paljudes aspektides rahvusvahelisest õigusest kuni tuumaohutuseni, aga ka kohalikul tasandil, alates piirkondlikust koostööst kuni integratsioonini. Kuigi Ukraina on nüüdseks edukalt taotlenud Euroopa Liidu liikmeks saamist ja kinnitab iga päevaga, et on NATO-liikmesuse vääriline, on praegu ehk asjakohasem keskenduda ajale enne seda. Just nüüd tehakse võtmetähtsusega otsused, mis viivad […] Vaata lähemalt ›
65
24. veebruaril ärgates olime tunnistajaks 2014. aastal alanud Vene-Ukraina sõja eskaleerumisele. Venemaa laiaulatuslik pealetung Ukraina vastu ehmatas ning ühtlasi kergitas üles eestlaste Vene okupatsioonist saadud traumad. Ajaloolised seosed, konflikti toimumine Eesti vahetus läheduses ning tõik, et XXI sajandil kantakse sõdu üle otseülekandes nii uudis- kui ühismeedias justkui reality show’na, tähendas, et äkitselt sai Ukrainas toimuv […] Vaata lähemalt ›
0
2022. aasta augustikuus tegid eesti muusikainimesed publikule üllatuse ja andsid kaks etendust – ainult kaks! – ooperiga, mis põhineb Eino Leino mitte väga tuntud näidendil „Lalli“ (1907). Ooperi on eesti klassiku Veljo Tormise (1930–2017) kirjutatud alguseosa ja märkmete põhjal lõpetanud noor helilooja Rasmus Puur. Dirigent oli Pirital Tõnu Kaljuste ja Lalli rollis müristas Koit Soasepp. Soome ajaloo […] Vaata lähemalt ›
261
6. oktoobril tegi Nobeli komitee teatavaks 2022. aasta kirjandusauhinna laureaadi, kelleks osutus prantsuse kirjanik Annie Ernaux. Ernaux on kuueteistkümnes prantsuse autor, aga esimene prantsuse naisautor, kes selle kaaluka tunnustuse on pälvinud. Prantslased mõistagi juubeldavad: Annie Ernaux, elav klassik, on üks armastatumaid tänapäeva autoreid, kriitikud ja kirjandusuurijad hindavad teda kõrgelt, lugejad aga lausa jumaldavad. Tema raamatud on […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavu 21. – 24. septembril Hamburgis peetud Reeperbahni festivalil, mis on üks Euroopa tähtsamaid talendifestivale ja muusikatööstuse konverentse, toimus nii mõndagi olulist. Esiteks väisas festivali Music Estonia juhtimisel ajaloo suurim muusikaettevõtjate delegatsioon – ligi 40 osalejat! Teiseks oli mul võimalus osaleda Euroopa kultuuripoliitika arutelus, kus võeti luubi alla 2021. aasta oktoobris ilmunud Euroopa Parlamendi kultuuri- […] Vaata lähemalt ›
0
Oktoober on hõimukuu. Hõimupäevade suur kontsert ERMis toimub 16. oktoobril kell 15. Hõimupäevadel on alati kokku saanud eri maades elavad soome-ugri rahvad. Praegusel ajal, kui ühel ja teisel pool piiri elatakse erinevates maailmades ja päriselt kohtumine on võimatu, hoiame taas suhteid pigem kirja teel. Kontserdi korraldajad ütlevad kontserdi taustaks: „Meiegi kirjutame oma kontserdiga kirja, nii nagu karupeiedel […] Vaata lähemalt ›
0
Mõeldes vanaduse2 kujutamisele viimase 30 aasta eesti mängufilmis, meenub paljudele ehk „Vana mees tahab koju“3, siis on tükk tühja maad ning „Taarkast“4 edasi tuleb teema sisse justkui paisu tagant. Saan siinkohal vaid oletada, et teema selline esinemine filmis väljendab suhtumise muutumist vanadusse ja igas vanuses inimeste suuremat väärtustamist. Seega pakub pisut enam kui kümne aasta […] Vaata lähemalt ›
0
Venemaal toimub praegu rahvusvähemuste ja põlisrahvaste ebaproportsionaalne mobiliseerimine Ukrainas toimuvasse sõtta,1 mis puudutab ka Venemaa soomeugrilasi, millest kirjutavad ühismeedias paljud sõbrad2. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tegi eraldi videopöördumise3 Venemaa põlisrahvaste, sealhulgas Siberi omade poole, kutsudes neid astuma mobilisatsioonile vastu põhjendusega, et see pole põlisrahvaste sõda (tõsi, Siberit mainib ta ainult põgusalt). Muu seas nimetab Zelenskõi […] Vaata lähemalt ›
3
Selle aasta Nobeli auhindade väljakuulutamine põhjustas Eestis märkimisväärse uudistormi. Füsioloogia ja meditsiini valdkonnas pälvis kõrge auhinna nimekas teadlane Svante Pääbo, paleogenoomika koolkonna üks rajajatest ja mitme kunagi ulmevaldkonda kuulunud projekti ellutooja, kelle juured ulatuvad Eestisse, kust saatus tema sõja jalust põgenenud ema kunagi koos paljude kaasteelistega üle mere Rootsi viis. Maailmas seostatakse Pääbot küll tema […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Naine
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Sirp
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
19.06.2026 18:15
Viimane uuendus: 18:12.
Uudiste reiting uuendatud: 18:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)