28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Merike Estna viimase kümnendi loomingus eristuvad nüüd juba küllalt selgelt külm, suurlinlik ja väljakutsuvalt dekoratiivne, traditsioonilisele maalikunstile kinnast heitev Londoni ning tunduvalt isiklikum ja alateadvuslikum, arhailise või mütoloogilise ainese ning käsitööelementidega Eesti-Mehhiko periood. Ehkki Kai kunstikeskuse näitust on nimetatud ka miniretrospektiiviks, kust võib leida nii kunstniku lapsepõlvejoonistusi kui ka tudengiaastate popiperioodi maale, tuleb siiski võimsalt esile Estna loomi Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kontserdi festival „Tubin“ Eesti nüüdismuusika keskuse konverents „Is John Cage Dead?“ Kristjan Randalu ja New Wind Jazz Orchestra plaadi „Sisu“ esitluskontsert Paide teatri „Übermensch“ VIII koolinoorte arhitektuurikonkurss „Minu kahanev linn“ Vaata lähemalt ›
0
Aasta tagasi, kui Moskva „kõrgtehnoloogilised ja ülitäpsed“ raketid ja soldatid ei olnud kogu Ukraina territooriumil veel oma inimsusevastaseid kuritegusid laiaulatuslikult, ülima eesmärgituse, moraalituse ja ebatäpsusega toime panema asunud, kinnitasid maailma suurimad agentuurid S&P ja Moody’s kolmandat aastat järjest Eesti suurimale riigi omanduses ettevõttele Eesti Energia üsna niru reitingu. Halb ei olnud hinnang ettevõtte finantsidele mitte […] Vaata lähemalt ›
0
Russki Miri ideoloogia ei levi ainult Venemaa „vabade“ telekanalite kaudu, vaid ka maailma suurtes kontserdisaalides ja teatrites. Augustis esines Alexela kontserdimajas kunagine tippkoloratuursopran Natalie Dessay. Kontserdilt lahkus demonstratiivselt ridamisi eestlasi, kuna ansambli prantslasest bassimängija purssis publiku ees järjekindlalt vene keelt. Eestlased on muidugi kannatlikud, aga lõpuks söandas keegi siiski käratada, et siin on Eesti. Lauljatar […] Vaata lähemalt ›
80
Maailm muutub ja muutuvad ka filmid. Tehnoloogia arengu tõttu võetakse kasutusele uued loovestmise instrumendid, millega peab ajapikku kohanema kas vaataja või filmikunst. Üks stsenaristika olulisi aspekte on loos informatsiooni edastamine. Näiteks nn mõttetu statisti rollis näitleja ütleb lavale/kaadrisse tulles vaid „Härra, teile on kiri“. See lause avab tavaliselt tee infoedastamiseks: vaatajale loetakse ette kirjas sisalduv, […] Vaata lähemalt ›
0
„Documenta 15“ Kasselis 18. VI – 25. IX. Kureeris Indoneesia kunstnike kollektiiv ruangrupa, osales 67 kunstirühmitust ja -algatust. Näitus oli väljas 32 paigas. https://documenta-fifteen.de/ Kasselis on kell 7 õhtul ja kamp värvikaid hipisid, innukaid vanaemasid ja enesekindlaid kunstiajaloolasi on kogunenud, et tantsida koos pärast seda, kui on kokku puututud multikultiesteetikaga, mis ulatub joruba tähestikust Bagdadis […] Vaata lähemalt ›
0
Venemaa jätkuva agressiooni tagajärjed Ukrainas muudavad maailma paljudes aspektides rahvusvahelisest õigusest kuni tuumaohutuseni, aga ka kohalikul tasandil, alates piirkondlikust koostööst kuni integratsioonini. Kuigi Ukraina on nüüdseks edukalt taotlenud Euroopa Liidu liikmeks saamist ja kinnitab iga päevaga, et on NATO-liikmesuse vääriline, on praegu ehk asjakohasem keskenduda ajale enne seda. Just nüüd tehakse võtmetähtsusega otsused, mis viivad […] Vaata lähemalt ›
65
24. veebruaril ärgates olime tunnistajaks 2014. aastal alanud Vene-Ukraina sõja eskaleerumisele. Venemaa laiaulatuslik pealetung Ukraina vastu ehmatas ning ühtlasi kergitas üles eestlaste Vene okupatsioonist saadud traumad. Ajaloolised seosed, konflikti toimumine Eesti vahetus läheduses ning tõik, et XXI sajandil kantakse sõdu üle otseülekandes nii uudis- kui ühismeedias justkui reality show’na, tähendas, et äkitselt sai Ukrainas toimuv […] Vaata lähemalt ›
0
2022. aasta augustikuus tegid eesti muusikainimesed publikule üllatuse ja andsid kaks etendust – ainult kaks! – ooperiga, mis põhineb Eino Leino mitte väga tuntud näidendil „Lalli“ (1907). Ooperi on eesti klassiku Veljo Tormise (1930–2017) kirjutatud alguseosa ja märkmete põhjal lõpetanud noor helilooja Rasmus Puur. Dirigent oli Pirital Tõnu Kaljuste ja Lalli rollis müristas Koit Soasepp. Soome ajaloo […] Vaata lähemalt ›
261
6. oktoobril tegi Nobeli komitee teatavaks 2022. aasta kirjandusauhinna laureaadi, kelleks osutus prantsuse kirjanik Annie Ernaux. Ernaux on kuueteistkümnes prantsuse autor, aga esimene prantsuse naisautor, kes selle kaaluka tunnustuse on pälvinud. Prantslased mõistagi juubeldavad: Annie Ernaux, elav klassik, on üks armastatumaid tänapäeva autoreid, kriitikud ja kirjandusuurijad hindavad teda kõrgelt, lugejad aga lausa jumaldavad. Tema raamatud on […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavu 21. – 24. septembril Hamburgis peetud Reeperbahni festivalil, mis on üks Euroopa tähtsamaid talendifestivale ja muusikatööstuse konverentse, toimus nii mõndagi olulist. Esiteks väisas festivali Music Estonia juhtimisel ajaloo suurim muusikaettevõtjate delegatsioon – ligi 40 osalejat! Teiseks oli mul võimalus osaleda Euroopa kultuuripoliitika arutelus, kus võeti luubi alla 2021. aasta oktoobris ilmunud Euroopa Parlamendi kultuuri- […] Vaata lähemalt ›
0
Oktoober on hõimukuu. Hõimupäevade suur kontsert ERMis toimub 16. oktoobril kell 15. Hõimupäevadel on alati kokku saanud eri maades elavad soome-ugri rahvad. Praegusel ajal, kui ühel ja teisel pool piiri elatakse erinevates maailmades ja päriselt kohtumine on võimatu, hoiame taas suhteid pigem kirja teel. Kontserdi korraldajad ütlevad kontserdi taustaks: „Meiegi kirjutame oma kontserdiga kirja, nii nagu karupeiedel […] Vaata lähemalt ›
0
Mõeldes vanaduse2 kujutamisele viimase 30 aasta eesti mängufilmis, meenub paljudele ehk „Vana mees tahab koju“3, siis on tükk tühja maad ning „Taarkast“4 edasi tuleb teema sisse justkui paisu tagant. Saan siinkohal vaid oletada, et teema selline esinemine filmis väljendab suhtumise muutumist vanadusse ja igas vanuses inimeste suuremat väärtustamist. Seega pakub pisut enam kui kümne aasta […] Vaata lähemalt ›
0
Venemaal toimub praegu rahvusvähemuste ja põlisrahvaste ebaproportsionaalne mobiliseerimine Ukrainas toimuvasse sõtta,1 mis puudutab ka Venemaa soomeugrilasi, millest kirjutavad ühismeedias paljud sõbrad2. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tegi eraldi videopöördumise3 Venemaa põlisrahvaste, sealhulgas Siberi omade poole, kutsudes neid astuma mobilisatsioonile vastu põhjendusega, et see pole põlisrahvaste sõda (tõsi, Siberit mainib ta ainult põgusalt). Muu seas nimetab Zelenskõi […] Vaata lähemalt ›
3
Selle aasta Nobeli auhindade väljakuulutamine põhjustas Eestis märkimisväärse uudistormi. Füsioloogia ja meditsiini valdkonnas pälvis kõrge auhinna nimekas teadlane Svante Pääbo, paleogenoomika koolkonna üks rajajatest ja mitme kunagi ulmevaldkonda kuulunud projekti ellutooja, kelle juured ulatuvad Eestisse, kust saatus tema sõja jalust põgenenud ema kunagi koos paljude kaasteelistega üle mere Rootsi viis. Maailmas seostatakse Pääbot küll tema […] Vaata lähemalt ›
0
Inimesed on ühesugused, tallaku nad linnatänavat või metsaradu. Iga hingetõmbega täidab kopse segu hapnikust, lämmastikust ja süsihappegaasist, tolmust, seenespooridest ja bakteritest. Süda pumpab verd, lihased liigutavad jäsemeid. Anni Kytömäki tõstab romaanis „Margarita“, millega pälvis 2020. aastal Finlandia kirjandusauhinna, pilgu antropotsentrilisest tasandist kõrgemale ning seirab sarnasusi inimese ja looduse anatoomias. „Margaritas“ kirjeldatakse 1950ndate aastate eluolu sõjajärgses Soome […] Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm „Mare Tralla saladus“ (Maagiline Masin, Eesti 2022, 53 min), režissöör Sandra Jõgeva, operaatorid Taavi Arus, Eva Sepping ja Jako Krull, produtsent Kristiina Davidjants. Kunstniku portreefilm on žanr, mille puhul näib peaaegu alati nii asjaosalisele kui ka vaatajatele, et midagi on näitamata-ütlemata jäänud. Et kunstniku loometee ja kultuurilooline tähendus ei avane ehk piisavalt või siis […] Vaata lähemalt ›
82
Eesti Kontserdi sarja „Avasta! helilooja“ kontsert „John Cage 110“ 9. X Estonia kontserdisaalis. Ansambel U: (Merje Roomere, Levi-Danel Mägila, Vambola Krigul, Tarmo Johannes, Helena Tuuling ja Taavi Kerikmäe), Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambel (Doris Hallmägi, Ekke Västrik, Tarmo Johannes, Theodore Lee Parker, Mihkel Tomberg ja Taavi Kerikmäe), TLÜ koreograafiatudengid (juhendaja Oksana Tralla), EMTA magistriprogrammi CoPeCo […] Vaata lähemalt ›
0
Rakvere teatri „Di ja Viv ja Rose“, autor Amelia Bullmore, tõlkija Triin Tael, lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Jana Hannikova, helilooja Malle Maltis, videokunstnik Rommi Ruttas, liikumisjuht Helen Solovjev, valguskujundaja Roomet Villau. Mängivad Ülle Lichtfeldt, Tiina Mälberg ja Elina Reinold. Esietendus 17. IX Rakvere teatri suures saalis. Rakvere teater reklaamib lavastust „Di ja Viv ja Rose“ kui […] Vaata lähemalt ›
17
Näitleja Marika Vaarikut teatakse ja hinnatakse eelkõige tema tehtud töö tõttu teatris NO99 aastatel 2009–2018 ning Von Krahli teatris, mille trupiga ta 2019. aastal Ekspeditsiooni raames liitus. Need mõlemad on teatrid, kus tähtsal kohal on olnud trupi ühised otsingud, improvisatsioonilisus, nõudlikkus enese ja kaaslaste vastu ning jagatud autorsus. Miks oled soovinud mängida lavastustes, kus ei […] Vaata lähemalt ›
2
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Virumaa Teataja
|
0% |
Autoleht.ee
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.07.2026 19:03
Viimane uuendus: 18:56.
Uudiste reiting uuendatud: 18:52.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)