„Maailm ei saa paremaks teisiti kui muutustega inimeses“, Mart Tšernjuk vestleb Märt Läänemetsaga Triin Juhanson, „Linnahallist metahalliks“ Age Veeroos, „Kas uus muusika peab olema mugav?“ Keele-elu: Krista Kerge leiab, et asjalikus suhtluses vajatakse üha enam nõu ja otsitakse seda Ainiki Väljataga, „Laenutushüvitised ehk Mis? Kellele? Kuidas?“ Vanessa Springora romaan „Nõusolek“ XIV Pärnu ooperipäevad Jevgeni Zolotko näitus […] Vaata lähemalt ›
0
Orientalist Märt Läänemetsa põhilised uurimisvaldkonnad on olnud mahajaana budism ja hiina mõttelugu. Selle kõrvalt on ta tegelenud ka Hiinast lähtuvate julgeolekuohtudega. Nüüd, kui olukord on pööranud selliseks, et ka Eesti julgeolekuasutustes on hakatud Hiina-ohtu tõsisemalt võtma, näeb Läänemets oma missiooni selles, et aitab Hiina poliitikat paremini mõista, ja siirdus tööle sisekaitseakadeemiasse. Vaata lähemalt ›
76
Esmaspäeval juhtus Moskva lähistel järgmine lugu. Üks küllap rindeleminekuks valmistuv 64aastane kasakas Petuhhov sooritas väljaõppelaagris harjutust, kus peab kasakamõõgaga postamendil seisvalt plastikpudelilt kaela nii maha lööma, et pudel ise püsti jääb. Kasaka hoop oli aga sedavõrd jõuline ja meisterlik, et raius sama saablitõmbega keskelt pooleks ka kasaka selja taga harjutuse sooritamist jälginud ataman Kapitonovi, kellel […] Vaata lähemalt ›
27
Ligi kümme aastat tagasi võtsin eesmärgiks käia läbi kõik Tallinna tühermaad. Toona oli neid palju rohkem kui praegu. Nende isetekkeliste võserike seest avanes pealinnale hoopis teine vaade, Tallinn läbi tühermaa-prillide oli päris roheline, võiks öelda, et täitsa Euroopa rohelise pealinna vääriline. Elurikkust jagus seal kõvasti: ööbikud laksutasid, jänesed kalpsasid, hiireherned ja ussikeeled meelitasid liblikaid ja […] Vaata lähemalt ›
0
Paljude Eestimaa paikade uhkuseks on oma rahvamaja. Ometi pole rahvalikkus alati see väärtus, mis just tingimata kilbil on. Pigem ihatakse hästi tehtut – peenelt väljendudes – ülevat. Selle mõtteviisi juured on osati möödanikus. Nimelt avaldusid Nõukogude ajal kultuuris vastuolulised taotlused: ühelt poolt prooviti rõhutada kunsti kuulumist rahvale ehk antielitaarsust, teiselt poolt nõuti kohalikul tasandil professionaalset […] Vaata lähemalt ›
13
Keelt ei ole olemas muul kujul kui tekstina – abstraheerime ka eesti keele oma keelekogukonna tekstidest. Elava põlvkonna keel on tema ühe liikme peas, kuid kirjakeel on teadlik traditsioon, mille mõte on säilitada tekstide mõistetavus ja stiili vastuvõetavus üle põlvkondade. Praegu käib elav arutelu, kelle keelt peaks peegeldama Eesti Keele Instituudi elik EKI kirjakeeleallikad. Proovin […] Vaata lähemalt ›
39
Eesti Kunstnike Liidu XXII aastanäitus Tallinna Kunstihoones ja Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 14. VIII, kujundaja stuudio Valge Kuup. Entroopia on teatavasti isetekkeline, korda peab looma. Kordaloov mõistus on põhiprintsiip ka kaoses ja mingis mõttes samuti kunsti-teatri-kirjanduskogemuses – nagu Hansuke ja Greteke puistab kunstnik või kuraator või lavastaja või luuletaja leivapuru teele. Vahel on tunne, et tuvid […] Vaata lähemalt ›
0
„documenta 15“ Kasselis kuni 25. IX. Kureerinud Indoneesia kunstnike kollektiiv Ruangrupa, osaleb 67 kunstirühmitust ja -algatust. Näitus on väljas 32 paigas. https://documenta-fifteen.de/ Saksamaal Kasselis üle viie aasta toimuv „documenta“ kuulutati sel korral välja üdini kogukondliku suurprojektina, mis on demokratiseerimisel jõudnud välja kuraatori ja kunstilise juhtimise tasandile – üksikisiku asemel juhib tänavust „documentat“ kuraatorite kollektiiv Ruangrupa […] Vaata lähemalt ›
51
Jevgeni Zolotko näitus „Jaakobi redel“ Rüki galeriis kuni 31. VII. Jevgeni Zolotko on loonud Rüki galeriisse kompaktse mustvalge melanhoolse maailma, kuid tunneli lõpus paistab päikesekiir. „Jaakobi redel“ oli esmalt eksponeeritud Tallinna Kunstihoone Tamara Luugi kuraatorinäitusel „Olge te hoitud ja armastatud“. On rõõmustav näha, et teosed rändavad. Olen igati seda meelt, et tööd peaksid võimalikult palju eri […] Vaata lähemalt ›
9
Raamatuid, mis muudavad maailmas pika aja jooksul kinnistunud arusaamu, hoiakuid ja tõekspidamisi ning algatavad veel ka muutuse ilmumise riigi õigusruumis, ilmub harva. Enamasti on kirjanduse mõju ühiskonnale ja riikides kehtivatele seadustele pigem kaudne ning avaldub pikema aja jooksul, sagedamini aitab kirjandus ühiskondlikele protsessidele pigem kaasa kui algatab otseselt ise suuri muutusi. 2020. aasta detsembris Prantsusmaal […] Vaata lähemalt ›
60
Kohtun b210 arhitektide Aet Aderi, Mari Möldre ja Arvi Andersoniga nende stuudios Tatari tänaval. Kohtumise põhjus on ettepaneku „Kodupeatus“ võit arhitektuurikeskuse Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni konkursil. Rääkisime kitsamalt nii sellest, milline saab olema Eesti esinduspaviljon, kui ka kodust ja elamupoliitikast laiemalt. Vaadates b210 projektide ajalugu tundub arhitektuuribiennaal selle loomulik jätk. Olete varem loonud arhitektuuri, osalenud […] Vaata lähemalt ›
62
Arhitekt Robin Evans on välja toonud, et XVI sajandi itaalia hoonetes oli tubadel palju uksi, mis tegid elanike elu mugavamaks, sest nii sai ju hõlpsalt ruumide vahel liikuda. Edaspidi muutusid toad suletumaks. Suurbritanniast pärit trendi järgi korraldati eluruumid koridoride ja tubade sissepääsude ümber, üheks põhjuseks kõrgklassi ja teenijaskonna klassivahe rõhutamine.1 Nii reguleeriti avatuse ja privaatsuse […] Vaata lähemalt ›
191
XIV Pärnu ooperipäevad 7. – 9. VII Pärnu kontserdimajas. Wolfgang Amadeus Mozarti „Don Giovanni“ ja Stanisław Moniuszko „Õudne mõis“ Poola Kuningliku Ooperi trupi esituses. Viimati võõrustas suvepealinn traditsioonilisi ooperipäevi 2018. aastal – nii pikka vahet polegi sisse jäänud selle festivali algusest, 2003. aastast saadik. Publik oli aga truult kohal, istus tihedalt kõrvuti, suviselt jumekana siidis […] Vaata lähemalt ›
0
Kui on vaja eriliselt rõhutada, et keegi midagi olulist maha ei magaks või tähelepanematusest õnnetusse ei satuks, siis öeldakse sageli, et tuleb käia lahtiste silmadega. „Hoia kõrvad lahti,“ ei tarvitse öeldagi, sest kui me neid just kätega ei kata või kõrvatroppidega ei tihenda, on need niikuinii lahti. Peale selle, et kuuleme seda, mida näeme, kuuleme […] Vaata lähemalt ›
56
Rakvere teatri „Robin Hood“, autor Urmas Lennuk, lavastaja Taavi Tõnisson, kunstnik Marion Undusk, helilooja ja muusikaline kujundaja Vootele Ruusmaa, helilooja Liina Sumera, liikumisjuht Olga Privis, lavavõitluse seadja Laura Nõlvak. Mängivad Madis Mäeorg, Liisa Aibel, Rainer Elhi, Margus Grosnõi, Grete Jürgenson, Jaune Kimmel, Märten Matsu, Silja Miks, Anneli Rahkema, Peeter Raudsepp, Peeter Rästas, Tarvo Sõmer, Elar […] Vaata lähemalt ›
0
„Bibu“ festival 17. – 22. V Rootsis Helsingborgis. Helsingborgis korraldatakse juba aastaid üht suuremat noore vaataja teatrifestivali, „Bibu“ biennaali. Pandeemia jättis järjepidevusse augu, ent tänavu mais oli festival tagasi, teemaks „Ära jäta kedagi maha“. See sõnum sai maailmas toimuva taustal võimenduse. „Bibu“ programmis olid toodud esile pärimuskultuur ja erivajadustega noortele mõeldud lavastused ning selle kõige […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Elvis“ (Austraalia-USA 2022), režissöör Baz Luhrmann, stsenaristid Baz Luhrmann, Sam Bromell, Craig Pearce ja Jeremy Doner, operaator Mandy Walker, kunstnikud Karen Murphy ja Catherine Martin, helilooja Elliott Wheeler. Osades Austin Butler, Olivia DeJonge, Tom Hanks, Helen Thomson, Richard Roxburgh jt. Tõsiasi, et režissöör Baz Luhrmann on varunud vaataja tarvis aega enam kui kaks ja […] Vaata lähemalt ›
0
Telesari „Veidrad asjad“ („Stranger Things“, USA 2016–), autorid Matt ja Ross Duffer, osades Millie Bobby Brown, Finn Wolfhard, Winona Ryder, David Harbour, Gaten Matarazzo, Jamie Campbell Bower jt. Netflix. Arvatavasti ei osanud 2016. aastal ka kõige kogenumad Netflixi-analüütikud ennustada, et ettevõtte kõigi aegade suurimaks hittprojektiks saab 1980ndate nostalgiast kantud ulme- ja õudussari „Veidrad asjad“. Pärast […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2021 See uuring on juba neljas omataoline: 2005. aastast on regulaarselt tehtud ülevaade Eesti juhtimisvaldkonna olukorrast ja arenguvõimalustest. Sel kevadel esitatud aruandes on kokku pandud rohkem kui tuhande Eesti juhi arvamused ning ühendatud mitmesuguste küsitluste ja intervjuude andmed. Eesti juhtimisuuring 2021 annab ülevaate, mida, miks ja kuidas juhid teevad, ning võrdleb juhtide […] Vaata lähemalt ›
0
Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 1992. aastast 92/100/EMÜ rentimise ja laenutamise õiguse kohta nõuab, et tunnustataks autorite ainuõigust oma teoste laenutamisele ning laenutamise eest õiglase tasu saamisele kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Direktiivi eesmärk oli ühtlustada olemasolevate laenutushüvituse süsteemide tegevuspõhimõtted autoriõigusega ning näha seadusega ette tasu maksmine riikides, kus laenutushüvitis puudub. Laenutuste eest tasumisega tehti algust 1946. […] Vaata lähemalt ›
26
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.03.2026 20:07
Viimane uuendus: 20:03.
Uudiste reiting uuendatud: 20:02.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)