Hasso Krull, „Lembit Sarapuu maailmalõpp“ Mart Kalm, „Soe kui Gens“ Tanel Vallimäe, „Ukraina sõda ja stereotüüpide teisenemine“ Vestlusring „Uurimus ja loovuurimus kunstis ja muusikas“ Kas töötada kodus või kontoris? Triin Talgi romaan „Auhind õigesti elatud elu eest“ XXV Suure-Jaani muusikafestival näitus „Linnapilt. Tallinna, Tartu ja Pärnu peatänavad“ Tallinna Linnateatri „Kalaranna 28“ konverents „Läänemere maade filmi- […] Vaata lähemalt ›
0
„Kiida lolli, loll jookseb nahast välja,“ õpetab vanasõna. Võidupühal kinkiski Eesti poolvalitsuse juht Kaja Kallas välismaal ajakirjanikega suheldes Eesti rahvale piruka, mida on nüüdseks juba nädal otsa näritud. Puudu on vaid peaministri selgitus, kas mõttele anda Eesti ja teiste Balti riikide riigikaitse seisule hävitav hinnang tuli ta iseseisvalt või sai ta selleks asjatundjatelt ja vastutavatelt […] Vaata lähemalt ›
12
Viimastel aastatel on aina enam kuulda, et kõigi kerkinud probleemide põhjus on ühismeedia. Kriitika on muidugi vajalik. See, mida kriitilise analüüsi pähe pakutakse, on aga enamasti hoopis tehnopaanika või kriitikahaip. Kriitikahaip (ingl criti-hype, tehnoloogiauurija Lee Vinseli mõiste) võtab mõne tehnohaipiva väite, nt et algoritmid lahendavad kõik probleemid, kuna on nii targad, objektiivsed ja tõhusad, ja […] Vaata lähemalt ›
92
Selliselt pealkirjastas autorihüvitusfond oma pressiteate ja põhjust on selleks küllaga. Nimelt eraldas kultuuriministeerium laenutushüvitisteks läbi ajaloo kõige väiksema summa – 124 671 eurot, millest pealekauba tagastatakse tulumaksuna riigile 23 000 eurot. Laenutushüvitist on riik kohustatud autoritele maksma õiguse eest laenutada raamatukogudest raamatuid ilma nende loata. Autoriõiguse seaduse kohaselt ei saa autorid lubada ega keelata oma […] Vaata lähemalt ›
0
Sõda Ukrainas algas ootamatult ja sama ootamatu on, et see kestab juba nii kaua. Seda kriisi on käsitletud eri külgedest, kuid sõjaliste, poliitiliste, majanduslike, õiguslike, humanitaarsete jt aspektide kõrval teisenevad ka stereotüübid. Võib välja tuua kolm teemat, kus muutused harjumuspärastes arusaamades on juba praegu ilmsed: kõigepealt Ida-Euroopa tähendus läänes, siis Eesti rahvusrühmade hoiakud ja eelarvamused […] Vaata lähemalt ›
13
Eesti kultuuriavalikkusel ja kogu Eesti rahval on põhjust leinaks. Meie kirjandusmaastikku ilmestava puiestiku helladest velledest on langenud üks kõrgemaid, mastipuu Mats Traat. Aastaringe kogunes peaaegu kaheksakümmend kuus – väärikas iga väärikalt täidetud elule. Ent lein jääb leinaks east hoolimata, sest inimelu ei tähista mitte ainult selle lõplikkus, vaid ka ainukordsus. Kirjaniku viimaste aegade raamatuks, mille poole […] Vaata lähemalt ›
0
Mitte peast, vaid hingelt ja südamelt soe ning aval – nii mäletan vanemat kolleegi, arhitektuuriajaloolast ja kunstiakadeemia emeriitprofessorit Leo Gensi (28. VI 1922 – 31. X 2001). Oma põlvkonna, s.t Nõukogude Eesti juudi soost õppejõudude seas oli ta erand, sest erinevalt Lotmanist, Bernsteinist, Bronsteinist ja teistest polnud ta Venemaalt siia saadetud ega varjunud, vaid siin […] Vaata lähemalt ›
1
Peeter Alliku nimeline Tartu graafikafestival „Varjud“ Tartus Kunstimajas (kuraator Carlos Berberena ja kujundaja Taje Paldrok), Poissmeeste galeriis ja Tartu kaubamajas (Al ja Taje Paldroki näitus) kuni 10. VII, Soho hotellis (Toomas Kuusingu näitus) ja Jakobi galeriis kuni 31. VIII, töötoad Tartu kunstimuuseumis juunis ja Jakobi galeriis augustis. Juba üle kümne aasta korraldatud Tartu graafikafestival kannab nüüd Peeter […] Vaata lähemalt ›
86
Aimar Ventseli raamat on nauditav lugemine, kust saab hea sissevaate Ida-Saksa punkarite ja nendega seotud subkultuuride maailma. Laiema üldistusena pakub autor analüüsi, kuidas sotsialismijärgne transformatsioon Saksamaal ses mõttes ebaõnnestus, et Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel püsib praeguseni tugev erisus ja lõhe. Üleminekuaegse ühiskonna hädad – töötuse kiire kasv, vähene sotsiaalne mobiilsus ja töölisklassi staatuse muutus või […] Vaata lähemalt ›
0
1944. aasta sügisel Eestisse tagasi tulnud Nõukogude võim käivitas ulatusliku sovetiseerimise, mis puudutas kõiki ühiskonnaelu valdkondi, alates majandusest ja lõpetades vaimueluga. Kultuurielu nõukogustamise rajajooneks kujunes 1946. aasta, mis tähistas omamoodi murrangut ühiskonna vaimuelu ideoloogilisel suukorvistamisel kogu NSV Liidus ja sealhulgas ka aastatel 1939-1940 okupeeritud aladel. Sõjajärgseid kultuuri- ja muusikaolusid on asjatundlikult käsitlenud mitmed autorid (Valter […] Vaata lähemalt ›
0
XXV Suure-Jaani muusikafestival 17. – 23. VI, kunstiline juht Andres Uibo. Juuni lõpus peeti veerandsajandat korda Suure-Jaani muusikafestivali, mille kaubamärk on läbi aastate olnud päikesetõusukontsert ning kohalike heliloojate muusika. Sattusin Suure-Jaani festivalile esimest korda ning sain tänu sellele ilmselt jälgida festivali n-ö kõrvalt paremini kui need, kes olid seal juba mitmendat või mitmekümnendat korda. Juubelifestivali […] Vaata lähemalt ›
0
Loovuurimusprojektid Anneli Porri ja Gerhard Locki juhitud projektid toimuvad haridus- ja teadusministeeriumi loodud Tallinna teadus- ja loomekooli (TTL) toel. Brigitta Davidjants juhtis teaduse populariseerimise projekti „Uuri muusikat“. Anneli Porri juhib „Loo ja uuri!“ projekti (EKA ja TLÜ BFMi koostööprojekt), kus teiste hulgas on kaastegev Gerhard Lock. Gerhard Lock juhib DAVKi (digitaalse audiovisuaalse loomingu konkursi) projekti […] Vaata lähemalt ›
0
Koroonapandeemia on nüüdseks kestnud üle kahe aasta. Kuigi suvel on pärgviiruse haigus kõige teravamate probleemide hulgast taandunud, on siiski võimalus, et sügisel algab kõik uuesti. Jälle on osa kontoritöötajaid kodus, osa kohapeal ja vahel hommikuti isegi ei teata, kui palju inimesi on rivis ja kes on kus. Kuidas niisugustes tingimustes toime tullakse? Kas hakatakse kõigest […] Vaata lähemalt ›
0
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) elukeskkonna programmi 2020. aasta kokkuvõttes öeldakse, et maailma rahvastik kasvab jätkuvalt ning eelkõige just linnades. Prognoositakse, et aastaks 2036 elab linnades juba 62 protsenti maailma elanikkonnast ehk 5,4 miljardit inimest.1 Seetõttu võib linnaloodus ehk skväärid, pargid, linnametsad, linnaaiad, tühermaad ja tänavahaljastus olla oma pakutavate hüvede ehk ökosüsteemiteenustega abiks paljude linnaprobleemide lahendamisel […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Linnapilt. Tallinna, Tartu ja Pärnu peatänavad“ arhitektuurimuuseumis kuni 21. VIII. Näituse autor Aare Olander, ruumi kujundaja Karin Tõugu (b210), graafiline disainer Roni Jõeleht (Polaar Stuudio). Annan tihti juhiseid või planeerin kokkusaamisi majade järgi, mida enam pole. Näiteks on suupärasem öelda, et kohtume teenindusmaja, mitte Tallinki hotelli ees. Nii ei teki ka küsimust, missugust nende […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Kalaranna 28“, autor ja lavastaja Uku Uusberg, kunstnik Kristjan Suits, valguskunstnik Emil Kallas. Mängivad Anu Lamp, Märt Pius, Kalju Orro, Jan Ehrenberg, Andero Ermel, Epp Eespäev, Piret Kalda, Ene Järvis, Mikk Jürjens, Külli Teetamm, Priit Pius, Kristiin Räägel, Simo Andre Kadastu, Argo Aadli, Egon Nuter, Maris Nõlvak, Tõnn Lamp, Alo Kõrve, Rain Simmul, […] Vaata lähemalt ›
0
Kesk-Eesti teatritrupi „Ai, velled …“, autor Urmas Lennuk, lavastaja Raivo Trass, kunstnik Riina Vanhanen, helikujundaja Felix Kütt. Mängivad Janek Joost, Laura Lind, Ivo Eensalu, Jaanus Mehikas, Andres Oja, Merle Rajaveer, Indrek Taalmaa, Sulev Teppart, Nero Urke ja Haldi Välimäe. Esietendus 4. VI Pärnumaal Pikavere külas Soontagana vanas vallamajas. Sel õhtul, kui tulin Soontagana vallamajast „Ai, vellede …“ […] Vaata lähemalt ›
19
Mängufilm „Mehed“ („Men“, Suurbritannia 2022, 100 min), režissöör-stsenarist Alex Garland, operaator Rob Hardy, heliloojad Geoff Barrow ja Ben Salisbury. Osades Jessie Buckley, Rory Kinnear, Paapa Essiedu, Gayle Rankin jt. Alex Garlandi „Meestes“ kohtame klassikalisi „Ohvripidu“ või „Jaanipäeva“1 meenutavaid folk-õuduka motiive, kus linnast tulijad satuvad konfrontatsiooni külarahva võõraste tavadega. Näeme ka limast kehaõudukat või rümbarebu, mis […] Vaata lähemalt ›
30
Mängufilm „Kloon“ („Dual“, Kanada-Soome-USA 2022, 95 min), režissöör-stsenarist Riley Stearns, operaator Michael Ragen, helilooja Emma Ruth Rundle. Osades Karen Gillan, Aaron Paul, Theo James, Beulah Koale, Elina Jackson, Rea Lest jt. Pärast vahepealset kidurat seisu kinokavades on vähemalt õudus- ja ulmežanrisõpradel põhjust rõõmustada. Järjepanu on laekunud levisse metafoorne õõvamuinasjutt „Mehed“, palju kiita saanud üleloomulike elementidega lapseröövipõnevik […] Vaata lähemalt ›
0
Öeldakse, et igaühes peitub vähemalt üks raamat. Triin Talgi sees on neid vähemalt viis. Loodan väga, et neid on rohkemgi kui viis, sest vastasel korral kirjutas ta kõik need ära oma esimesse teosesse „Auhind õigesti elatud elu eest“. Debüütromaani tutvustuses lubatakse, et Talk vaatleb lähimineviku Eestis Tallinna eliitkooli lõpetanud tüdruku viit võimalikku elulugu, mis tegelase […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Finantsuudised
|
0% |
Digigeenius
|
0% |
Personaliuudised.ee
|
0% |
Külauudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.03.2026 15:17
Viimane uuendus: 15:13.
Uudiste reiting uuendatud: 15:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)