28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Hiljuti oli mu vanaisa Kaarli surma-aastapäev. Jõhvis elanud endine kaevur oli kange ja kuraasikas mees, kelle ramm koondus kätesse. Ta oskas olematutest vahenditest leiutada pesumasina või küpsetada oma värisevate Parkinsoni-kätega paatsikuid. Mõni aasta tagasi elasime vanaisaga kahekesi Jõhvis. Ühine elu nõudis kohanemist mõlemalt. Kõige rohkem muutus aeg: sekundid-minutid-tunnid mõjusid igavikuna. Tasakaaluhäired ja kahe kepiga kõndimine […] Vaata lähemalt ›
0
KKEKi ja Tallinna Kunstihoone koostöös avaneb tänasest 59. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni näitus “Orhideliirium. Isu külluse järele” Kunstihoone loodud virtuaalnäituste platvormil. Külasta näitust siin: estonianpavilion.virtualexhibition.eu Kunstnike Kristina Normani ja Bita Razavi ning kuraator Corina L. Apostoli koostöös sündinud näitust Eesti paviljonis on nüüd võimalik külastada veebi vahendusel (paviljon Veneetsias on avatud 27. novembrini). Virtuaalnäitusel on […] Vaata lähemalt ›
0
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Von Krahli Kino kutsuvad kunstiüritusele „Audiovisuaalne kompost” 29. septembril algusega kell 20.00. Osalevad kunstnikud Tõnis Jürgens, Kaarel Kurismaa, Art Nõukas, Francesco Rosso, Karl Saks, Hanna Samoson, Mare Tralla Kunstiüritusel „Audiovisuaalne kompost“ demonstreerivad kunstnikud olemasolevaid video- ja helitöid, millele nad on lisanud oma kommentaarid. Kasutatud on vanu motiive, mille põhjal on […] Vaata lähemalt ›
0
Üks selle aasta olulisemaid keskkonnateemalisi filme jõuab Kumu ekraanile. USA dokumentalisti Alex Pritzi kaasahaaravas filmis „Territoorium” (The Territory) seisab Amazonase vihmametsades elav 180-liikmeline uru-eu-wau-wau põlisrahvas oma maa eest, kust nad tahetakse välja tõrjuda – mets maha raiuda ning põllu- ja karjamaaks raadata. Nad valivad oma juhiks 18-aastase Bitaté, kellel õnnestub esiotsa koos keskkonnaaktivist Neidinhaga koloniste eemal hoida, […] Vaata lähemalt ›
0
Üks selle aasta olulisemaid keskkonnateemalisi filme jõuab Kumu ekraanile. USA dokumentalisti Alex Pritzi kaasahaaravas filmis „Territoorium” (The Territory) seisab Amazonase vihmametsades elav 180-liikmeline uru-eu-wau-wau põlisrahvas oma maa eest, kust nad tahetakse välja tõrjuda – mets maha raiuda ning põllu- ja karjamaaks raadata. Nad valivad oma juhiks 18-aastase Bitaté, kellel õnnestub esiotsa koos keskkonnaaktivist Neidinhaga koloniste eemal hoida, […] Vaata lähemalt ›
0
30. septembril algusega kell 15.00 tähistab Eesti Kirjandusmuuseum piduliku ettekandepäevaga Eesti Kirjanike Liidu 100. aastapäeva. Kirjanike Liidu minevikust, olevikust ja tulevikust kõnelevad Tiit Aleksejev, Berk Vaher, Sirje Olesk, Tõnu Tannberg, Hanna Linda Korp ja Janika Kronberg. Kirjandusmuuseumi saalis avatakse Kirjanike Liidu ajaloole pühendatud näitus “Eesti Kirjanike Liit 100“ ja sellega kaasnev rändnäitus viiel pildipaanil. Eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Niillas Holmbergi „Tagasitee“ Nadežda Katajeva-Valgu „Minu maine ring“ August Sanga luuletõlkeauhinna kandidaadid Taavi Suisalu näitus „Tähelepanufiguurid“ Holger Marjamaa trio feat. Chad Lefkowitz-Brown džässiklubis Philly Joe’s Ugala teatri „Kirsiaed“ Vaata lähemalt ›
0
Tänapäeval ei tee kindlasti ühelegi heliloojale muret üheksanda sümfoonia needus, absurdne ebausk, et kui helilooja on kirjutanud oma üheksanda sümfoonia, on ta määratud surema enne, kui valmib järgmine. Ometi on huvitav märkida, et Joseph Haydni ajast on kirjutanud üle üheksa sümfoonia võrdlemisi vähesed. Üks märkimisväärne erand on Eduard Tubin, kes kehtestas end kümne sümfooniaga Eesti suurima sümfoonikuna. Ka Erkki-Sven Tüür on nüüdseks sinnamaale jõudnud: 16. septembril tõi Eesti Riiklik Sümfooniaorkes Vaata lähemalt ›
0
Äsja trükist välja jõudnud mälestusteraamatus „Kui ajalugu liikuma hakkas“ (Ilmamaa) kirjeldab Rein Taagepera, kuidas ta pärast 40 aastat väldanud sunnitud eemalolekut kodumaast lõpuks 1988. aastal pikemalt taasärkavasse Eestisse jõudis ja mida siin tegi. Aastakümneid hiljem juhtunust kirjutades väljendab ta endistviisi hämmingut selle üle, et tema erialased ettekanded valimissüsteemidest ja valikutest demokraatlike otsustusprotsesside kujundamisel ahvatlesid saalidesse […] Vaata lähemalt ›
0
Tegevus- ehk performance’i-kunst on viimasel ajal esil. Üks põhjus on valdkondade piiride hägustumine, nähtuste jõudmine meediumiülestele vahealadele, seega siis interdistsiplinaarsus. Kui mingil põhjusel on vaja üht või teist nähtust valdkonniti määratleda, siis pigem hakkavad kaasa mängima taustatähendused – millisest valdkonnast on esineja, tegevuse ette kandja pärit või kus see ette kantakse, kas teatrilaval või kunstisaalis. […] Vaata lähemalt ›
0
Kui astronaudid kosmosest esimest korda pilgu Maale heidavad, siis valdavad neid enamasti erakordselt tugevad tunded. Korraga näevad nad väikest armsat planeeti, mis hõljub keset kõledat kosmilist vaikust ja tühjust. Nad kogevad midagi väga inimlikku, suurt ja senitundmatut. Pärast seda ei saa ju enam olla samasugune nagu varem? Midagi on teistmoodi. Kas astronaudid näevad Maale vaadates […] Vaata lähemalt ›
0
ERSO hooaja avakontsert „Mahler ja Tüür“ sarjas „Maestro“ 16. IX Estonia kontserdisaalis. Metsasarvekvartett German Hornsound, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts. Kavas Edgard Varèse’i „Tuning Up“, Gustav Mahleri sümfoonia nr 1 ja Erkki-Sven Tüüri sümfoonia nr 10 „Æris“ (Eesti esiettekanne). Mäletan aegu, kui Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri avakontserdi alguses kõlas alati Heino Elleri „Koit“. Seda oodati […] Vaata lähemalt ›
0
Niklas Luhmanni raamatut „Ühiskonna ühiskond“ (edaspidi ÜÜ) võib kahtlemata pidada keerukaks lugemiseks. Usun, et selline osutus ei tulene ainult minu piiratud võimetest ja nomaadi fookusest, kuhu sotsioloogilised uurimused just eriti tihti ei satu, sest väidetavalt on Luhmann ka ise soovinud kirjutada labürintlikult, nii et tema tööde mõistmine võtaks aega. Mina lugesin ÜÜd järjepanu poolteist kuud. […] Vaata lähemalt ›
0
Sotsiaalteadlastelt nõutakse poliitilist neutraalsust: nad peaksid võimalikult väärtusvabalt analüüsima andmeid ja fakte ning mitte võtma poliitilisi seisukohti. Kas see kehtib ka sõdade ja seal toime pandud inimsusevastaste kuritegude kohta? Teoreetiliselt peaks kehtima, sest teadusliku neutraalsuse osas ei tohi ju teha erandeid – see peaks olema universaalne, sõltumatu ajast, kohast ja kontekstist. Ometi millegipärast lääne ühiskonnad […] Vaata lähemalt ›
47
Tallinna arhitektuuribiennaal „Söödav ehk Ainevahetuse arhitektuur“. Peakuraatorid Lydia Kallipoliti ja Areti Markopoulou, kohapealne nõustaja Ivan Sergejev. Biennaali avanädal 7. –11. IX. Näitused ja üritused kestavad kuni novembrini. Täpsem info https://2022.tab.ee/et/biennaalist/ Ülbetel elitaarsetel staararhitektidel pole enam nüüdisaegse linnaruumi kujundamises kohta. Ka fantastilised skulptuursed majad, teras, betoon ja klaas ei kuulu keskkonnateadliku linna inventari. Tänavune Tallinna arhitektuuribi Vaata lähemalt ›
111
Arhitektuurilahenduse autor Kadarik Tüür Arhitektid, maastikuarhitektid Maarja Tüür, Maria Pukk, Ivar Lubjak, Kerttu Kõll. Kinnistu arhitektuurivõistlus toimus 2017. aastal. Seal pälvis I preemia võistlustöö „Kesk-küla“, autorid Mihkel Tüür, Ott Kadarik, Viktoria Andrejeva, Marleen Stokkeby, Harri Kaplan, Kristi Tuurmann, Katerina Veerde, Raul Kalvo (Kadarik Tüür Arhitektid). Suured muudatused linnapildis jätavad tahes-tahtmata kõheda mulje: ühe inimese mõõtkava […] Vaata lähemalt ›
0
Ehkki juubelid ja tähtpäevad on meie kirjanduselus kujunenud kõige kaalukamaks ajendiks, mille kaudu autoreid ja nende loomingut esile tõsta, ei laienenud see tava täies ulatuses Tõnu Õnnepalu 60. sünnipäevale. Pigem vastupidi, Õnnepalu viimase aja retseptsioon ei ole ennast autori uue aastakümne täitumisest eriti segada lasknud. Tema loomingu põhjalikuma läbilugemise ja mõtestamise asemel näitab uuem kriitika […] Vaata lähemalt ›
0
Igal aastal korraldavad filmi- ja teletegijad üle maailma suurüritusi, kus valitakse välja ja auhinnatakse parimaid tegijaid omal alal. Nii naljakas kui see ka ei ole, on meil, audiovisuaalvaldkonna tegijatel, vaja ka seda kõike filmida ja veel suurem vajadus kõigile teistele näidata. Vaata lähemalt ›
0
Pandeemia on lõpukorral, vähemalt paistab tunneli lõpus valgus. Suurem osa maailma teadlasi ja terviseeksperte on tuleviku suhtes meelestatud optimistlikult. Kui eeloleval talvel või kevadel ei teki suuresti muutunud ja rasket haigusvormi põhjustavat uut SARS-CoV-2 viirustüve, võib COVID-19 pandeemia ajastu kirjutada inimkonna ajalukku. Oleme oodanud, et taastub tavapärane elu. Restoranis käiakse koroonapassita, kultuuriüritused toimuvad, koolitunnid on […] Vaata lähemalt ›
44
Energiapööre näib muutuvat aina aktuaalsemaks ja lõhestavamaks teemaks, ükskõik kas motiveerituna kõrgetest energiahindadest või kliimamuutuste vastasest võitlusest. Kuigi alati on selles kahtlejaid olnud, paistab idee taastuvenergiale üleminekust (ja tuumaenergia vältimisest) olema seniajani „poliitiliselt korrektne“ seisukoht. Hüüatused stiilis „Rohepööre tuleb lihtsalt ära teha!“ või „Julgustame inimesi paigaldama päikesepaneele!“ või „Tuleb kiirendada tuuleparkide rajamist!“ on siiski uskumatult […] Vaata lähemalt ›
20
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.07.2026 23:09
Viimane uuendus: 22:56.
Uudiste reiting uuendatud: 23:05.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)