DIY ehk do-it-yourself ehk „tee ise“ on midagi, mida peetakse punkkultuuri peamiseks tunnuseks. Tegelikult ei leiutanud DIY-loosungit punkarid, vaid see võeti üle 1960ndate ja hilisema aja underground-kultuurilt, nagu skiffle, hipide kompromissitum osa ja garage rock’i seltskond. DIY on tänapäevaks laienenud igasugusesse elukeskkonda ja tegevusse, ent 1970ndatel oli see seotud peamiselt muusika tegemise ja levitamisega. Sa […] Vaata lähemalt ›
63
Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) on kahtlusteta üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti muusikakollektiive ning ühtlasi ka meie koorikunsti hinnatuim esinduskogu. EFK on küll koor, aga mitte lihtsalt üks kaunilt kõlav anonüümne instrument, vaid meisterlik tervik, mille loovad huvitavad ja erilised lauljad, dirigendid ning taustajõud. Fanaatiliste paleuslaste unistusest sündinud EFK on nelja aastakümne jooksul jõudnud maailmas professionaalse helikunsti […] Vaata lähemalt ›
91
Lai avalikkus ja ka kitsam seltskond Venemaaga professionaalselt tegelejaid vaatab jahmunult XXI sajandil keset Euroopat puhkenud verist võitlust ja küsib kooris: „Kuidas ometi sai niisugune asi võimalikuks?“ Vastuse leiab ehk Catherine Beltoni rohkete auhindadega pärjatud menuraamatust, mis on tervenisti pühendatud toimuva eest vastutava nn kollektiivse Putini võimuletuleku mehhanismide kirjeldamisele ja lahtiharutamisele. Catherine Belton on Venemaad […] Vaata lähemalt ›
3
Enamikule rahvast tähendab inflatsioon üldise hinnataseme muutust. Hinnatõusu võrra odavneb ka riigis kasutatav rahaühik. Kui riigis on inflatsioon näiteks 20%, siis tähendab see 20% kõrgemat hinnataset võrreldes eelmise aastaga ning seda, et 1 euro eest saab osta 20% vähem kui aasta tagasi. Alustame hinnapoolest. Inflatsiooni põhjused jagunevad kõige üldisemalt nõudlus- ja pakkumispoolseteks. Võib rääkida mingite […] Vaata lähemalt ›
9
I 12. septembril 2021. aastal tapetakse Fääridel Skálabotnuri rannal 1428 delfiinlast. Selles piirkonnas on delfiinitapp vana traditsioon, kuid tavaliselt on ohvreid 250 ringis või vähem. Ajalehed kirjutavad, et tapjad (küttideks ei paindu keel neid nimetama) arvasid ka seekord ajavat madalasse rannavette 200–300 delfiini. Nende laibad lebasid kiviklibusel rannal reas nagu märjad küttepuud, osa neist vigastatud […] Vaata lähemalt ›
72
Järgnev on paekihtidesse peidetud looduse ajaloo uurija aus arusaam vaimuilmas toimuvast ja saladuslikest võimalustest sõnaga hinge aidata. Kui loodusteadlased otsivad põhjusi, siis vaimu-uurijad – tähendusi, nagu tabavalt üldistas üks „Plekktrummi“ saate külalisi. Kui on olemas südamekirurgia, peaks võimalik olema ka hingekirurgia, kus skalpelli asendab vahe sõna. Südameasjad kuuluvad ju enamasti vaimuilma, kus „mahe ja muhe […] Vaata lähemalt ›
0
Algul rohkem näitleja, aga hiljem lavastajana tuntud Andres Puustusmaa vestles Sirbiga paarikümnest Venemaa filmitööstuses veedetud aastast, järsust tagasitulekust, kinodes jooksvast ühe kaadri filmist „Minsk“, kus ta osales hoopis produtsendina, ja uuest projektist „Ühemõõtmeline mees“, mis sai just rahastajatelt päri oleva vastuse ning räägib nõukogudeaegsest minevikutraumast. Ja loomulikult ka niisama juttu nii filmidest kui eluolust. Sinu […] Vaata lähemalt ›
0
Tutvusin Talvike Mändlaga 30. aprillil bussis teel Rupsile. Talvikese luuletus „Olen seest tühjaks uuristatud känd“ luulekogust „Käed“ oli Liivi luuleauhinna kandidaat. Hea tekst ja huvitav noor autor, mõtlesin ja mõtlen nüüdki. Möödunud nädalal saime Tartus „Linnujämmil“ taas kokku. Kuidas tulid kirjandusse? Sa ei kuulu ühtegi rühmitusse, ei ole ka ainuüksi Värske Rõhu „kasvandik“, kuigi seda siiski […] Vaata lähemalt ›
0
Siinses vestlusringis arutame savi kui ehitusmaterjali üle. Tervislik eluviis hõlmab ka tervislikku keskkonda ja säästlikku ehitust. Üks osa sellest mõtteviisist on näiteks ehitamine materjalidest, mis on saadaval 50 kilomeetri raadiuses. Olukorras, kus energia ja ehitusmaterjalide hind tõuseb ettenägematutesse kõrgustesse, on ehk aeg hakata ka ehitustegevuses vaatama materjalide poole, mis on siinsamas võtta ja mille vedamise, […] Vaata lähemalt ›
68
Praeguses muutlikus maailmas seisab suur osa ajaloolisi tööstushooneid, kirikuid, rahvamaju, koolimaju ja teisigi hooneid kasutuseta. Osa neist muudetakse ümberehituse käigus noobliks elamuks, kontoriks, teatriks, restoraniks või spordisaaliks. Seesugune uue sisu ja vana vormi vastuolude atraktiivne ja tihe kooslus on intrigeeriv. Ajaloolise ruumi elustamine ja kasutusse võtmine on ülimalt aktuaalne teema nii rahvusvahelistel arhitektuuri- ja kunstibiennaalidel […] Vaata lähemalt ›
0
Me elame linnastumise ajastul. Elanike arv linnades kasvab, linnade territooriumid laienevad ebaproportsionaalselt. Teisisõnu, urbaniseerumise käigus linna struktuur üha hõreneb ja ruumi kasutatakse väiksema intensiivsusega. 2030. aastaks on võrreldes XXI sajandi algusega linnastunud alad kasvanud kahekordseks.1 Kui linnastumine toimub kontrollimatult ja planeerimata ning tekivad ümbritsevaga funktsionaalselt ühendamata asumid, on tegemist valglinnastumisega. Ka Tallinn valgub laiali ja […] Vaata lähemalt ›
0
VIII Artishoki biennaal „Taimed kui tunnistajad“ toob Tallinna botaanikaaeda kümme kunstnikku või kunstnike rühmitust ja kümme kirjutajat. Biennaali avamaraton toimub 29. septembrist 8. oktoobrini, mille jooksul esitletakse kümme uut kunstiteost ja sada kunstikriitilist teksti. Näitus on avatud oktoobrikuu lõpuni. Inga Lāce on üks Ann Mirjam Vaikla kureeritud VIII Artishoki biennaali „Taimed kui tunnistajad“ kirjutajatest. Lāce […] Vaata lähemalt ›
0
2020. aastal EKI sõnastikureformiga lahvatanud arutelus keelekorralduse, reeglite ja normingute üle toodi ühe argumendina välja, et „kui isegi keeleharitud inimesed ei suuda teatud normingut (s.t kokkulepet) järgida, siis on selge, et see on kunstlik“2. Samas arvamusloos teeb Peeter Päll siiski möönduse: „… oleme me kõik kirjakeele normi koolis õppinud ning sageli teeme järeldusi inimese tõsiseltvõetavuse üle […] Vaata lähemalt ›
7
Konverents „History and Translation: Multidisciplinary Perspectives“ ehk „Tõlkimine ajaloos multidistsiplinaarses vaates“ 25. – 28. V Tallinna ülikoolis. Küllap on Eesti meedias navigeerivale lugejale/vaatajale meelde jäänud praegu Kose gümnaasiumi VII klassis õppiv Ukraina poiss Daniil Tšetšel, kes on oma sõjapõgenikest koolikaaslaste tugiisik ja tõlk ja aitab neil eestikeelses koolis hakkama saada. Ka oli meil uudistes teade Rimi ühe toidupoe teenindajast, […] Vaata lähemalt ›
0
Usundiloolane Ivar Paulson (1922–1966), kelle sünnist möödus hiljuti sada aastat,1 käsitles nii Põhja-Euraasia rahvaste usundit üldiselt kui ka permi rahvaste religiooni eraldi.2 Paulsoni sünteesi kohaselt ühendab ja vormib Põhja-Euraasia rahvausku sarnane kliima ja eluviis, permi rahvaste uskumuste iseloomu määrab aga soome-ugri keelesuguluse ühendav mõju. Komid elavad Põhja-Euraasia lõunapoolses servas ja moodustavad koos udmurtidega permi rahvaste […] Vaata lähemalt ›
0
Spetsialist (ladina sõnast species ’liik’) süvendab teadmist. Kuna kõrvalised asjad segaksid teda ning jõudugi ei jätkuks kõigele, siis ta ahendab oma fookust, nii et teadmised on ainult ühest kitsast vallast. Kuid ka see vald on alati liiga lai ning selle sees saab omakorda spetsialiseeruda, süvendada mingit alalõiku. Sama kordub aga ka selle kitsama lõigu puhul. […] Vaata lähemalt ›
0
Grafomaania. Koostanud Emma Lotta Lõhmus, Elisabeth Heinsalu, Reijo Roos, Anna-Maria Prokofjeva ja Liisbet Urba, toimetanud Teele Kaldoja ja Jürgen Rooste. Illustreerinud Krislyn Cassandra Laamann, kujundanud Mette Mari Kaljas. Eesti Kirjanike Liit, 2022. 96 lk. Kuidas tullakse kirjandusse? Sel sajandil on tuldud enamasti üksi: võetakse julgus kokku ja saadetakse oma tekst mõnele väljaandele või võrgukeskkonda, mille […] Vaata lähemalt ›
0
Festival „Odessa Classics“ 31. V – 3. VI Tallinnas, Laulasmaal ja Tartus. Festivali „Odessa Classics“ algatas 2015. aastal Ukraina tuntuim pianist Oleksi Botvinov ning aastate jooksul ses linnas esinenud interpreetide nimekiri on muljetavaldav: Daniel Hope, Joshua Bell, Cyprien Katsaris, Lucas Debargue, kui nimetada vaid eriti eredaid tähti. Festivalil on osalenud ka Eesti kollektiivid, nende hulgas […] Vaata lähemalt ›
20
EKA lõputööde näitus „Tase ’22“ kunstiakadeemias, Vent Space’is, Arsi kunstilinnakus ja mujal linnaruumis 27. V – 9. VI. Taas on lõppenud üks kooliaasta ning seegi kord on paljud üliõpilased pidanud enne lõpuaktust sooritama viimase jõupingutuse, et saada kraadi võrra rikkamaks. Eesti kunstiakadeemias on traditsioon näidata oma töid suuremale vaatajaskonnale kui vaid oma õppejõud ja kursusekaaslased. […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Keeris“ („Vortex“, Prantsusmaa-Belgia-Monaco 2021, 142 min), režissöör-stsenarist Gaspar Noé, produtsendid Edouard Weil, Vincent Maraval ja Brahim Chioua, operaator Benoît Debie, monteerija Denis Bedlow. Osades Françoise Lebrun, Dario Argento ja Alex Lutz. Mõni aeg tagasi kohtasin üht noort näitlejat ja lavastajat linna peal. Küsides, et kuhu teisel ka minek, sain vastuse, et Gaspar Noé uut […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.03.2026 23:13
Viimane uuendus: 23:04.
Uudiste reiting uuendatud: 23:01.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)