Endla teatri „Issanda loomaaed“, lavastaja Laura Jaanhold, lavastusdramaturg Anne-Ly Sova, kunstnik Illimar Vihmar, muusikaline kujundaja Taavi-Peeter Liiv, valguskunstnik Kristen-Kalev Lina. Mängivad Fatme Helge Leevald, Kadri Rämmeld, Liis Karpov, Ago Anderson ja Nils Mattias Steinberg. Esietendus 2. IV Küünis. Viimasel ajal võib Eesti teatris täheldada kasvavat huvi religiooni vastu, eriti ühiskondlik-poliitilises kontekstis. Theatrumi puhul pole see […] Vaata lähemalt ›
27
Tundub, et viimase pooleteise aastaga on Reijo Roos kirjandusilma ukse julgelt lahti lükanud ja küll viisakalt, aga siiski kindlal sammul sisse marssinud. Tunamullu pani ta kokku eesti Soome-teemaliste luuletuste kakskeelse kogumiku „Sinisild/Sinisilta“, seejärel lõi ühes mõttekaaslastega kirjanike liidu noortesektsiooni, mille almanahh „Grafomaania“ just ilmus, ning avaldas tänavu kevade hakul debüütkogu „kured kotkad kajakad“. Vanadele vist […] Vaata lähemalt ›
0
Munakivid pragunevad mu sammude all, juba mitu päeva olen kuulnud nende praksumist. Neist kooruvad kivilinnud, nokad õieli ootavad nad, et ema-kivilinn neile kruusa kurku sülgaks. Nende tiivad on sügaval maa all, laperdavad bastionikäikudes. Igal neljandal hommikul, just enne tipptunni saginat võib neid kuulda. Muul ajal plagin maa peale ei kostu. Igal neljandal päeval üks kivilinn […] Vaata lähemalt ›
0
Jaak Sooäär on kahtlemata üks laiahaardelisemaid muusikuid ja inimene, kelle tegevus puudutab mitme valdkonna huvilisi ja asjatundjaid. Džässkitarrist, õpetaja, ansamblijuht, vabaimprovisaator, helilooja, laulukirjutaja, klassikalise ja džässmuusika ühendaja – kõik need sõnad iseloomustavad teda hästi. Õigustatult nimetatakse teda Baltimaade viimaste aastakümnete aktiivsemaks džässmuusikuks. Eesti muusika- ja teatriakadeemia tudengitel on olnud juba paarkümmend aastat hea võimalus tema […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on skulptor, medalikunstnik ning andekas joonistaja, akvarellist ja kollaažikunstnik, Eesti Kunstnike Liidu auliige Aime Jürjo. Aime Jürjo lapsepõlv möödus sünnilinnas Paides tollase põllutööministeeriumi ametniku perekonnas. Ta lõpetas 1947. aastal Paide keskkooli ja alustas õpinguid Tallinnas Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (hiljem riiklik kunstiinstituut, praegune kunstiakadeemia). Aime Jürjo astus kunstiellu kohe pärast kunstiinstituudi lõpetamist ning võeti kunstnike […] Vaata lähemalt ›
0
Alates 18. juunist saab Tartu Kunstimuuseumis külastada kahte uut näitust: kolmandal korrusel avaneb „Ado Vabbe. Wunderbar“ ning teisel korrusel „Kujuta pilti! Illustratsioone Tartmusi kogust”. „Ado Vabbe. Wunderbar“ 18.06.2022–16.10.2022 Ado Vabbe (1892–1961) on kahtlemata üks kirkamaid tähti ja intrigeerivamaid peatükke Eesti kunstiloos. Vabbe looming ja pedagoogitöö legendaarse õppejõuna on mõjutanud mitut põlvkonda Eesti kunstnikke. Näitus tutvustab […] Vaata lähemalt ›
0
Hedi-Liis Toome, „Vihmar ja vene klassika“ Alari Purju, „Inflatsioon ja mida sellega peale hakata“ Riho Paramonov, „Looduse kõneisikud demokraatiaprotsessis“ Rein Einasto, „Hingekirurgiast vaimumaastikel“ Art Leete, „Komid ja arktiline animism“ Aimar Ventsel, „DIY Ida-Euroopas: punk’s not dead!“ Vestlusring „Mul on savi!“ Mari Poom, „Elu linna taga. Valglinnastumise alternatiivid“ Tüüne-Kristin Vaikla, „Poeetilise ruumi äratamine“ Anne Lange, „Ajalugu ja tõlkimine“ Kadri Vider, „Sõna vabad Vaata lähemalt ›
0
18. juunist saab Tartu Kunstimuuseumis külastada Diana Tamane näitust „Poolarmastus“. Näitus „Poolarmastus” vaatleb kunstniku Diana Tamane ja tema noorema poolõe Elina vahelist suhet. Esimest korda näitamisele tulevad uued teosed jätkavad kunstniku perele keskenduva loomingu pikka rida. Alates 2010. aastast on Tamane teinud koostööd oma lähemate ja kaugemate sugulastega kasutades selleks peamiselt fotograafiat. 2008. aastast, kui […] Vaata lähemalt ›
0
16. juunil avatakse Fotomuuseumis analoogfoto teema-aasta põhinäitus „Eesti pildis. Fotograaf Carl Sarap 1893–1942“, kus haruldustena saab muuhulgas näha fotomeistri säilinud näitusetöid ning originaal-fotosuurendusi. Fotomuuseumi analoogfoto teema-aasta põhinäitusel on alates 16. juunist kolmel korrusel väljas Eesti 1930. aastate tippfotograafi Carl Sarapi loomingu paremik haruldaste säilinud originaalfotode, fotopostkaartide, fotosuurenduste ja trükistena. Carl Sarap oli kirjastaja ning 1930. aastate […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu Kultuurkapital ja Ene Mihkelsoni Selts kuulutavad välja järjekordse Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia ning Ene Mihkelsoni 80. sünniaastapäevale (21. oktoober 2024) pühendatud uurimisstipendiumide konkursi. Nii nagu ka varasematel aastatel antakse välja Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia, millele saavad kandidaate esitada nii autorid ise, kultuuriväljaannete toimetused kui ka Ene Mihkelsoni Seltsi liikmed. Kultuurimõtestaja preemia kandidaatide kõrval ootab […] Vaata lähemalt ›
0
Tõnis Kaumanni ooper „Naksitrallid“ 1. VI rahvusooperis Estonia (esietendus 27. V), Eno Raua samanimelise jutustuse põhjal. Muusikajuht Kaspar Mänd, dirigendid Lauri Sirp ja Jaan Ots, lavastaja ja libretist Vahur Keller, kunstnik Jaanus Laagriküll, valguskunstnik Margus Vaigur, kostüümikunstnik Gerly Tinn, videokunstnik Rene Topolev, koreograaf Märt Agu. Osades René Soom või Rauno Elp (Sammalhabe), Reigo Tamm või Mart Madiste (Kingpool), Aule Urb või Juuli Lill (Muhv), Janne Ševtšenko või Kadri Nirgi (Kassi Vaata lähemalt ›
3
Tõnu Õnnepalu „Palk“ Eeva Pargi „Ringmäng“ Justus Lipsiuse „Laimamisest. Meelekindlusest“ Johhan Rosenbergi „Traps“ Netti Nüganeni „Müüt: päeva äärel“ mängufilm „Top Gun. Maverick“ Vaata lähemalt ›
0
Statistikaamet hakkas avaldama talvise rahvaloenduse tulemusi, esimeses portsjonis jõudsid avalikkuse ette andmed rahva arvukuse, vanuse ja paiknemise kohta loendusmomendi ehk aastavahetuse seisuga.1 Kuigi ka päevast päeva kogutavaid andmeid saab Eestis üsna usaldusväärseks pidada, on rahvaloendusel fikseeritu oma kõvaduselt faktikogum, mida pakutakse otsustamise aluseks vaid kord kümnendi jooksul. Riigi poliitikakalendri seisukohalt oli rahvaloenduse hetk ideaalne ja […] Vaata lähemalt ›
0
Uuringute hangete puhul on alati dilemma: pakkudes liiga vähe on oht jääda konkurentsist välja; pakkudes liiga palju on oht, et meeskond teostab lõpuks uuringu unetundide arvelt ja alatasustatult. See dilemma on rakendusuuringuid tegeva sotsiaalteadlase argipäev. Kohati on riigihangete nõudmised täitjate kvalifikatsioonile ja ka ootused vastuolus seadustega – tellitu täidetakse kordades alla ülikooli miinimumtunnitasu määra, kohati […] Vaata lähemalt ›
0
Sügisel on taas oodata Eesti filmi- ja teleauhindade pidulikku üleandmist. Pean tunnistama, et olen oma meediatarbimise harjumuste tõttu teletegemistega vähem kursis, aga loodan, et neil on olnud hea viljakas aasta ja koroona ei ole seda väga piiranud. Filmiga on kahjuks teised lood ja eri põhjustel on kvalifitseeruvate mängufilmide nimekiri väga lühike. Kvalifitseeruvad kodumaised mängufilmid on […] Vaata lähemalt ›
5
IV vabariiklik vokalistide konkurss 28. ja 29. V Hopneri majas ja Tallinna raekojas. Žürii liikmed Pille Lill, Ivari Ilja, Erki Pehk, Marion Melnik, Aare Saal ja Oliver Kuusik. Mai lõpus saabunud teade lauljate võistluse kohta ajas algul korralikult segadusse: minu kalendris oli sündmus millegipärast kirjas 23. – 27. novembrini. Õnneks sai peagi selgeks, et tänavu […] Vaata lähemalt ›
18
11. ja 12. juunil toimub Telliskivi loomelinnakus teist korda festival „Ma ei saa aru“. Seekord on keskmes skulptuur – ja pole ime. See mõiste on praeguseks pihustunud ja kindlatest distsipliinidest kinnihoidmine on üldse nüüdisaegse hübriidse kunstipraktika tõttu kahtluse alla seatud. Ka monumentaalkunsti vallas, mis on seotud avaliku arvamusega, toimub olulisi ümberhindamisi. Seoses festivaliga on Telliskivi […] Vaata lähemalt ›
0
Viimasel kuul meedias tuhlanule jääb mulje, nagu oleks suur osa rahvuskehandi prominentsemast osast leidnud oma Ukraina sõja tõttu jõuetust frustratsioonist tulenevale sihitule vihale jõukohase sihtmärgi, milleks on minevik, täpsemalt, seda tähistavad punamonumendid. Ajastus on ühtpidi seletatav masendusega selle kohutava ja pika (tehniliselt 8 + n aastat) sõja pealtnäha aktiivseima faasi venimise üle, teisalt aga traditsioonilise, […] Vaata lähemalt ›
0
Kümmekonna viimase aastaga on maailma tekkinud tohutult prügi, sh digiprügi. Järelemõtlematult levitatakse kuulujutte, raevupurskeid ja lihtsalt jampsi. Ju siis tõsi, kui nii paljud usuvad, kipub seesuguse info laviini alla jäänu mõtlema. Mõneski riigis on agressiivse vähemuse juhatusel jõutud vaikimise nõiaringi: mõistuse hääl surutakse ühismeedia õhutusel julmalt maha, mistap jääb üha vähemaks neid, kes rahulikult, teadus- […] Vaata lähemalt ›
2
Ukraina võiduks Vene agressori vastu on vaja armeed, relvi, teiste riikide tuge ja finantsabi. Selleks et see kõik olemas oleks, tuleb sõdida mitmel rindel ja pidada mitut sõda, seda tingimustes, kus Venemaa ei vali vahendeid. Lisaks päris sõjale käib info- ehk propagandasõda, diplomaatiasõda, viljasõda, energeetikasõda, kübersõda, hirmutamissõda ja mitmed teised sõjad veel. Seda loetelu võib […] Vaata lähemalt ›
45
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.03.2026 18:26
Viimane uuendus: 18:24.
Uudiste reiting uuendatud: 18:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)