festival „Tartu interdistsiplinaar“ Aleksander Metsamärdi kestvus-performance „5–9“ Triin Paja luulekogu „Jõe matmine“ Mari-Liis Müürsepa luulesalv Saueaugu teatritalu „Kadunud kodu“ Vene teatri „Tavaline ime“ François Schuiteni ja Benoît Peetersi graafiline romaan „Brüsel“ Vaata lähemalt ›
0
Vaatlejad ei ole kiirustanud ütlema, kas sel nädalal alanud Ukraina sõjaline vabastusoperatsioon riigi lõunaosa Hersoni oblastis tähistab sõja uut faasi ja millal ning milliste tulemusteni peaks see viima, et sõjas Ukraina poole valinud saaksid rahulolevalt plaksutada. Ukrainlaste iga väikegi edu teeb rõõmu, kuid analüütikud levitavad visalt ennustusi, mille järgi sõda jääb üle talve vinduma ja […] Vaata lähemalt ›
0
Politoloog Tõnis Saarts kirjutas pärast pronksiööd, et Eestis on tekkinud uus suletum ja vähem dünaamiline ühiskonnamudel, mida ta nimetas rahvuslikuks kaitsedemokraatiaks. Seda mudelit iseloomustab jõuline rahvuskonservatism: russofoobia, poliitiliste debattide suunamine iibeküsimusele, minevikule, monumentidele ja ajaloosündmuste tõlgendamisele. Teine oluline osa selles režiimis on poliitika julgeolekustamine: teatud teemade tõstmine avalikult aruteluplatsilt välja, nii et vaadete paljususe asemel […] Vaata lähemalt ›
219
Hollandi tantsukoolis (School for New Dance Development, SNDO) tudeerinud etenduskunstnike esiletõusuga on Eesti teater rohkem kui eales varem lähenenud kaasaegse kunsti piiriületusest lummatud harule. Tulipunktis on selle iidsed paleused – dekadents ja abjektsioonitemaatika. Eriti viimast on meie teatrivaatajale seni doseeritud harva, minimaalselt ja rafineeritult. Kunstikaanoni keskmes on muu hulgas ikka olnud ka Serrano kusev Kristus, […] Vaata lähemalt ›
0
Väikeste keelte arvutitoe tragöödia seisneb asjaolus, et piisava koguse ja kvaliteediga keelekorpusi statistikamasinate ja tehisintellekti treenimiseks pole lihtsalt saadaval. Kvaliteetse korpuse on keeletädi märgendanud käsitsi – vajaliku palgaraha arvutab igaüks ise välja. Trendiks on saamas masina tõlge. Kui too poolt rehkendust teha ei jõua, no teeb siis vähemalt veerandigi! Hinnatakse, et zuumerite põlvkond pole oma […] Vaata lähemalt ›
209
Lahkunud on hinnatud kunstiteadlane, armastatud õppejõud ja tundliku närviga ühiskonnategelane, taastatud Eesti vabariigi kunstiakadeemia esimene rektor. Jaak Kangilaski sündis 1939. aastal Viljandis, vahetult Teise maailmasõja alguse künnisel. 1958. aastal lõpetas ta Nõmme X keskkooli ning asus samal aastal õppima Tartu riiklikku ülikooli ajalugu ja kunstiajalugu. Stuudiumi lõpetades jätkas Kangilaski kohe aspirantuuris, mille lõpetas 1967. aastal. […] Vaata lähemalt ›
0
Festival „Tartu interdistsiplinaar“ Pallase galeriis, Tartu Uues Teatris ja Uue Turu pargis 23. – 27. VIII, festivali juht Krista Ojasaar ning kuraatorid Riina Oruaas, Enriko Mäsak ja Henri Hütt. Tänavu juba (või alles?) vist teist korda toimunud „Tartu interdistsiplinaar“ (TI) näib mõneti lahtisest uksest sisse- või väljamurdmisena. Kui palju ongi uusi festivale, mis poleks interdistsiplinaarsed? […] Vaata lähemalt ›
0
Katrin Lauri „Tunnistaja“ ei ole mitte ainult raamat märterpiiskopist Eduard Profittlichist (1890–1942) ja 1930ndate aastate Eesti ühiskonna- ja kultuurielust, nagu on sedastanud senised arvustajad.1 See on ka raamat kõigest sellest, mida Profittlich ja teised raamatus figureerivad tegelased, olgu eluolu aktiivsed suunajad või siis pelgalt ajalooareenilt läbitriivijad (sest sugugi kõik ei jaksa või taha ise sõuda), […] Vaata lähemalt ›
22
Katrin Laur on võtnud ette suure töö – kirjutada ajalooline romaan mehest, kelle õndsakskuulutmise protsess on käimas,1 andes samal ajal põhjaliku taustakirjelduse Eesti Vabariigi elust 1930ndatel aastatel.2 Raamatut võib nimetada kaleidoskoopromaaniks. Kogu aeg, iga lehekülje või paari tagant, tuleb ette uus stseen. Nende järgnevus ei ole loogiliselt paika pandud, vaid vaheldub pidevalt nagu kaleidoskoobis – […] Vaata lähemalt ›
0
Viimsi Artiumi avanädalavahetus 19. – 21. VIII (avafestival kestab kuni 1. XI). Traditsioonid on toredad, aga neil on üks häda: neisse võib takerduda, nii et igasuguse uut- või teistmoodi mõtlemise kiilub kinni. Näiteks on arvatud, et kultuurikeskused ja kontserdisaalid peavad olema kesklinnas, sest sinna on lihtsam ja mugavam minna kui kuhugi äärelinna. Viimsi Tallinna eeslinnaks […] Vaata lähemalt ›
61
Tallinna kammermuusika festival 21. – 28. VIII. Kunstiline juht Maano Männi, resideeriv helilooja Galina Grigorjeva. XVIII Tallinna kammermuusika festivali teema oli helimaagia. Kavad olid kokku pandud, pidades silmas ülendust ja liialdust – eriti kava kirjeldustes (nt „heast atmosfäärist vürtsitatud muusika klassikalises kihisevas“) ja festivali tutvustuses, mis koos kontsertidele eelnevate suusõnaliste sissejuhatustega mõjuvad ülepingutatult uussiiralt. Helimaagia […] Vaata lähemalt ›
98
26. ja 27. augustil toimus VIII Psühhoteegi konverents „Plaadipo(e)eetika“, kus osales ka legendaarse ja rahvusvaheliselt tuntud Kiievi plaadipoe Gram Records omanik Hrõhorõi Õvantsõv. Ta müüb vinüülplaate juba kaua, näiteks Facebookis leheküljel The Vinyl Groove Records. Huvitaval kombel läks jutt selle peale, milliseid plaate ta ei müü. Enne kui vestlust alustame, ütleb Hrõhorõi Õvantsõv, et järgmisel […] Vaata lähemalt ›
3
„Kas need on jälle need kukerpallurid?“ küsib televiisorist mööduv alaealine. Tõsi, igaühel on tekkinud mingi pilt ansamblist Kukerpillid, kellel tänavu täitus 50. tegutsemisaasta. Sel puhul on Raimo Jõerand saanud valmis portreefilmi „Kukerpillide rapsoodia“, mis vastab ehk mõneti meie ettekujutusele Kukerpillidest, aga ei vasta ka. Sümpaatne film tekitab hulgaliselt mõtteid ja küsimusi, millele püüangi autori abiga […] Vaata lähemalt ›
57
Laenutustasu küsimus on viimasel ajal taas päevakorda tõusnud ja kõik märgid näitavad, et seekord autorid ebaõiglusega leppida ei kavatse. Eesti Kirjanike Liidu juurde on loodud tuumik, kes probleemiga tegeleb, ja alljärgnev selgitab meie programmi. Loomeliidul kitsamas tähenduses pole selles kampaanias võita midagi. Küll on EKLil vaikimisi kohustus seista autorite huvide eest, olgu need siis tema […] Vaata lähemalt ›
47
Luuleprõmmu üritusesari on oma loomingule tagasiside saamiseks tänuväärne ettevõtmine, nii mõnigi kõrgele kohale jõudnud debütant on hiljem raamatu välja andnud. Tänavuse Eesti meistri Mari-Liis Müürsepa puhul on pigem vastupidi, tegu on juba kogenud kirjutajaga: tema sulest on ilmunud luulekogud „Paradoksid“, „Blondiine armastav mees“ ja „Strippari pisarad“, samuti leidub tema tekste kogumikus „Eesti novell 2018“ ja […] Vaata lähemalt ›
123
Sel aastal tähistatakse nii Mustamäe linnaosa kui ka Tallinna tehnikaülikooli Mustamäe kampuse 60. aastapäeva. Kuna Mustamäe esimeseks kortermajaks peetakse 1961. aasta lõpus valminud tollase Tallinna Polütehnilise Instituudi ühiselamut, siis on tegemist ühise tähtpäevaga, kuid Tallinna tehnikaülikoolil on seljataga pikk ja põnev oma koha otsimise lugu. Nõnda, nagu on aja jooksul muutunud tehnikaülikooli nimetus, on muutunud ka […] Vaata lähemalt ›
0
IDEA maailmakongress 4.–8. VII Reykjavíkis. Rahvusvaheline draamahariduse ühendus IDEA (The International Drama/Theatre and Education Association) asutati kolmkümmend aastat tagasi Portugalis. Esmalt aga põgus selgitus, millised on teatri- ja draamaõppe erinevused ning kuidas mida nimetatakse. Õpilaste teatriharrastuse puhul kasutatakse Eestis enamasti kooliteatri mõistet ning see tähistab huvihariduslikku teatritegevust koolides, huviringides ja stuudiotes. Teatriharidust leiab Eesti üldhariduskoolides […] Vaata lähemalt ›
0
Looduslik valik toimub siis, kui teistest millegipoolest erinevad olendid saavad rohkem järglasi kui nende liigikaaslased. Seetõttu on nad järgnevas (ja vahest ka mitmes järgnevas) põlvkonnas geneetiliselt arvukamalt esindatud kui need, kelle paljunemine nii hästi ei õnnestunud. Looduslik valik on üks peamisi mehhanisme, mis võib (kuigi alati ei pruugi) käivitada evolutsioonilisi muutusi. Meie kõugud, alustades esimestest […] Vaata lähemalt ›
204
Aleksander Pulver, Tallinna ülikooli isiksusepsühholoogia dotsent ning psühholoogia ja käitumisteaduste akadeemilise suuna juht peab üheks mõjutajaks ühiskonnas vaikimisi omaks võetud väärtushinnanguid. Igal ajastul on oma haigused. Juba prantsuse sotsioloog Émile Durkheim on osutanud ühiskonna ja patoloogiate vahelisele seosele. Kui XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses diagnoositi heal järjel linnanaistel hüsteeriat, siis nüüdseks on […] Vaata lähemalt ›
500
Koos tehnoloogia arenguga tõi XX sajand maailma ka kõige brutaalsemad relvastatud konfliktid ajaloos. Kõigepealt peeti „sõda kõigi sõdade lõpetamiseks“ ehk Esimene maailmasõda, mis kestis neli aastat ja kus 66 miljonist sõdurist sai surma 8,8 miljonit koos peaaegu 6 miljoni tsiviilelanikuga. Nende hulka ei ole arvestatud miljonid, kes said füüsilisi vigastusi ja kelle vaimne tervis sai […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Naine
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Sirp
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.06.2026 04:08
Viimane uuendus: 03:42.
Uudiste reiting uuendatud: 04:02.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne