Jüri Talvet arutles paar aastat tagasi saates „Plekktrumm“ selle üle, mis inimesi maailmakirjanduses võlub.1 Talvet tõi välja, et kirjandus on esteetiline filosoofia, mis põhineb kujundil. Suure kirjanduse südamikus on Talveti sõnul hingelis-vaimne moraalne ollus, mis räägib meile sellest, kuidas me maailmas oleme ja tegutseme, ning see läheb igaühele korda. Seesama hinge kõnetav „miski“ on olemas […] Vaata lähemalt ›
45
Elupõline kultuurikorraldaja ja kunstnik Heino Hiiesalu sirgus Tartus. Noorpõlves oli ta tubli sportlane ja varakult ilmnes ka kunstianne. Aastatel 1958–1961 õppis ta Tartu Kunstikoolis. Kultuuritööle jõudis Heino väga noorena, juhatades juba enne sõjaväeteenistust Tartus ametiühinguklubi. Polaarjoone taga teenides usaldati talle ohvitseride maja direktori amet. Kodumaale naasmise järel tõi isiklik elu Heino Hiiesalu Põlvasse. Ta asus […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 10. juunil kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Peeter Alliku nimeline Tartu Graafikafestival „Shadows/Varjud“. Tartu Graafikafestival kannab esmakordselt Peeter Alliku nime, austamaks Allikut kui festivali asutajat. Kunstnik on festivali käimalükkavast ideest kirjutanud nii: „Vana hea graafika on võimalus isegi siis, kui kõik muu kaob, täieliselt vaba eneseväljendus, igamehe trükitud omaajakirjandus, mistahes demokraatliku või […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavu pälvisid L’Oréal-UNESCO noorte talentide Baltikumi programmi „Naised teaduses“ stipendiumi inimeste muistset toitumist ja selle seoseid tervisega uuriv dr Ester Oras ja tehisintellektil põhinevat elektrimasinate rikete ennetamise süsteemi loov Karolina Kudelina. L’Oréal-UNESCO noorte talentide Baltikumi programmi „Naised teaduses“ 6000 euro suuruse auhinna pälvinud dr Ester Oras on Tartu Ülikooli keemia instituudi analüütilise keemia kaasprofessor ning […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 10. juunil kell 18 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Eero Ijavoineni isikunäitus „Vaikne tund”. Ijavoinen on aastaid töötanud õpetajana, mistõttu tõukub näituse ideestik koolist, eelkõige selle materiaalsest osast ehk õppevahenditest. Maalid ja joonistused on tehtud vanadele õppevahenditele ja pakenditele. Aegunud õppevahendeist õhkub vaimsust, mida enam sellisel kujul ei vajata. Kunstnik on nende esialgset tähendust muutnud, […] Vaata lähemalt ›
0
Tuttav punane auto Tõnis Kaumanni action-ooperis „Naksitrallid“ Hanno Soans, „Skulptuuriajaloo arusaamatused“ Vestlusring graafilisest disainist Intervjuu Eesti Disainikeskuse juhi Tiia Vihandi ning disainerite Ruth-Helene Melioranski ja Angela Oguntalaga Erkki Luuk, „Sambakarneval sõja ajal“ Ülle Madise, „Vaikimise nõiaring“ Ülo Mattheus, „Ukraina üheksa sõda, kümnes nälg“ Heiki Valk, „Eesti arheoloogiapärand: kaitstud või kaitseta?“ Ester Oras, „Arheoloogia XXI sajandil“ Vahur Luhtsalu, „T Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 10. juunil kell 18 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Veiko Klemmeri isikunäitus „Siirdeala”. Näituse läbivateks teemadeks on grotesk, iroonia ja meeleolu kusagil oleva ja mitteoleva vahel. Mingis mõttes on tegemist vaatlusega, mis saab siis kui praegused ühiskondlikud suundumused oma loogilise lõpuni jõuvad. Kunstniku sõnul sai näituse idee alguse mõne aasta tagusest soovist inimpsühholoogia arhetüüpe […] Vaata lähemalt ›
0
UUE KUNSTI MUUSEUM XXIX aktinäitus MEES JA NAINE: UNI Oletan, et oleme jõudnud paremate unenägude ajastusse. Vaevalt et keegi meist suudab endale uinudes manada veel õudsamaid pilte kui kui need, mis tulevad meile reaalajas Ukrainast. Ka kunstnikud püüavad maailma kujutada paremini, kui ta täna tegelikult on. Uue Kunsti Muuseumi XXIX aktinäitus Mees&Naine:Uni ja XXXVI Pärnu […] Vaata lähemalt ›
0
Teisipäeval, 7. juunil kell 15.00 avatakse Kondase keskuses Ukraina kõrgmoelooja Elena Tkachenko näitus „Unikaalsed kollektsioonid“. Elena Tkachenko loomingut tuntakse nii Londoni kui Pariisi moelavadel. Viimased 30 aastat on ta elanud ja töötanud Peterburis, kust on ta pidanud viimase aja sündmuste tõttu lahkuma. Enne Inglismaale elama suundumist, resideerub kunstnik Eestis, mis annab meile ainukordse võimaluse tutvuda […] Vaata lähemalt ›
0
08.06–29.06.2022 Kolmapäeval, 8. juunil avaneb A-Galerii SEIFIS Katja Toporski isikunäitus HEA OLU, mis peegeldab käimasoleva pandeemia füüsilise, emotsionaalse, majandusliku ja vaimse pinge kontekstis võimalusi, mis aitavad meil ennast hoida. Näitus on üleval 29. juunini. Katja Toporski on pärit apteekrite perest. Aastate jooksul on ta kokku kogunud hulga laborinõusid, mis on talle pärandatud erinevatelt pensionile jäänud […] Vaata lähemalt ›
0
Ülemaailmse pride’i kuu puhul värvub Müürileht juunis sisult vikerkaarevärviliseks. Heneliis Notton uurib Helgi Saldolt ja Anette Mäletjärvelt Eesti LGBT+ kogukonna murede, rõõmude ja unistuste kohta.Taavi Koppel arutleb LGBT+-inimeste ja riigi vaheliste suhete üle viimase 30 aasta jooksul. Aet Kuusik selgitab, mida tähendab kväärima. Gregor Kulla kirjeldab kuidas tema seksuaalsuse ajalugu on varjutanud väikelinnade homofoobia.Jens Jaanimägi kirjutab kväärifoobiast läbi kapitalismiprisma, Daniel Kõiv kväärn Vaata lähemalt ›
0
4. juunil kell 13.00 avaneb Kondase Keskuses Joel Vedru isikunäitus „Illusioonide Maailm“, mis on kunstniku esimene isikunäitus ja ühtlasi tema lõpunäitus Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Joel Vedru on kunstnik, kes loob toredaid illusoorseid maailmu ning tema vahendiks on värvilised pastapliiatsid. Teosed mõjuvad nagu rõõmsad värviplahvatused. Joonistades kasutab ta automatismi stiili, ehk alati ei ole ta teadlik […] Vaata lähemalt ›
0
Hain Rebase „Sukeldumised. 16 etüüdi Läänemereruumi ajaloost“ Eduard Tinni „Minu kumite I. Konvergentsiteooria unelmate häving“ Vahur Luhtsalu, „Teadusdiplomaatia II. Maailmaliider, edasijõudnu ja uustulnuk“ Vaata lähemalt ›
0
Margit Argus on sisearhitekt, kelle portfooliost leiab muuhulgas Vastseliina piiskopilinnuse palverännumaja, Fahle galeriitänava, Park Hotell Viljandi ning Eesti suursaatkonna Moskvas ja Londonis. Need tööd on võitnud mitmesuguseid preemiaid ning nende ühine joon on vanast ruumist kvaliteetse uue loomine ning ajalookihistuste piirjoonte kaotamine. Margit ja tema meeskond töötavad suurel mõõtkaval ning tegelevad peale siseruumide loomise arhitektuuri ja selle tähendusega laiemalt. Aasta alguses rajas Margit. Vaata lähemalt ›
11
Kuldrannake, kuldrannake – nii hüüavad meeskoorid laulupeol igatsevalt juba terve sajandi. Irvhammaste tõlgenduses kirjutanud Ado Reinvald luuletuse inspireerituna sellest, kuidas ta pärast pikka prassimist kõrtsist kuidagi koju ei jõudnud, sest kallas ei tahtnud kuidagi lähemale tulla ja elumeri oli lainemägesid täis. Poeedile, kellest Mats Traat on kirjutanud, et leivavilja vana luuletaja / kuskilt osta ei […] Vaata lähemalt ›
0
Nädalavahetusel tutvustan Tallinna vanalinnapäevadel kaks korda stalinistlikku arhitektuuri. Näitan punatähti, sirpe ja vasaraid ning räägin, kuidas ohvitseride maja laemaal loob seoseid Estoniaga ning kuidas sel kujutatakse sõjalaevastiku päeva tähistamist. Ajaloolistelt piltidelt vaatasin isegi, et sel puhul toimus Pirita jõel vaatemäng, kus rahvas nägi muistseid sõdalasi, Stenka Razini vürstitari jõkke heitmas, tossu ajavat laeva Servjuga kinokomöödiast […] Vaata lähemalt ›
72
Ma pole sünnipärane russofoob. Neli viiendikku meie korteriühistu elanikest olid venelased. Lapsena sain mõnelt vahel tappa, aga enamasti saime hästi läbi. Koolipõlves ja kaua hiljemgi imetlesin kriitikameeleta Dostojevskit, olin lummatud Kinost, Akvariumist ja Grebenštšikovist, keda armastan tänini. Venelaste imperialistlike ihade taandumise osas mul muidugi illusioone ei olnud, kuid sääraseid tunge ilmutavad nii või teisiti aeg-ajalt […] Vaata lähemalt ›
0
9. juunil esitleb Eesti arhitektuurikeskus Krulli kvartalis viit Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni konkursi ideed. Nende seast valitakse välja üks järgmisel aastal Veneetsias Eestit esindama. Sellega seoses arutleme meie riiki varem esindanud kuraatoritega, milline on tugev ekspositsiooni idee ning kuidas saaks arhitektuuribiennaal ja Eesti paviljon jõulisemalt poliitilise seisukoha võtta. Vestlusringis osalevad kunstiteadlane Ingrid Ruudi ning arhitektid […] Vaata lähemalt ›
0
Pärast rohkem kui 2000 aastat kestnud devalveerumist on demokraatia jõudnud surma lähedale, kui mitte päris surmani. Kui rääkida abstraktse mõiste surmast, siis mõeldakse sellest ilmselt kolmel moel. Esimene on n-ö füüsiline surm, s.t enam ei ole institutsioone ega protsesse, mis seda pidevalt elus hoiaks. See surm ei oleks muidugi demokraatia lõpp, kuna „vaimselt“ võib see […] Vaata lähemalt ›
15
Eelmisel nädalal lõppes Ukrainas esimene sõjakuritegude kohtuprotsess. Sumõ linnas relvitu tsiviilisiku tapnud Vadim Šišimarin mõisteti süüdi ning tõenäoliselt veedab ta ülejäänud elu vanglas – kui just ei õnnestu teda ja teisi Vene sõdureid vahetada Azovstali kaitsjate vastu. Sõjakuritegijate kohtu ette toomisest on räägitud ning selle poole ka mingil määral liigutud sõja algusest saadik, iseäranis pärast […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Lasnamäe Leht
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.03.2026 19:47
Viimane uuendus: 19:38.
Uudiste reiting uuendatud: 19:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)