Nädalavahetusel tutvustan Tallinna vanalinnapäevadel kaks korda stalinistlikku arhitektuuri. Näitan punatähti, sirpe ja vasaraid ning räägin, kuidas ohvitseride maja laemaal loob seoseid Estoniaga ning kuidas sel kujutatakse sõjalaevastiku päeva tähistamist. Ajaloolistelt piltidelt vaatasin isegi, et sel puhul toimus Pirita jõel vaatemäng, kus rahvas nägi muistseid sõdalasi, Stenka Razini vürstitari jõkke heitmas, tossu ajavat laeva Servjuga kinokomöödiast […] Vaata lähemalt ›
72
Ma pole sünnipärane russofoob. Neli viiendikku meie korteriühistu elanikest olid venelased. Lapsena sain mõnelt vahel tappa, aga enamasti saime hästi läbi. Koolipõlves ja kaua hiljemgi imetlesin kriitikameeleta Dostojevskit, olin lummatud Kinost, Akvariumist ja Grebenštšikovist, keda armastan tänini. Venelaste imperialistlike ihade taandumise osas mul muidugi illusioone ei olnud, kuid sääraseid tunge ilmutavad nii või teisiti aeg-ajalt […] Vaata lähemalt ›
0
9. juunil esitleb Eesti arhitektuurikeskus Krulli kvartalis viit Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni konkursi ideed. Nende seast valitakse välja üks järgmisel aastal Veneetsias Eestit esindama. Sellega seoses arutleme meie riiki varem esindanud kuraatoritega, milline on tugev ekspositsiooni idee ning kuidas saaks arhitektuuribiennaal ja Eesti paviljon jõulisemalt poliitilise seisukoha võtta. Vestlusringis osalevad kunstiteadlane Ingrid Ruudi ning arhitektid […] Vaata lähemalt ›
0
Pärast rohkem kui 2000 aastat kestnud devalveerumist on demokraatia jõudnud surma lähedale, kui mitte päris surmani. Kui rääkida abstraktse mõiste surmast, siis mõeldakse sellest ilmselt kolmel moel. Esimene on n-ö füüsiline surm, s.t enam ei ole institutsioone ega protsesse, mis seda pidevalt elus hoiaks. See surm ei oleks muidugi demokraatia lõpp, kuna „vaimselt“ võib see […] Vaata lähemalt ›
15
Eelmisel nädalal lõppes Ukrainas esimene sõjakuritegude kohtuprotsess. Sumõ linnas relvitu tsiviilisiku tapnud Vadim Šišimarin mõisteti süüdi ning tõenäoliselt veedab ta ülejäänud elu vanglas – kui just ei õnnestu teda ja teisi Vene sõdureid vahetada Azovstali kaitsjate vastu. Sõjakuritegijate kohtu ette toomisest on räägitud ning selle poole ka mingil määral liigutud sõja algusest saadik, iseäranis pärast […] Vaata lähemalt ›
0
Pärast vahelejäänud 2020. aastakäiku leidis selleks ajaks juba tosinkond korda edasi lükatud Cannes’i filmifestival oma riskijulguse ja Prantsuse seadusandluse vahel vaksajagu vaba ruumi, et 2021. aasta festival ikkagi mai asemel keset juulit maha pidada. Meie kõigi õnneks, sest kahte vahelejäänud aastat oleks olnud rahaliselt juba äärmiselt keeruline kokku lappida. Mullune festival oli aga sellest hoolimata […] Vaata lähemalt ›
9
Andrei Tarkovskil täitunuks tänavu 90. eluaasta. Aprillis avati selleks puhuks 1986. aastal lahkunud legendaarse filmilavastaja ühe tuntuma linaloo, osalt Eestis filmitud „Stalkeri“1 ajutine muuseum, Arvo Iho pani kokku aga teksti- ja fotoraamatu „Stalkeri võtted Eestis“. Tarkovskit seob Eesti filmilooga enamatki. 1977. aastal valmis tema kunstilise juhendamise all kolmest lühifilmist koosnev kassett „Karikakramäng“2. Seetõttu kogunesid „Stalkeri“ […] Vaata lähemalt ›
0
Värskes kogumikus „Eesti teadus 2022“ osutab Marek Tamm teravalt Eesti teadlaskonna kokkutõmbumisele ja vananemisele.1 Need probleemid ei ole uued: märgid teadlaskonna vananemise ja arvukuse languse kohta olid õhus juba kümme-viisteist aastat tagasi.2 Praeguseks on olukord lihtsalt halvenenud. Euroopa viie eakama tööturu seas Eurostati andmete kohaselt on aastatel 2014–2020 Eesti akadeemiliste töötajate arv vähenenud enam kui […] Vaata lähemalt ›
12
Maikuus hakkavad professionaalsed muusikakollektiivid ja kontserdiorganisatsioonid otsi kokku tõmbama, antakse hooaja lõppkontserdid ning ees ootab projekte täis suvepuhkus. Seevastu amatöörkooridele on maikuus korraldatavad aastapikkust tööd kokku võtvad kevadkontserdid jõulude kõrval üks hooaja kõrghetkedest. Alates 2020. aasta märtsist, kui muusikaelu tabas tõeline õudusunenägu, on eriti palju räägitud kooride raskustest. Pandeemia ajal oli tegutseda peaaegu võimatu, samuti […] Vaata lähemalt ›
123
Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori sarja „Autoritund“ kontsert „Tiibade hääl“ 27. V Tartu Pauluse kirikus. Marianne Pärna (metsosopran), Laur Eensalu (vioola), Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, dirigent Risto Joost. Kavas Tõnu Kõrvitsa „Tiibade hääl“ solistidele, koorile ja keelpillidele (2022, esiettekanne, Doris Kareva tekst). Meiukuu eelõhtu Emajõe ääres. Hiljukesi kostab kõrva mingi põrin. Droon, pakun, aga […] Vaata lähemalt ›
150
11. ja 12. juunil on Telliskivi loomelinnak festivali „Ma ei saa aru“ päralt. Juba teist korda korraldatakse seal nüüdiskunsti „järeleaitamistund“: eelmisel suvel oli vaatluse all tänavakunst, seekord on skulptuur. Festivali peakorraldaja on Bianka Soe, kommunikatsioonijuht Sigrid Leppmets, programmi koordinaator Mara Ljutjuk, kaasprodutsent Herkko Labi, festivali mõttekotta kuuluvad Maarin Ektermann, Ave Habakuk ja Rain Tamm. Festivalil […] Vaata lähemalt ›
0
Bernardo Atxaga lühike romaan „Need taevad“ lummab esiotsa poeetilise keelekasutuse, filmiliku süžee ning suhteliselt lakoonilise, kuid seejuures müstilise tegevustikuga. Lugedes võib paratamatult sugeneda painav-jälitav nii-öelda konspiratiivsuse tunne, et midagi jäetakse muudkui alatasa rääkimata, miski jääb alati ridade vahele ja lugejal lõpuni hoomamata. Õieti koosneb Loomingu Raamatukogus välja antu kahest üksteist täiendavast osast: Atxaga romaanist ja […] Vaata lähemalt ›
0
Sõltumatu Tantsu Lava korraldatud ülevaatefestival „Balti tantsu platvorm“ 19. – 21. V Tallinnas. Ülevaatefestival Baltimaade nüüdistantsu rahvusvahelise nähtavuse suurendamiseks on ellu kutsutud kolme riigi koostöös: Sõltumatu Tantsu Lava kõrval korraldavad seda Läti ja Leedu tantsuinfokeskus. Tänavu toimus „Balti tantsu platvorm“ esimest korda täismahus, katsefestival oli Leedus pandeemiaeelsel aastal. Valikusõela mitu kihti. Lavastuste valikusüsteem on mitmekihiline: […] Vaata lähemalt ›
0
Ekspeditsiooni ja Kanuti gildi saali „Divide et impera“, autor ja lavastaja Jarmo Reha, dramaturgid Aare Pilv ja Jarmo Reha, kunstnik Maarja Pabunen, helikunstnik Markus Robam, valgus- ja videokunstnik Aleksandr Mirson. Mängivad Jarmo Reha, Aare Pilv ja Pääru Oja. Esietendus 18. V Tallinnas Kopli 93. Jarmo Reha „Divide et impera“ („Jaga ja valitse“) on väga hea lavastus. Kümnest […] Vaata lähemalt ›
20
The Biofilm Sistersi „Pure Pink Pox“, autorid, lavastajad ja etendajad Alise Bokaldere, Mari-Liis Eskusson, Katrin Kreutzberg, Arolin Raudva ja Hanna Junti, dramaturg Piret Karro, kunstnik Kairi Mändla, helikujundaja Mari-Liis Rebane, valguskujundaja Märt Sell. Esietendus 21. III Kanuti gildi saalis. Elame segasel ajal: viirused ei taha taanduda ning meile üsna lähedal võitlevad ukrainlased Venemaaga oma riigi ja […] Vaata lähemalt ›
45
Ugala teatri „Üle oma varju“, autor Paavo Piik, lavastaja Ringo Ramul, kunstnik Arthur Arula, helilooja ja muusikaline kujundaja Taavi-Peeter Liiv, valguskunstnik Fredi Karu. Mängivad Aarne Soro, Janek Vadi, Margus Tabor ja Tarvo Vridolin. Esietendus 16. IV Ugala väikeses saalis. „Baudrillard: Me elame maailmas, kus ongi ainult narratiivid. Reaalsus ise, mida iganes see tähendab, suudab parimal […] Vaata lähemalt ›
0
Rait Präätsa näitus „Kiibikriis“ Hopi galeriis 6. – 31. V. Rait Prääts on ise oma pool sajandit kestnud loometee kohta öelnud, et tegemist on justkui ajarongiga, mis sõidab umbmäärases suunas selgema sihtkohata, suhteliselt ühesuguses tempos üle mägede ja orgude, konarlikumatel ja siledamatel teedel. Vormi sulatatud klaasmaal, selle loodud valgusmängud ja jutustatud lood, mille järgi teda ehk kõige […] Vaata lähemalt ›
81
Piret Hirve ja Eve Marguse näitus „Triiv“ tarbekunsti- ja disainimuuseumis 1. IV – 29. V, kuraator Villu Plink. ÕhuLoss – ehtekunstnike pikaajaline ning rahvusvahelist tipptaset esindav platvorm – ehitas sel kevadel tarbekunsti- ja disainimuuseumi väikesesse näituseruumi installatsiooni „Triiv“. ÕhuLossi suuremast grupist tegelesid sellega kolm liiget: kunstnikena Piret Hirv ja Eve Margus ning kuraatorina Villu Plink. […] Vaata lähemalt ›
10
Jorge Luis Borges, kaotanud silmanägemise, käis ikkagi raamatupoodides ja ostis lemmikteoseid. Ta silitas neid, lehitses, ta ei saanud neid lugeda, aga võis neid omada. Ka minu omanduses olid juba ammu Shakespeare’i originaaltekstid, kuid oma viletsa inglise keele oskuse tõttu ei olnud ma pikka aega võimeline neid lugema. Kui tead aga peast rohkelt erinevaid tõlkeid, siis […] Vaata lähemalt ›
0
Göteborgi eestlase, Kieli ülikooli emeriitprofessori ja kunagise Eesti kaitseministri (1992-1993) Hain Rebase teadustöö keskaja ajaloolasena ei ole Eesti ajaloohuviliste seas täiesti tundmatu. Nüüd on tema uurimused viimaks kättesaadavad ka laiemale lugejaskonnale, ja mis peamine, eesti keeles. Ajavahemikus 1977–2012 valdavalt rootsi või saksa, vähemal määral inglise keeles avaldatud teadusartiklite eestikeelsete tõlgete kõrval leiab kogumikust ka kahe […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Kaitsevägi
|
0% |
Diplomaatia
|
0% |
Naine
|
0% |
Accelerista
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.04.2026 13:23
Viimane uuendus: 13:20.
Uudiste reiting uuendatud: 13:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne