28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on hinnatud kunstiteadlane, armastatud õppejõud ja tundliku närviga ühiskonnategelane, taastatud Eesti vabariigi kunstiakadeemia esimene rektor. Jaak Kangilaski sündis 1939. aastal Viljandis, vahetult Teise maailmasõja alguse künnisel. 1958. aastal lõpetas ta Nõmme X keskkooli ning asus samal aastal õppima Tartu riiklikku ülikooli ajalugu ja kunstiajalugu. Stuudiumi lõpetades jätkas Kangilaski kohe aspirantuuris, mille lõpetas 1967. aastal. […] Vaata lähemalt ›
0
Festival „Tartu interdistsiplinaar“ Pallase galeriis, Tartu Uues Teatris ja Uue Turu pargis 23. – 27. VIII, festivali juht Krista Ojasaar ning kuraatorid Riina Oruaas, Enriko Mäsak ja Henri Hütt. Tänavu juba (või alles?) vist teist korda toimunud „Tartu interdistsiplinaar“ (TI) näib mõneti lahtisest uksest sisse- või väljamurdmisena. Kui palju ongi uusi festivale, mis poleks interdistsiplinaarsed? […] Vaata lähemalt ›
0
Katrin Lauri „Tunnistaja“ ei ole mitte ainult raamat märterpiiskopist Eduard Profittlichist (1890–1942) ja 1930ndate aastate Eesti ühiskonna- ja kultuurielust, nagu on sedastanud senised arvustajad.1 See on ka raamat kõigest sellest, mida Profittlich ja teised raamatus figureerivad tegelased, olgu eluolu aktiivsed suunajad või siis pelgalt ajalooareenilt läbitriivijad (sest sugugi kõik ei jaksa või taha ise sõuda), […] Vaata lähemalt ›
22
Katrin Laur on võtnud ette suure töö – kirjutada ajalooline romaan mehest, kelle õndsakskuulutmise protsess on käimas,1 andes samal ajal põhjaliku taustakirjelduse Eesti Vabariigi elust 1930ndatel aastatel.2 Raamatut võib nimetada kaleidoskoopromaaniks. Kogu aeg, iga lehekülje või paari tagant, tuleb ette uus stseen. Nende järgnevus ei ole loogiliselt paika pandud, vaid vaheldub pidevalt nagu kaleidoskoobis – […] Vaata lähemalt ›
0
Viimsi Artiumi avanädalavahetus 19. – 21. VIII (avafestival kestab kuni 1. XI). Traditsioonid on toredad, aga neil on üks häda: neisse võib takerduda, nii et igasuguse uut- või teistmoodi mõtlemise kiilub kinni. Näiteks on arvatud, et kultuurikeskused ja kontserdisaalid peavad olema kesklinnas, sest sinna on lihtsam ja mugavam minna kui kuhugi äärelinna. Viimsi Tallinna eeslinnaks […] Vaata lähemalt ›
61
Tallinna kammermuusika festival 21. – 28. VIII. Kunstiline juht Maano Männi, resideeriv helilooja Galina Grigorjeva. XVIII Tallinna kammermuusika festivali teema oli helimaagia. Kavad olid kokku pandud, pidades silmas ülendust ja liialdust – eriti kava kirjeldustes (nt „heast atmosfäärist vürtsitatud muusika klassikalises kihisevas“) ja festivali tutvustuses, mis koos kontsertidele eelnevate suusõnaliste sissejuhatustega mõjuvad ülepingutatult uussiiralt. Helimaagia […] Vaata lähemalt ›
98
26. ja 27. augustil toimus VIII Psühhoteegi konverents „Plaadipo(e)eetika“, kus osales ka legendaarse ja rahvusvaheliselt tuntud Kiievi plaadipoe Gram Records omanik Hrõhorõi Õvantsõv. Ta müüb vinüülplaate juba kaua, näiteks Facebookis leheküljel The Vinyl Groove Records. Huvitaval kombel läks jutt selle peale, milliseid plaate ta ei müü. Enne kui vestlust alustame, ütleb Hrõhorõi Õvantsõv, et järgmisel […] Vaata lähemalt ›
3
„Kas need on jälle need kukerpallurid?“ küsib televiisorist mööduv alaealine. Tõsi, igaühel on tekkinud mingi pilt ansamblist Kukerpillid, kellel tänavu täitus 50. tegutsemisaasta. Sel puhul on Raimo Jõerand saanud valmis portreefilmi „Kukerpillide rapsoodia“, mis vastab ehk mõneti meie ettekujutusele Kukerpillidest, aga ei vasta ka. Sümpaatne film tekitab hulgaliselt mõtteid ja küsimusi, millele püüangi autori abiga […] Vaata lähemalt ›
57
Laenutustasu küsimus on viimasel ajal taas päevakorda tõusnud ja kõik märgid näitavad, et seekord autorid ebaõiglusega leppida ei kavatse. Eesti Kirjanike Liidu juurde on loodud tuumik, kes probleemiga tegeleb, ja alljärgnev selgitab meie programmi. Loomeliidul kitsamas tähenduses pole selles kampaanias võita midagi. Küll on EKLil vaikimisi kohustus seista autorite huvide eest, olgu need siis tema […] Vaata lähemalt ›
47
Luuleprõmmu üritusesari on oma loomingule tagasiside saamiseks tänuväärne ettevõtmine, nii mõnigi kõrgele kohale jõudnud debütant on hiljem raamatu välja andnud. Tänavuse Eesti meistri Mari-Liis Müürsepa puhul on pigem vastupidi, tegu on juba kogenud kirjutajaga: tema sulest on ilmunud luulekogud „Paradoksid“, „Blondiine armastav mees“ ja „Strippari pisarad“, samuti leidub tema tekste kogumikus „Eesti novell 2018“ ja […] Vaata lähemalt ›
123
Sel aastal tähistatakse nii Mustamäe linnaosa kui ka Tallinna tehnikaülikooli Mustamäe kampuse 60. aastapäeva. Kuna Mustamäe esimeseks kortermajaks peetakse 1961. aasta lõpus valminud tollase Tallinna Polütehnilise Instituudi ühiselamut, siis on tegemist ühise tähtpäevaga, kuid Tallinna tehnikaülikoolil on seljataga pikk ja põnev oma koha otsimise lugu. Nõnda, nagu on aja jooksul muutunud tehnikaülikooli nimetus, on muutunud ka […] Vaata lähemalt ›
0
IDEA maailmakongress 4.–8. VII Reykjavíkis. Rahvusvaheline draamahariduse ühendus IDEA (The International Drama/Theatre and Education Association) asutati kolmkümmend aastat tagasi Portugalis. Esmalt aga põgus selgitus, millised on teatri- ja draamaõppe erinevused ning kuidas mida nimetatakse. Õpilaste teatriharrastuse puhul kasutatakse Eestis enamasti kooliteatri mõistet ning see tähistab huvihariduslikku teatritegevust koolides, huviringides ja stuudiotes. Teatriharidust leiab Eesti üldhariduskoolides […] Vaata lähemalt ›
0
Looduslik valik toimub siis, kui teistest millegipoolest erinevad olendid saavad rohkem järglasi kui nende liigikaaslased. Seetõttu on nad järgnevas (ja vahest ka mitmes järgnevas) põlvkonnas geneetiliselt arvukamalt esindatud kui need, kelle paljunemine nii hästi ei õnnestunud. Looduslik valik on üks peamisi mehhanisme, mis võib (kuigi alati ei pruugi) käivitada evolutsioonilisi muutusi. Meie kõugud, alustades esimestest […] Vaata lähemalt ›
204
Aleksander Pulver, Tallinna ülikooli isiksusepsühholoogia dotsent ning psühholoogia ja käitumisteaduste akadeemilise suuna juht peab üheks mõjutajaks ühiskonnas vaikimisi omaks võetud väärtushinnanguid. Igal ajastul on oma haigused. Juba prantsuse sotsioloog Émile Durkheim on osutanud ühiskonna ja patoloogiate vahelisele seosele. Kui XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses diagnoositi heal järjel linnanaistel hüsteeriat, siis nüüdseks on […] Vaata lähemalt ›
500
Koos tehnoloogia arenguga tõi XX sajand maailma ka kõige brutaalsemad relvastatud konfliktid ajaloos. Kõigepealt peeti „sõda kõigi sõdade lõpetamiseks“ ehk Esimene maailmasõda, mis kestis neli aastat ja kus 66 miljonist sõdurist sai surma 8,8 miljonit koos peaaegu 6 miljoni tsiviilelanikuga. Nende hulka ei ole arvestatud miljonid, kes said füüsilisi vigastusi ja kelle vaimne tervis sai […] Vaata lähemalt ›
0
Olemine on vägivaldne. Ma olen vägivaldselt paisatud tulevikku, ootamatusse. Ma ei saa jääda selle juurde, mis juba on ja kes ma olen, vaid edasikestmine rebib mind olnust lahti, nii et ma juba muutun teiseks. Maailm trügib minusse. Valus. Ja teisipidi trügin mina maailmasse, teistesse olenditesse, aitan nende puhul kaasa sellele samale lahtirebimisele olnust, aitan neid […] Vaata lähemalt ›
0
Festival „Tartu interdistsiplinaar“ Pallase galeriis, Tartu Uues teatris ja Uue turu pargis 23. – 27. VIII, festivali juht Krista Ojasaar ning kuraatorid Riina Oruaas, Enriko Mäsak ja Henri Hütt. „Tartu interdistsiplinaari“ korraldajad kuulutavad, et on ühendanud pildi, heli, teksti, liikumise, ruumi, interaktiivsuse, tehnoloogia ja osaluse. See kõlab tänapäeva valdkondi ühendava kunsti kokkuvõttena. Sellega kaasneb, et asjatundjatel […] Vaata lähemalt ›
0
Seetõttu on luule filosoofilisem ja tõsisem kui ajalugu: kõneleb ju luule rohkem üldisest, ajalugu aga üksikust. Aristoteles, „Luulekunstist“ (tlk Jaan Unt) Alustan pika tsitaadiga: „Igal inimesel on sõbrad. Miks ei võiks luuletaja pöörduda sõprade poole, talle loomulikul viisil lähedaste inimeste poole? Meresõitja viskab kriitilisel hetkel ookeanivetesse pitseeritud pudeli, milles on tema nimi ja tema saatuse […] Vaata lähemalt ›
17
Saueaugu teatritalu „Kadunud kodu“, autor Priit Põldma, lavastajad Margus Kasterpalu ja Priit Põldma, helilooja Pärt Uusberg, muusikajuht Miina Pärn, kunstnik Jaan Toomik, kostüümikunstnik Maiu Rõõmus, valguskunstnik Priidu Adlas, liikumisjuht Ingmar Jõela. Mängisid Sander Roosimägi, Külli Teetamm, Meelis Rämmeld ja Aleksander Eelmaa. Esietendus 20. VII 2021 Saueaugu teatritalus. Priit Põldma kirjutatud ja Margus Kasterpaluga kahasse lavastatud „Kadunud […] Vaata lähemalt ›
90
Raske haigus viis seitsmekümne seitsmendal eluaastal meie hulgast Eesti Lavastuskunstnike Liidu auliikme, teatrikunstnik Jaak Vausi, kes kujundas enam kui poole sajandi jooksul 287 lavastust peaaegu kõigis Eesti kutselistes teatrites ning Soomes, Saksamaal, Tšehhis ja Venemaal. Jaak Vaus sündis Märjamaa alevis ja lõpetas 1964. aastal Märjamaa Keskkooli. Aastatel 1965–1972 õppis ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, algul metallehistööd, […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
GoodNews
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
03.07.2026 03:02
Viimane uuendus: 02:36.
Uudiste reiting uuendatud: 02:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)