Kultuuriministeerium avas taotlusvooru, millest toetatakse kunsti-, disaini-, muusika-, audiovisuaal-, etenduskunstide, arhitektuuri- või kirjandusvaldkonnas tehtavaid loovuurimusi. Voor on avatud 27. juunini. „Loovuurimus on teadusmaastikul väga vajalik väljund, mis ühendab loomingu ning uurimusliku teadustegevuse. Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimusi toetades soovime luua nende projektide kaudu uusi teadmisi, kultuurivorme, loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid. Sedalaadi projektid panustavad o Vaata lähemalt ›
0
„Nii lähedal, nii kaugel, nii hästi tõlgitud – soome kirjandus“, intervjuu tõlkija Kadri Jaanitsaga Ülo Mattheus, „Ukraina vaba langus ja tõus“ Intervjuu Ukraina režissööri Dmõtro Suhholõtkõi-Sobtšukiga Sanna Mustonen, „Uus ukraina keele õppekomplekt Ukrainast põgenenud laste tarvis“ Kaupo Liiv, „Kino nõukogude moodi“ Triin Metsla, „Kuidas uurida nõukogude kunsti?“ Laura Liinat, Monika Tomingas, „Meie tuleviku määrab huviharidus“ Hannes Aava, „Mitte ainult inimestele ehitatud linnad“ Kati Ots, Vaata lähemalt ›
0
mai – 4. september 2022 Fotomuuseum avab koostöös Soome Pimeruumi Assotsiatsiooni (SPA) ja Soome Instituudiga 26. mail Tallinnas Jaani seegi galeriis Eesti-Soome analoogfotograafia ühisnäituse. Sellega algab ühtlasi Fotomuuseumi uus teema-aasta, mis on seekord pühendatud analoogfotograafiale. Digitaalne maailmakord pole saavutanud täit võimu analoogi üle, ka mitte fotograafias. Pigem on näha analoogfotograafia taaselustumist ja noorema põlvkonna soovi […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeeriumi audiovisuaal- ja digikultuurinõunikuks valiti filmikriitik ja kultuurijuht Karlo Funk. Funki lähiaja suurimad ülesanded on digikunstide ja digikultuuri valdkonna kaardistamine ning tegevuskava koostamine, samuti filmivaldkonna tervikliku arengu eest seismine. „Audiovisuaaltööstuses ja muusikas on digitaliseerimisega kaasnenud muudatused olnud põhjalikud, alates loomemeetoditest kuni väärtusahela ja levini. Usun, et filmi- ja teletööstuse tundmine annab mulle hästitoimiva mudeli ka […] Vaata lähemalt ›
0
Viinistu Tünnigaleriide suvine näituseprogramm keskendub meie tunnustatud meistrite loomingule tuues vaatajateni esmalt Soome-Eesti kunstniku Ludmilla Siimu põhjamaade loodusest inspireeritud teosed. Suveprogramm jätkub ülevaatenäitusega Eesti vanima kunstnikerühmituse Kursi koolkonna loomingust ning selle lõpetavad Jüri Arraku ja Rein Mägari akvarellid. Tünnigaleriide suvist näituseprogrammi koordineerib kunstikeskkond NOBA.ac Samaaegselt on avatud ka 2020. aastal uuenenud kuue saanud Viinistu kunstimuuse Vaata lähemalt ›
0
mail kell 17 esitletakse Ukraina Kultuurikeskuses (Laboratooriumi 22) lasteajakirja Täheke ukrainakeelset erinumbrit, mis on mõeldud tasuta jagamiseks sõja eest Eestisse pakku tulnud Ukraina lastele. Ajakirja trükiarv on 3500 ja see ei lähe müüki, vaid saadetakse postiga ligi 400 Eesti lasteasutusse, kus haridusministeeriumi andmetel käib ukrainakeelseid lapsi. Täheke ukraina keeles tutvustab lugejatele Eestimaad ja meie lastekirjandust. […] Vaata lähemalt ›
0
Soome-ugri traditsioonilistest religioonidest ei ole üldjuhul järele jäänud kirjalikke palvetekste ja seetõttu on meil vaid ähmane ettekujutus, kuidas toimus verbaalne suhtlus üleloomulike jõududega. Ka eestlaste puhul ei tea me täpselt, kuidas nad kristluse-eelsel ajastul oma jumaluste poole pöördusid. Mõnede soome-ugri rahvaste juures on aga animistlikud palvetekstid säilinud tänu sellele, et teadlased – etnoloogid, folkloristid, lingvistid – on kunagi rituaalidest osa võtnud ja need kirja pannud. Aga on. Vaata lähemalt ›
0
Jaanuaris-veebruaris, kui Eesti juhtimisotsustest sõltumatu üks välishäda hakkas leevenema ja teine ei olnud veel täistuure peale saanud, kasutasid juhtpoliitikud kohe hetke ära, et tuletada end meelde oma tavapärasest küljest. Valitsuskoalitsiooni omavahelise võimuvõitluse möllus lasti lendu ultimaatumid ja toimuvat nimetasid juhtimiskriisiks asjaosalised ise, nii et meedial ei olnud vaja kedagi ega midagi sildistada. Taanduv viirus ei […] Vaata lähemalt ›
0
Nii nagu igal aastal saabub kevad, tulevad igal aastal ka riigieksamid. Ja nii on Eestis juba rohkem kui paarkümmend aastat. Selle aasta eesti keele eksam oli 25. aprillil, matemaatika eksam on aga selle artikli ilmumise päeval. Alates 2014. aastast lõpetati õpilastele eksamivalikute pakkumine ja kõigil abiturientidel on gümnaasiumi lõpetamiseks vaja teha kolm eksamit: eesti keeles (vene […] Vaata lähemalt ›
0
Ikka märkad, kui tuttavas ümbruses miski muutub. Tartus Toome taga saab praegu imetleda tänu teetöödele tükati paljastunud munakivisillutist. Kuhu on kadunud kuulus varesekoloonia? Kolis vist ära koos riigiarhiivi ja matemaatikutega. Väikesel haljasalal, kus asub Juhan Liivi bareljeefiga mälestuskivi, õitsevad kevaditi mõned vaprad sinililled. See on ju kinnisvaraarendaja õudusunenägu, märgib kolleeg. Mitte midagi teha ei saa: […] Vaata lähemalt ›
0
Praegu ei pea vaprad ukrainlased mitte lihtsalt sõda, vaid niisugust sõda, kus võideldakse oma iseseisvuse eest ehk rahvusena ellujäämise nimel – kaotus tooks kaasa vabaduse ja omariikluse kadumise. Samamoodi oli Ameerika kolonistidele otsustav XVIII sajandil (1775–1783) peetud Iseseisvussõda ja meile XX sajandil Vabadussõda (1918–1920). Loodetavasti hakatakse sel põhjusel praegust Venemaa-Ukraina sõda tulevikus nimetama Ukraina iseseisvussõjaks […] Vaata lähemalt ›
41
See kevad on tulnud teisiti. Läänemaailm on Vene ohtu tajunud ja teeb julgeid keerulisi samme. Kuuldes uudiseid, et Saksamaa julgeolekupoliitika alused nagisevad ja et Rootsi on sõjaliselt valinud poole, oleks mõtetest läbi käinud nagu mingi nõksakas: siitpeale on Euroopa jäädavalt muutunud. Sõda teeb maailma üha mustvalgemaks, me tunneme end Ukraina tagalana ja minagi poleks veel […] Vaata lähemalt ›
15
Lääne-Siberi põhjaosa põlisrahvaid käsitleti ajalooallikates kuni XVIII sajandini väga sõjakatena. Agressiivse kuvandi kujunemise põhjustas vastupanu, mida samojeedid ja obiugrilased Vene kolonisaatoritele osutasid. Eriti ajas kroonikutel harja turri see, et XVI sajandini käisid mansid vene linnades maksu kogumas, aga et venelased ei tahtnud seda maksu vabatahtlikult anda, siis põletasid mansid need linnad maha, põhjustades tsiviilelanikkonnale rahvusvahelise […] Vaata lähemalt ›
0
Eva Udmurdimaid on tõesti mitu. Kõigepealt suur Udmurdimaa, eelkõige praegune Udmurdi Vabariigi territoorium, siis väike Udmurdimaa, mis asub praeguses Baškortostanis ja Tatarstanis. Raamatu kolmas osa on „Minu udmurdid“ ehk jutt on inimestest, kellega Eval on olnud kõige rohkem kontakte. Mõnes mõttes võiks ka seda osa raamatust võtta kui veel üht Eva Udmurdimaad, täpsemalt Karamass-Pelga ehk […] Vaata lähemalt ›
0
Eva Toulouze, Liivo Niglas, „Udmurdi traditsioonilised palved“ Jüri Saar, „Ukraina vabadussõda“ Hans Alla, „Kunstiteadus trügib tule ligi“ Sten Kauber, „Pandeemiajärgsest kinokultuurist“ Intervjuu Euroopa Muuseumifoorumi esimehe Jette Sandahliga Ragne Kõuts-Klemm, „Umbusklikud ajakirjanikud“ Hervé Le Tellier’ romaan „Anomaalia“ avalik kohtumine lüürilise minaga „Eesti kalaluule antoloogia“ Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert Endla „Noor jää“ mängufilm „Põhjalane“ Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on muusika- ja teatriteadlane, kauaaegne Estonia teatri kirjandusala juhataja ning teatrimälu hoidja Vilma Paalma. Paalma lõpetas 1956. aastal Moskva Konservatooriumi muusikateadlasena, õpetas seejärel Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikaajalugu, töötas aastatel 1958–1971 Eesti Raadio eesti muusikasaadete toimetajana ning 1973–1976 Eesti NSV Teaduste Akadeemia ajaloo instituudi teadurina. Aastatel 1971–2008 pühendus ta Estonia teatrile ning estoonlaste mälestuste hoidmisele, […] Vaata lähemalt ›
0
Ansambel U: „Residentuu:r. Muusikasalvestiste roll ja potentsiaal tänapäeval“. Neli arutelu 26. I – 4. V Tallinnas. Uut muusikat esitava ansambel U: eestvedamisel toimus tänavu juba seitsmendat korda loomeresidentuur. Sel aastal oli kohtumiste eesmärk arutleda muusikasalvestiste koha, tähtsuse ning võimaluste üle eeskätt nüüdismuusika perspektiivist lähtudes. Varasemates residentuurides on lähema vaatluse all olnud näiteks muusikakriitika ja tehisintellekt, […] Vaata lähemalt ›
0
Enne pandeemiat näis kinokultuur Eestis õitsevat. Nii üldised kui ka spetsiifilised kinode1 külastuste arvud lõid rekordeid ning kasv oli kümne aastaga Euroopas Rumeenia järel teisel kohal. Eesti kinohuvilised olid lätlastest ja leedulastest isegi kaks korda agaramad kinokülastajad ning Euroopas oli Eesti oma 2019. aasta kinokülastuste per capita arvu poolest Iirimaa ja Prantsusmaa järel uhkelt kolmandal […] Vaata lähemalt ›
0
1. Tõde ei saa välja öelda. 2. Kui tõde saaks välja öelda, siis ta oleks seal väljas, mitte siin sees. Kus tõde siis oleks? Kuidas me ta veel üles leiaks? Tõde läheks kaotsi. Risk oleks liiga suur. 3. Kui tõde ei saa välja öelda, siis ei saa teda ka välja rääkida. Kui me tõe välja […] Vaata lähemalt ›
0
Selle päeva õhtul, mil sai teatavaks, et kohus määras trahvi Eesti Ekspressile ja kahele selle väljaande ajakirjanikule Tarmo Vahterile ja Sulev Vedlerile, küsis minult üks tuttav külaelanik, et kas ajakirjandus on nüüd ringkaitses. Kui kohus otsustas, et ajakirjanikud käitusid valesti, siis miks ajakirjanikud seda ise ei tunnista ja õigustavad seda, mida ajakirjanikud olid teinud? Ma […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.03.2026 22:55
Viimane uuendus: 22:54.
Uudiste reiting uuendatud: 22:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)