18. augustil peeti Tartus luuleprõmmu hooaja lõppvoor. Eesti meistriks tuli Mari-Liis Müürsepp. Teise koha pälvis Hanna Rebane, kolmanda Joonas Veelmaa. Neile pakkusid tihedat konkurentsi Päiv Jürgen Dengo, Steven Eomois, Sven Kivisildnik, Riste Sofie Käär, Lehto-Tarmo Nuut, Murca ja Tommi Turunen. Külalisesinejana astus lavale Adriana Bertran Anía (Hispaania), õhtut juhtisid Toomas Leppik ja Sirel Heinloo. Ehkki […] Vaata lähemalt ›
24
Esmakordselt Eesti muusikateatrite ajaloos toob tänavune Narva ooperipäevade festival lavale suurejoonelise Stravinski ooper-oratooriumi „Oedipus Rex“ ning Eesti–Soome balletiartistide Jevgeni Gribi ja Jack Trayleni koostöös toimub balleti „Flesh“ maailmaesietendus. Samuti pakub Narva unikaalse võimaluse Eesti publikule vaadata Leedus Kaliningradi piiri lähedalt lavale toodud Tšaikovski „Jevgeni Oneginit“ ning laulja Tõnis Mägi plaadiesitluskontserti, mille nimilugu pärineb paarkümmend aastat […] Vaata lähemalt ›
0
Aurora Ruus Liis Kolle lavastatud Vanemuise nüüdisooperist „Kaubamaja“ Anna-Liisa Unt, „Väljamõtlemise kunst“ Ragne Soosalu, „Kuidas sõja ajal kureerida?“ Astrid Tuisk, „Poiste sõda mängult ja päriselt: kolm lapsepõlvepilti Teise maailmasõja ajast“ Anu Soojärv „Me peame rääkima punamonumentidest“ Urmas Hõbepappel, „Venemaa otsib Hiinalt tuge iseenda allakäigu hinnaga“ Martin Aidnik, „Ülikool kui reaalne utoopia“ Intervjuu psühhofüsioloogia professori Jaanus Harroga Urmas Lüüs, „Hinge asjad ehk. Vaata lähemalt ›
0
Laupäeval, 27. augustil kell 11-22 kutsub Põhja-Eesti Pimedate Ühing oma territooriumil (Tondi 8A, Tallinn) toimuvale heategevuslikule kunsti- ja muusikafestivalile PIME (Pimedate Inimeste Maja Esitlus), kus kohtuvad muusika, kunst ja pimedus. Festival toimub koostöös majas tegutsevate ettevõtetega – Blind Sound muusikastuudio ning värvi- ja kunstipood Spekter. Festivali eesmärgiks on Põhja-Eesti Pimedate Ühingu (PPÜ) maja ja selles […] Vaata lähemalt ›
0
Erle Nemvalts ÄREVUSE ANATOOMIA 26.08.-19.09.2022 Neljapäeval, 25. augustil kell 18.00 avatakse HOP galeriis ehtekunstnik Erle Nemvaltsi näitus „Ärevuse anatoomia“. Erle Nemvaltsi näitus „Ärevuse anatoomia“ tegeleb eelkõige eneseanalüüsiga. Näituse tööd on valminud valurauast, mängides materjali ja sümbolite kontrastiga. Unenäolises atmosfääris kohtuvad kergus ja raskus, lootus ja meeleheide. Kunstnik ise kirjeldab oma väljapanekut nii: „Ma leian end […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kultuuri Koda kutsub loovisikuid registreeruma uude tugistruktuuri, mis pakub soodushinna ja kindla kvaliteediga konsultatsioone. Konsultatsioonid ja koolitused on kättesaadavad kõigile Eesti kodakondsusega loovisikutele olenemata nende kuuluvusest loomeliitudesse või mitte. Loome just loovisikute spetsiifikale vastava pädevate spetsialistide ringi, kelle poole saab loovisik kergesti pöörduda (on tsentraliseeritud info) ja kelle teenustele garanteerime soodustusega hinnakirja. Inglise- ja […] Vaata lähemalt ›
0
26. augustil Mikkeli muuseumis avatava näitusega „Konrad Mägi. Seninägemata maalid“ tuuakse kohaliku kunstipubliku ette armastatud kunstniku seni eksponeerimata teosed. Maalid on pärit erakogudest, mõni neist jõuab siia ka välismuuseumide kogust. Näitusega kaasneb ülimahukas Mägi kogu loomingut tutvustav album. Viimastel aastatel on leitud mitukümmend Konrad Mägi (1878–1925) teost, mida avalikkus pole veel kordagi näinud või millega […] Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 18. augustil valiti Eesti luuleprõmmu meistriks 2022 Mari-Liis Müürsepp, kes sõidab meid esindama Euroopa prõmmule Rooma. Mari-Liisi tekstid on otsekohesed ning paraja annuse kiiksuga. Seda, mida ta teeb Euroopa prõmmul, me siiski täpselt ei oska aimata, sest võistluseni detsembri alguses on ettevalmistusaega veel mitu kuud. Sellegipoolest – feminism sooja huumoriga sai äsja toimunud Eesti […] Vaata lähemalt ›
64
Tartu kuuenda linnakirjaniku Paavo Matsini residents asub Riia mäel. Aknast avaneb vaade platsile, kus Nõukogude ajal seisis Lenini monument. Nüüd võiks ju arvata, et Matsini uue romaani „Lenini valss“ üks peategelasi kukkus autorile otse sülle – ja kukkuski, aga see juhtus hoopis Soomes. Veel seiklevad romaanis mitmed „Gogoli diskost“ tuntud tegelased, sest, nagu pealkiri vihjab, tegu on „Gogoli disko“ järjega. Seitsme aasta eest mitu auhinda noppinud teosest on saanud üks... Vaata lähemalt ›
14
„Holmes ja Matsin“, Pille-Riin Larm vestleb Paavo Matsiniga Mart Hiob, „Paremat tulevikku planeerides“ Tarmo Soomere, „Kliimamuutus: mööduv kerge palavik või äratuskell“ Jaan Pelt, „Uued augud plekist taevas ehk Kosmilised korduslinastused“ Intervjuu Viimsi Artiumi juhi Kristiina Reidolviga Intervjuu arhitekt Margit Mutsoga Mike Martini „Miks me sõdime“ Birgitta festival näitused: „Karl Morgenstern. Tartu õpetlase kunstikogu“ Eesti Draamateatri […] Vaata lähemalt ›
0
Nädalaid palava ilma kõrval Eesti ühiskonna tähelepanu keskmes olnud suur riiklik koristuspäev toimus lõpuks ära ja enam ei ole sellest midagi rääkida. Koristamine maastikul oli vajalik, kasulik ning ka valitsuse seisukohast vältimatu, kuid ainelise prahi käitlemise kõrval käis alatasa jutt ka veel (ja surmani) valesti mõtlevate, valdavalt kodakondsuseta või vaenuliku naabermaa kodakondsusega Eesti elanike mõtteilma […] Vaata lähemalt ›
33
Tõde peetakse väärtuslikuks. Aga veelgi väärtuslikum on järele uurida, kui palju mingi tõde väärt on. On väheväärtuslikke tõdesid. Väide, et „mu arvuti on musta värvi“, on küll tõsi, aga see on ebaoluline, tühine, see ei lähe korda, sellega pole enamikus olukordades midagi peale hakata. Ja on ka väärtuslikke valesid. Väide „vaim käskis mul joomine maha […] Vaata lähemalt ›
63
Eelmisel nädalal ületas õhtuses „Aktuaalses kaameras“ uudisekünnise rästik. Nimelt läks eetrisse lugu, et Tallinnas sai maolt salvata Julia. Uudise moraal kõlas lõpuks nii: kuna linnas on aina enam rohealasid niitmata jäänud, on selle tulemuseks elurikkus, mis on elumajade läheduses ohtlik. Hammustada saanud pealinlane leidis lõpuks, et rohealasid peaks ikkagi rohkem niitma, et roomajaid mitte inimeste […] Vaata lähemalt ›
0
„Võim on käes – vähemalt Petrogradis. Lenin pole veel jõudnud kraedki vahetada. Lenini silmad väsinud näos on ärksad. Ta vaatab mind sõbraliku, sooja pilguga, rabeda ujedusega, väljendades lähedust. „Teate,“ ütleb ta kõheldes, „pärast tagakiusamist ja põrandaalust elu – kohe võimule …“ Ta otsib sõnu. „Es schwindelt [pea käib ringi],“ läheb ta korraga saksa keelele üle ja teeb […] Vaata lähemalt ›
0
Soome kirjaniku Tommi Kinnuneni neljas romaan „Ei öelnud, et kahetseb“ viib lugeja tagasi Teise maailmasõja lõpuaega. Tegemist pole tavapärase sõjaromaaniga, kus kirjanik avab juhtunu sõduri silmade kaudu, vaid lugu on jutustatud hoopis sõtta kaasatud naispoole vaatenurgast. Viis soome naist on alustanud jalgsirännakut läbi Lapimaa tagasi koju. Kellelgi neist pole õrna aimugi, mis on sõja ajal […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna külje all Viimsis avatakse 19. augustil uus kultuuri- ja hariduskeskus Artium, mille kolmes saalis, vabaõhulaval, kunstigaleriis ja katuseterrassil jõuavad edaspidi viimsilaste, tallinlaste ja kaugema kandi rahva ette teater ja etenduskunstid, klassikaline, džäss-, pop- ja rokkmuusika, kujutav kunst, filmikunst jpm. Viimsi Artium, kus on ligi 7000 ruutmeetrit põrandapinda, läks koos selles sisalduva tehnika ja muu […] Vaata lähemalt ›
124
Eesti Draamateatri „Kunst“, autor Yasmina Reza, tõlkija Tatjana Hallap, lavastaja Karl Laumets, kunstnik Kristjan Suits, helilooja Hando Põldmäe. Mängivad Jaan Rekkor, Tõnu Oja, Guido Kangur. Esietendus 5. VIII Viinistu kunstimuuseumis. „Kunst“ on ülesehituselt lihtne lugu: kolmest sõbrast üks ostab endale moodsa kunstniku väga kalli maali. Oleks et maal kujutab midagi, aga lõuend on valge. Silmi […] Vaata lähemalt ›
3
Birgitta festival 6. – 14. VIII Pirita kloostri varemetes, kunstiline juht Tõnu Kaljuste. Veljo Tormise ja Rasmus Puuri ooper „Lalli ehk Mere keskel on mees“ 7. VIII (esietendus 6. VIII). Libretistid Sakari Puurunen, Lea Tormis ja Veljo Tormis Eino Leino näidendi „Lalli“ põhjal, tõlkija Jouko Vanhanen. Muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste, lavastaja Veiko Tubin, kunstnik […] Vaata lähemalt ›
3
1 Kuna ma pole antropoloog, ei suuda ma kindlasti valgustada läbi Philippe Descola raamatu „Teispool loodust ja kultuuri“ kogu kontekstuaalset tähendust. Ent Descola teos pakub antropoloogiliste materjalide tõlgendamise kaudu üldistusi, mis küll lähtuvad erialastest andmetest, ent tunduvad olevat laiema jõuga ning meie ajastul vägagi aktuaalsed. Üldisemat kandvust rõhutab teose järelsõnas ka tõlkija Hasso Krull, kes […] Vaata lähemalt ›
0
Mike Martini populaarteadusliku koega „Miks me sõdime“ räägib küll sõdimisest ja selle inimlikest ja ühiskondlikest põhjustest, aga avab ka ühiselu üldisi toimimismehhanisme. Seda teksti võib lugeda ka kui evolutsionistliku (sotsiaal)psühholoogia ühiselukäsituse ülevaadet. Martin on hobbesiaan: „Kuigi isenditevaheline konkurents on evolutsiooni seisukohalt keskmiselt võttes „mõttetu“, on loomadel tung võidelda, sest kui loom on valmis ressursside pärast […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.06.2026 07:17
Viimane uuendus: 07:14.
Uudiste reiting uuendatud: 07:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)