Eelmisel nädalal võtsid president Alar Karis ja peaminister Kristen Michal Tallinnas vastu Iisraeli presidendi Isaac Herzogi ning tööpäev lõppes välisministeeriumi korraldatud Eesti-Iisraeli ärifoorumiga. Visiit tuli mulle suure üllatusena ning selle põhjuste üle mõtiskledes meenus hiljuti (30. juunil) avaldatud ÜRO eriraportööri Francesca Albanese ÜRO Inimõiguste Nõukogule esitatud raport „Okupatsioonimajandusest genotsiidimajanduseni“, mis käsitleb inimõiguste olukorda 1967. aastast okupeeritud Palestiina Vaata lähemalt ›
130
Väliseesti popmuusika suurest comeback’ist „Esto-muusika“ kolmikplaadina on möödunud kümme aastat. Selle ajaga on välja ilmunud palju uut, vana ja põnevat ning vaade on avardunud. Juurde on tulnud ka uusi entusiaste, kes koguvad ja jagavad, ning neid, kes aitavad muusikat panna plaadile või viia lavale. Maarja Merivoo-Parroga vestlevad Vaiko Eplik, Olev Muska, Piret Noorhani, Ahto Külvet ja Karl Korts. Maarja Merivoo-Parro:Tänavune suvi tõestab elavalt, et väliseesti muusika ei ole ajalooline artefakt... Vaata lähemalt ›
0
Eestlaste taimearmastust ning huvi puude ja põõsaste kasvatamise ja kollektsioonide rajamise vastu on kujundanud baltisaksa mentaliteet, nende mõisaaiad ja -pargid. Need oli eestlaste jaoks kui välismaa oma tundmatute puude ja põõsastega, on formuleerinud prof Mart Külvik oma essees.1 Üks meie puude-põõsaste kollektsioone on Mihkel Ranna dendraarium. Apostlikku õigeusku kuulunud Ranna pere kohta on andmed pärit kirikuraamatutest.2 Mihail (Mihkel) Rand sündis Otsa talus 11. XII / 23. XII 1871 koos vend... Vaata lähemalt ›
0
Järgnevalt ei taha ma olla sisurikkuja. Kuni enam ei ole. Praha. Astun klaasist seintega Edison Filmhubi majja. Tellin baarist pilsneri. Maja on rahvast pungil, inimesed istuvad kino ees, sees ja ümber. Võtan paar sõõmu ja astun kinosaali, mis meenutab rohkem konverentsisaali kui kino. Saali mahub umbes 80 inimest. Pisike. Istun maha – tool on mugav, sametine, mõnus. Palju ruumi jalgadele ja möödujatele. Tšehhi neiu teeb seansile formaadilt veidralt tuttavliku tšehhikeelse... Vaata lähemalt ›
0
Augusti lõpuni on Eesti Rahva Muuseumi juures avatud siinmail ikka veel uudne kolahoov, kuhu on oodatud kõik kuue- kuni 16aastased lapsed ja noored. Täiskasvanud peavad jääma värava taha, et lapsed saaksid iseseisvalt tegutseda. Tartu kolahoovi eestvedajate Kristin Leisi ja Leene Korbiga rääkisime vabast mängust, inspireerivast kolast ja riskimängu eelistest. Kolahoov on nüüdseks juba mõned päevad avatud olnud. Kuidas läinud on? Kristin Leis: Ma olen kaks päeva hoovis mängutoetaja olnud, on... Vaata lähemalt ›
0
Eestis on levinud ettekujutus, et kirjandus ja kultuur on meritokraatlikud, kõigile ligipääsetavad hüved ning et inimene peab ikka väga kõvasti ise pingutama, et raamatuid ja lugemist õiges vanuses armastama mitte õppida. Arvatakse, et igaühel on kodus riiulis mõnigi ilukirjandusteos, kas „Mirabilia“-sari, „Seiklusjutte maalt ja merelt“, kindlasti midagi „Punase raamatu“ sarjast, kuskil riiuli tagaotsas paar entsüklopeediat, klassikute luulekogud ja piibel. Ajalehtedeski näidatakse eesti raamatu aasta puhu Vaata lähemalt ›
20
Meie hulgast on lahkunud eesti lavakunsti suurkuju, 37 aastat Ugala teatris kunstnikuna töötanud Eesti Lavastuskunstnike Liidu auliige Ingrid Agur. Ingrid Aguri lapsepõlv möödus Karksi lähedal, seejärel tulid pikad küüditatuaastad Siberis (1941–1947 ja 1949–1957). Kõigile raskustele vaatamata oli tal sihikindel soov õppida. Kaugel Siberi taigas lõpetas ta metsatöö kõrvalt seitsmeklassilise kooli ja avastas Tomski töölisnoorte keskkoolis õppides teatri. Suurte tähtedega TEATRI, sest oma suhteliselt perspekt Vaata lähemalt ›
0
Teadus on inimese jaoks muutunud üpris ebaloomulikuks tegevuseks. Vähemalt loodusteadused. Pelga uudishimuga enam kaugele ei purjeta. Tuleb läbida kõiksuguseid eriskummalisi kadalippe, millest paljude puhul on väga keeruline õigustust leida. Siiski, mõni teadus paistab teistega võrreldes pisut loomulikum. Vahest on see seotud teadusharu arengutasemega. Et mida primitiivsem, vähearenenum üks teadusharu on, seda lihtsam on selles dimensioonis uudishimu teaduslikult rakendada. Teaduse ontogeneetiline ja füloge Vaata lähemalt ›
18
Sellest, mis juhtub või jääb juhtumata 15. augustil, „igal juhul ajaloolisel päeval“, mil „München ei tohi korduda“, on enne tänase Sirbi ilmumist kirjutatud üle ilma kokku tonnide viisi oletusi. Ainsad kindlad võitjad on Alaska kuberner ning Anchorage’i linnavõim ja turismisektori ettevõtjad, kes ise sentigi kulutamata on oma osariigile ja linnale tohutult tasuta reklaami saanud. Laadaplatsidel on imeloomi nagu hiiglane ja kääbus raha eest sajandeid näidatud ja ikka petukaubana lubades, et... Vaata lähemalt ›
0
Iga kord, kui kuulen uhkusega öeldavat midagi sellist, et „meie tootmise ja turunduse ökosüsteem … “, võpatan. Kui mõne aja eest säras reibaste nügijate ja müksajate keelepruugis väljend „see on juba meie DNAs“, siis nüüd on eesrindlikumate eestkõnelejate lemmikuks kerkinud pärilikku informatsiooni säilitava aine asemel „meie ökosüsteem“. Väidan, et enamikul nende väljendite kasutajatel pole halli aimugi, millest koosneb DNA ja misasi on ökosüsteem. See ei ole pelgalt karjatus keelepolitsei töömailt... Vaata lähemalt ›
0
Seekordse, järjekorras XIX graafikatriennaali peanäitusel on võetud vaatluse alla info ja müra suhted, ennekõike just nende materiaalsus. Kunstihoone paviljoni pastelseteks muudetud koridorides uhutakse üleliigne tähendus graafilistest märgisüsteemidest lihtsalt välja. Mis jääb järele? Mustrid, koodid ja nukker küberneetika. Mälu. See näitus on totaalne süsteem, kummaliselt eneseküllane tervik, kus kõik on sätitud ning omal kohal. Ühtlasi on see rõhutatult ebatähenduslik. Juba näituse krüptiline, peaaegu re Vaata lähemalt ›
136
Esimene Anu Kree raamat, mida lugesin, oli luulekogu „Palangukõnd“ (2024). Tegu on hingestatud, kujundirohke ja kauni koguga. See sisaldab palju loodusega seotud allegooriaid: „puulaulu ruumilised värsid“ helisesid lugedes kõrvus igal leheküljel, vasakult silmanurgast paistis, kuidas „jäävangist rabelev oja peseb remmelga juuri“, paremalt, kuidas „paljastub künkaga maastiku / tõsine naljakas õlg“ ja „maastik kaardub siluettideks“.1 Süües kasvab isu ja peagi oli mul näppude vahel ka Kree järgmine luulekogu „ Vaata lähemalt ›
3
Alustagem sellest, et siinsele ajakirjandusele tuginedes oleme esimeste filmivõtetena Eestimaal teadnud 30. aprillil 1908 Tallinna väisanud Rootsi kuninga jäädvustamist. Kuid kas see ikka on nii? Ilmaoludest hoolimata Tallinna kino Grand Imperial Vio reklaamis Revalsche Zeitungi 1908. aasta 28. aprilli (11. mai) numbris, et näitab „enda ülesvõetuna“ Rootsi kuningat Tallinna reidil edasi Peterburi sõitmas: „Juhime sellele tähelepanu, et Grand Imperial Vio küll vist ainus ettevõte on, kes Majesteedi seda küla Vaata lähemalt ›
2
„Mis on pangarööv võrreldes panga asutamisega?“ küsib Julia, tsiteerides Brechti „Kolmekrossiooperit“. Julia ei röövinud küll ühtegi panka, ent pangarööv oleks olnud tema olukorras parem lahendus. Julia lugu on ainest saanud nullindate Soomest, kus end võlgadesse laenanud pereema tappis une pealt kaks last, abikaasa ning viimaks ka enda. „Julia, Julia!“ on moraalitsemiseta lavastus, mille keskmesse tõusevad süsteemne majanduslik ebavõrdsus ja selle tagajärjed. Kui Reginald Rose’i „12 vihase mehe“ puhul saab Vaata lähemalt ›
11
Igal hommikul ärkan raamaturiiulite keskel. Üks väike riiul mu voodi kõrval mahutab umbes … 6-7 raamatut. Vaatan tihti ümbritsevaid raamatuid ja tunnetan sügavalt, kui palju need mu elu mõjutavad. Mõnega on seotud mõni lähedane, mõni jällegi tolmu kogudes mind aastaid jõllitanud. Eks ma jõllitanud siis vastu kah. Paras. Raamaturiiul on korraga ülim vabadus ja ka kohustus – privileeg hoiustada mitut tonni mitmepalgelist tarkust enda ümber. Mõnda neist olen tundma õppinud,... Vaata lähemalt ›
0
Arthur Milleri 70 aastat tagasi kirjutatud „Salemi nõidade“ päevakajalisuses pole Truth Sociali ajastul, kus tõde ja õigus on selle poolel, kelle käes on võim ja kes kõige kõvemini kisab, põhjust kahelda. Kurjad kired, omakasu, hirmu halvav jõud, massihüsteeria, lausvaled – need kõik on tänapäeval täpselt samuti olemas nagu XVII sajandi lõpu Salemis. Või 1950. aastate Ameerikas. Meenutades meeleolu 1953. aastal, vahetult esietenduse eel, kirjutab Miller: „Iga päev näis toovat uudiseid... Vaata lähemalt ›
0
Kinoteatri „Romula ja Julia“ asetab kriitiku ootamatusse olukorda. Oma erilisuses nõuab ta seniste tõekspidamiste ümbersõnastamist uute „agade“ ja „välja arvatud juhul kuidega“. Näiteks väidaksin muidu, et üksnes vormi pärast ei tasu teatrit teha. Henrik Kalmeti ja Paavo Piigi lavastatud rasketehnikaballett paneb ometi väidet revideerima: hästi, kui vorm on tõesti nii ainulaadne, siis laske käia. Samamoodi väidaksin, et kliimakriisi ajal võiks ka iga kultuuriprojekti ökoloogiline jalajälg olla võimalikult v Vaata lähemalt ›
0
„Lavastuses esineb vägivaldseid stseene, samuti helisid, mis meenutavad sõjategevust.“ Selline hoiatus on kirjas Riia Vene teatri Tšehhovi „Kirsiaia“ uuslavastuse kodulehel. Samas leiduvas pikemas tutvustustekstis seisab lause „Kunst ei sünni väljaspool poliitikat“. Muidugi oleks olnud ausam selgelt välja öelda, et läti tuntud teatri- ja filmilavastaja Viesturs Kairišsi lavastus mitte ei meenuta Venemaa sõda Ukraina vastu, vaid just nimelt sellest täiesti lahtiste kaartidega räägibki. Aga ärgem unustagem, e Vaata lähemalt ›
0
Kurb on kuulda andeka, hooliva, targa looja lahkumisest. Samal ajal peame olema tänulikud, et meil on niisuguseid säravaid autoreid nagu Aino Pervik, kelle surm sügavalt puudutab. Ilmselgelt poleks eesti lastekirjandus Aino Pervikuta see, mis ta on. Kui tahta rääkida tüvitekstidest, siis just neid on Pervik loonud: nii mõnegi meie lastekirjanduse tüviteksti, mis ühendab põlvkondi ja on saanud sama endastmõistetavaks osaks Eesti kultuurist nagu Tallinna vanalinn või uuem rahvalaul. Aino Pervik... Vaata lähemalt ›
130
Slovakkia päritolu poliitilise mõtleja Juraj Mesíku põhisõnum on õpetlik: lääne suurriigid hoidsid XX sajandil kolm korda ära Vene impeeriumi kokkuvarisemise, kuid Moskva on vastanud sellele alati vaenulikkuse ja sõjaga. Kui lääs kordab sama viga neljandat korda, on sellel tsiviliseeritud maailmale laastavad tagajärjed. Läänemaailm ei tohiks mingil juhul niisugusele libedale teele minna ja peab lubama Vene impeeriumil kohtuda oma loomuliku ja vältimatu lõpuga ehk lagunemisega paljudeks väikesteks etnilisel Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
16% 5 |
Õhtuleht
|
11% 1 |
Uued uudised
|
11% 4 |
Objektiiv
|
10% 8 |
ERR
|
9% 5 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.12.2025 00:18
Viimane uuendus: 00:10.
Uudiste reiting uuendatud: 00:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)