Poliitikavaatleja Tõnis Saarts arutles hiljuti viimase valitsusevahetusega täheldatud pikaaegse poliitilise paradigma muutuse üle. Neoliberalistlik poliitika on hoidnud maksud madalad ja riigi õhukese. Ka kultuuriinimesed on edukalt adapteerinud turumajandusliku ülimuslikkuse retoorika, pidades turuvabadust ja ettevõtlusvabadust loomevabadusele lähedaseks: kriisidel on positiivne pool, kus nõrgad praagitakse välja, et valdkond saaks tervikuna tugevamaks. Karmi olelusvõitlust on kultuurivaldkonnas üle 30 […] Vaata lähemalt ›
70
„Hea keskkonnadisain vähendab visuaalset ebakõla“, Kristi Rummel-Kottissega vestleb Laura Reiter Merle Karro-Kalberg, „Tuletõrjeautost inspireeritud maja“ Kärt Kelder ja Ott Karulin, „Sihtkoht teada: Rakvere“ Kateriin Ambrozevits, „Vastumeelse ajaloopärandi tähtsus“ Intervjuu Norra kunstnike liidu juhi Ruben Steinumiga Intervjuu ettevõtja ja inseneri Väino Kaldojaga näitus „Metsikut keelt taltsutades“ mängufilm „Lõplik lõige“ XII Pärnu muusikafestival Doris Lessingi „Kõige ilusam […] Vaata lähemalt ›
0
Info- ja teenusedisaini stuudio Disainiosakond pälvis koos büroodega Platvorm, Stuudio Stuudio ja Inphysica tänavusel Euroopa disainiauhindade võistlusel hõbeda arengustrateegia „Tallinn 2035“ veebilehe disaini eest. Tegemist on uutmoodi keskkonnaga, kus linna tulevikuplaanid on välja toodud atraktiivselt, selgelt ja kasutajasõbralikult. Keskkonna loojad näevad selles isegi linnaruumi muudatuste arenguvalvurit: lubadused on selgelt välja toodud ja muudatused mõõdetavad. Auhinna […] Vaata lähemalt ›
8
Narva linnapea Katri Raik on viimastel päevadel saanud ohtralt korrata oma kevadist avastust, mille kohaselt valdaval osa Narva praegustest elanikest on eriline seisund. Nimelt on neile tank südamesse kasvanud. Linnapea meelest on tegu loomuliku olukorraga, mille muutmiseks ei ole vaja ega tohigi midagi ette võtta, sest see võiks keerulistel aegadel lõhestada Eesti ühiskonda, õõnestada julgeolekut […] Vaata lähemalt ›
0
SARS-CoV-2 kujundas ümber teenused ja kohad, kus oleme harjunud liikuma – kontorid, haiglad, kodud, poed, koolid, spordisaalid jne. Pandeemia tõi esile riigi sotsiaalstruktuuride hapruse, kuna puudutas seni lahendamata sotsiaal-majanduslikke probleeme, mis väljenduvad era- ja tööelu piiride kadumises, varalises ja soolises ebavõrdsuses ning nn läbipõlemiskultuuri esiletõusus. Need probleemid kajastusid ka kogemuslugudes, mida kuueliikmeline Tallinna ülikooli üliõpilaste […] Vaata lähemalt ›
9
Vahel loen päevapoliitiliste uudiste tasakaalustamiseks põhiseaduse kommenteeritud väljaannet, et nähtusi perspektiivi asetada. Põhiseaduse paragrahv 10 alusel on meil õnn elada demokraatlikus õigusriigis, mis baseerub inimväärikuse ning sotsiaalriigi põhimõtetel. Näiteks vangidele on Eestis määratud ravikindlustus, sest vangistuses on neilt võetud vabadus, sealhulgas võimalus teha tööd, mille eest saadud teenistusest tööandja sotsiaalmaksu tasub. Karistusekandjatel ei ole küll […] Vaata lähemalt ›
36
Tallinn ja kultuur on viimasel ajal linnavalitsuse tasemel taas lähemateks sõpradeks saanud. Küllap on sel tegemist abilinnapea Kaarel Oja ja ööelu nõuniku Natalie Metsa aktiivse tegevusega. Nendega peetud pika vestluse põhiteemad on muusikalinn ja elava muusika klubide toetus, filmilinnak ja teised kultuuriga seotud ehitusplaanid, samuti muuseumipühapäev ja linnakunst. Tallinnas hakati kontserdipaikadele toetusi jagama. Kellele ja […] Vaata lähemalt ›
0
Avalik kajastus peaks ideaalis täitma ühiskonda huvitavat ja harivat ülesannet, andma edasi märkimisväärseid saavutusi ja teraseid ühiskonda mõtestavaid sedastusi. Väino Kaldoja on huvitav näide ettevõtjast, kes müüs maha kenasti kasumit tootva Silberauto ASi, mida oli kümneid aastaid arendanud. (Vahemärkus. Kui raske on raha teenida maailma ühe tuntuma autobrändi Mercedese Baltimaade esindajana?) Kuid ettevõtte arenguteel on […] Vaata lähemalt ›
28
XII Pärnu muusikafestival 13.–22. VII Pärnu kontserdimajas, Tallinna Jaani kirikus ja Arvo Pärdi keskuses, kunstiline juht Paavo Järvi. XII Pärnu muusikafestival juubeldas puupüsti täis saalidega ning pidutundele andsid hoogu kolm Järvide sünnipäeva – Neeme 85, Paavo 60 ja Kristjan 50. Pärnu festival on algusest peale olnud kõrgel tasemel ja on hämmastav, et kõrgtase võib igal […] Vaata lähemalt ›
108
Ervin Õunapuu uue raamatu „Õhtu saabumine teistesse tubadesse“ peategelast rektor Halltigu iseloomustatakse raamatukaanel nii: „plastiline õõnesfiguur, välispidiselt ehitud kõigega, mis ta enda meelest talle mõju ja väärikust lisab; seest tühi, mistõttu võib end iga hetk täita sobiva sisuga …“. Siin on kohe alguses tegu teatava ümberpööramisefektiga, parun Julius Evola mõistes võiks niimoodi pigem iseloomustada iga modernset […] Vaata lähemalt ›
3
Rahvusvaheline etenduskunstide festival „Baltoscandal“ 6. – 9. VII Rakveres. „Baltoscandalil“ võis seekord tunda ühest küljest varasemast intiimsemat kontakti Rakvere ja rakverelastega, seda nii kogukondlike lavastuste kui ka installatsioonide kaudu, mis asusid ehedates (nüüdseks hüljatud) paikades, ning teisest küljest distantseeritust performance’itel, kus masinad võtsid lava üle. Etendusi vaadates teravnes küsimus, mis on tegelikult inimlik, tehislik või […] Vaata lähemalt ›
0
Laura Cemini ja Bianca Hisse näitus „Metsikut keelt taltsutades“ EKA galeriis kuni 30. VII, kuraator Monika Charkowska. EKA galeriis on näitus, kus kunstnikud tegelevad keele ja selle kasutamisega filosoofilises ja ka füüsilises plaanis. Kuidas keelekasutus mõjutab kultuuriruumis liikumist? Väljapanek „Metsikut keelt taltsutades“ koosneb kahest installatsioonist – tekstiili- ja heliinstallatsioonist. Üle galerii on tõmmatud kolm kangast, […] Vaata lähemalt ›
83
On „argielu“ entsüklopeedilise kokkuvõttena esitatav? Kui peaksime tundma tahtmist pakkuda hõlmavat ülevaadet praegusest igapäevasusest, tuleks kõigepealt vastata küsimusele: mis võiks sobida argisuse mõiste piiritlemiseks? Järgnevalt sobiks huvituda, kui eriline peaks olema päev, et väärida vastandamist igapäevasusele. Lugeja aga, keda sellised asjad köidavad iseäranis, on peagi sunnitud tunnistama, et muistsete roomlaste igapäevaolustik erines praegusest tunduvalt. Dies […] Vaata lähemalt ›
0
Pea nädal tagasi saabus uudis, et Viljandi päästjad said linnavalitsuselt loa hakata linnaserva uut komandomaja ehitama ning riikliku kaitse alla võetud praegune päästehoone jääb tühjaks ja müüakse peagi maha.1 Muinsuskaitsealune, 1977. aastal valminud Toomas Reinu projekteeritud tuletõrjedepoo ei vasta päästjate sõnutsi tänapäevastele tingimustele ning seda on kallis ülal pidada. Taas juhtub nii, et kesklinna tugevdamise […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti keeles on sõnal „unelm“ rohkelt varjundeid: unistus, unelus, ulm, soovunelm, unenägu, tulevikumuusika, utoopia, õhuloss jm. Analüütilises psühholoogias ei peeta unenägu tegelikkusest vähem tähtsaks: unenäo päritolu on küll seletamatu, kuid see peegeldab meie ootusi reaalsele maailmale, märkis Carl Gustav Jung.1 Ka unistused, mis idanevad alateadvuses ja millest mõni kui luuderohi meie mõtete ümber vohama pääseb, […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Lõplik lõige“ („Coupez!“, Prantsusmaa 2022, 110 min), režissöör-stsenarist Michel Hazanavicius, originaalloo autorid Shin’ichirô Ueda ja Ryoichi Wada, operaator Jonathan Ricquebourg, helilooja Alexandre Desplat. Osades Romain Duris, Bérénice Bejo, Grégory Gadebois, Finnegan Oldfield jt. Iseenesest peaks suutma iga filmi vaadata eraldiseisvalt, sõltumata igasugusest pooljuhuslikult (või meelega, kes teab!) kaasa tulnud pagasist. Tänavuse Cannes’i filmifestivali avanud […] Vaata lähemalt ›
0
„Ema toa“ eeslehed on mustad kui tulekahjust söestunud palgid, mis isegi laudise, soojustuse ja seinakatte alt kirbet tulekahjulõhna uuesti ülesehitatud majapidamisse levitavad. Kibe ja hingemattev on ka „tulekahjufantaasiana“ määratletud teose sisu. Kasemaa seekordne alter ego kavandab kindlustuspettust – ema maja süütamist, et kindlustusfirmalt uus ja ilusam eluase välja meelitada. Tuluke, mis hubiseb minategelase silmis, on […] Vaata lähemalt ›
0
Säilitada tuleb ühiskonna arengu kõikidest etappidest pärinevaid objekte, lünki jätmata ja ajaloosündmusi eitamata. See eeldab esindusobjektide mingis mahus riigi kaitse alla võtmist. Teisalt kaasnevad mitmete objektidega seosed, mis takistavad nende tunnustamist riikliku tähtsusega pärandina. Loodus- ja muinsuskaitsjatel võib olla vastupidiseid seisukohti hüdroelektrijaamade ja vesiveskite paisude säilitamise kohta. Üksikisikut riivavad või puudutavad eetilisi dilemmasid sellised teemad […] Vaata lähemalt ›
33
Nii nagu iga teine olendki, olen ma ühest küljest täiuslik. Sest ma olen. Ja see minu olemine on võrratu, võrreldamatu, täielik, täiuslik. See tekitab mus eufooria, juubelduse. Teisest küljest aga olen ma puudulik, sest mul on alati midagi vaja ja vajaka, ma olen piiratud, osaline, tükatine. Ma olen ka teisi tükeldanud, neile kurja teinud. Ma […] Vaata lähemalt ›
0
1.– 6. augustini Tartus toimuv armastusfilmide festival Tartuff sai aprillist uue juhi Mirjam Võsaste, kes bioloogia valdkonnas töötades on vabatahtlikuna aastaid festivali korralduses kaasa löönud. Sa oled hoopis bioloogi taustaga. Kuidas aitab see kaasa filmifestivali juhtimisele? Armastus ja bioloogia on muidugi lähedalt seotud … Minu puhul sobivadki need kaks võib-olla kokku vastanditena. Kui muidu on […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Naine
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
Tartu Ülikool
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.06.2026 10:38
Viimane uuendus: 10:34.
Uudiste reiting uuendatud: 10:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)