Baltisakslaste lahkumisega (Umsiedlung) jäi Eestisse suur osa nende varast, nii isiklikku kui ka organisatsioonidest. Märkimist väärivad ka Eestimaa Kirjanduse Ühingu (E(h)stländische Literärische Gesellschaft) juurde 1864. aastal asutatud Eestimaa provintsiaalmuuseumi kogud. Muide, just seda aastat on hakatud pidama Eesti ajaloomuuseumi ja Eesti loodusmuuseumi alguseks. Kirjanduse ühing asutati 1842. aastal ning see tehti baltisakslastest liikmeskonnaga ja oli […] Vaata lähemalt ›
0
Joshua Yaffa raamat „Kahe tule vahel“ räägib karmidest kompromissidest, mis Venemaal elus püsimiseks teha tuleb. Venemaa vaatlejaile omaselt jõuab Yaffa ruttu staarsotsioloog Juri Levadani. Yaffa tähelepanu ei köida küll kuulus homo soveticus, vaid Levada elu lõpul tuvastatud inimtüüp, soveticus’est degenereerunud человек лукавый. Oportunistlik kavaldaja, keda kuulekuse ja allaheitlikkuse kõrval iseloomustab vaid omakasu- ja mugandumise püüd. […] Vaata lähemalt ›
0
„Näitekirjanik etnodramaturgia välitööl“, Tambet Kaugema vestleb Piret Jaaksiga Holger Kiik, „Populistlik tõlgendus demokraatiast“ Jens Jaanimägi, „Kodakondsuspõhine migratsioonipoliitika ei austa inimõigusi“ Joosep Susi ja Saara Liis Jõerand, „Genka & DEW8 „Majaka““ Intervjuu Mattias Malgaga Ugala teatri „Kolm musketäri“ David Hume’i „Uurimus inimese arust. Uurimus moraali printsiipidest“ näitus „Tuur skulptuur“ muusikafestival „In Horto Regis“ ajakiri Ehituskunst telesari […] Vaata lähemalt ›
0
Tarkuse ema ei tohi unustada ka kõige lootusetumas olukorras. Sestap kordan ennast: „Paraku on me võimuelu normiks juba paarkümmend aastat, et poliitiliste tekstide silumiseks professionaalsete sisu- ja keeletoimetajate abi ei kasutata“. Aprillis 2019 kirjapandu on endiselt jõus. Äsja kolme erakonna juhtide allkirja saanud koostööleping, milles sõnastatu elluviimine peab mõne kuu jooksul Eesti riigi ja rahva […] Vaata lähemalt ›
65
VIII Artishoki biennaal „Taimed kui tunnistajad“ toob Tallinna botaanikaaeda 10 rahvusvaheliselt tegutsevat kunstnikku ja kollektiivi ning 10 kirjutajat. Biennaali avamismaraton on 29. septembrist 8. oktoobrini, mille jooksul esitletakse 10 uut kunstiteost ja 100 kunstikriitilist teksti. Näitus on avatud oktoobri lõpuni. Mattias Malk on urbanist, fotograaf ja õppejõud. Tema uurimisalad on linnaruum, infrastruktuur ja liikuvus; arhitektuuri […] Vaata lähemalt ›
0
Animeeritud antoloogiasari „Armastus, surm ja robotid“ („Love, Death & Robots“, USA 2019–), autorid Tim Miller, David Fincher, Jennifer Miller ja Josh Donen. Netflix. Tänapäeva veebikultuuri radikaalide üks märksõnu on „must pill“, mida iseloomustab kübernihilism ja tehnopessimism, mis käivad käsikäes misogüünia ja episoodilise homofoobiaga. Väljendades end sageli ennast halvustavates meemides, kuulutavad musta pilli neelajad eksistentsiaalset ärevust […] Vaata lähemalt ›
0
XII muusikafestival „In Horto Regis“ 11. – 15. VII Tallinnas, kunstiline juht Andres Mustonen. „„Hortuse“ kontsertidel käiakse agarasti, sest „Hortus“ on pop.“ „Alaline kontserdipublik seal ei käi.“ Nii vahendab Merike Vaitmaa 1976. aastal ilmunud artiklis muusikaga tegelevate inimeste suhtumist tollal neljandat sünnipäeva tähistanud ansamblisse. Ta püüab leida ka vastust, miks selline kergelt halvustav suhtumine muusikute […] Vaata lähemalt ›
0
Näitekirjanik etnodramaturgia välitööl. Piret Jaaksiga vestles Tambet Kaugema. Kirjanik ja dramaturg Piret Jaaks kaitses juunis Eesti muusika- ja teatriakadeemias teatrikunsti alal filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks töö „Kirjutada inimesi: kogukondade uurimine ja dokumentaalteatri loomise vahendid dramaturgi töös“ („Writing the People: Community Research and Tools for Documentary Theatre Creation in the Work of a Dramaturg“). Tema doktoritöö eesmärk […] Vaata lähemalt ›
0
Juulikuus vallutab Pärnu Põhjamaade kunstinädal (Nordic Art Week), mis sel korral keskendub põhjamaade kunstile. 22.-30. juulini vältava festivali peateema on “Hing või hingetus” ning pakub kuraatori Norra päritolu kunstnik Marita Isobel Solberg (MaRa) silmade läbi vaadet meie olemusse – millised me tegelikult oleme ja milline on aeg, milles me elame. MaRA on (s 1977) Norra […] Vaata lähemalt ›
0
„Maailm ei saa paremaks teisiti kui muutustega inimeses“, Mart Tšernjuk vestleb Märt Läänemetsaga Triin Juhanson, „Linnahallist metahalliks“ Age Veeroos, „Kas uus muusika peab olema mugav?“ Keele-elu: Krista Kerge leiab, et asjalikus suhtluses vajatakse üha enam nõu ja otsitakse seda Ainiki Väljataga, „Laenutushüvitised ehk Mis? Kellele? Kuidas?“ Vanessa Springora romaan „Nõusolek“ XIV Pärnu ooperipäevad Jevgeni Zolotko näitus […] Vaata lähemalt ›
0
Orientalist Märt Läänemetsa põhilised uurimisvaldkonnad on olnud mahajaana budism ja hiina mõttelugu. Selle kõrvalt on ta tegelenud ka Hiinast lähtuvate julgeolekuohtudega. Nüüd, kui olukord on pööranud selliseks, et ka Eesti julgeolekuasutustes on hakatud Hiina-ohtu tõsisemalt võtma, näeb Läänemets oma missiooni selles, et aitab Hiina poliitikat paremini mõista, ja siirdus tööle sisekaitseakadeemiasse. Vaata lähemalt ›
76
Esmaspäeval juhtus Moskva lähistel järgmine lugu. Üks küllap rindeleminekuks valmistuv 64aastane kasakas Petuhhov sooritas väljaõppelaagris harjutust, kus peab kasakamõõgaga postamendil seisvalt plastikpudelilt kaela nii maha lööma, et pudel ise püsti jääb. Kasaka hoop oli aga sedavõrd jõuline ja meisterlik, et raius sama saablitõmbega keskelt pooleks ka kasaka selja taga harjutuse sooritamist jälginud ataman Kapitonovi, kellel […] Vaata lähemalt ›
27
Ligi kümme aastat tagasi võtsin eesmärgiks käia läbi kõik Tallinna tühermaad. Toona oli neid palju rohkem kui praegu. Nende isetekkeliste võserike seest avanes pealinnale hoopis teine vaade, Tallinn läbi tühermaa-prillide oli päris roheline, võiks öelda, et täitsa Euroopa rohelise pealinna vääriline. Elurikkust jagus seal kõvasti: ööbikud laksutasid, jänesed kalpsasid, hiireherned ja ussikeeled meelitasid liblikaid ja […] Vaata lähemalt ›
0
Paljude Eestimaa paikade uhkuseks on oma rahvamaja. Ometi pole rahvalikkus alati see väärtus, mis just tingimata kilbil on. Pigem ihatakse hästi tehtut – peenelt väljendudes – ülevat. Selle mõtteviisi juured on osati möödanikus. Nimelt avaldusid Nõukogude ajal kultuuris vastuolulised taotlused: ühelt poolt prooviti rõhutada kunsti kuulumist rahvale ehk antielitaarsust, teiselt poolt nõuti kohalikul tasandil professionaalset […] Vaata lähemalt ›
13
Keelt ei ole olemas muul kujul kui tekstina – abstraheerime ka eesti keele oma keelekogukonna tekstidest. Elava põlvkonna keel on tema ühe liikme peas, kuid kirjakeel on teadlik traditsioon, mille mõte on säilitada tekstide mõistetavus ja stiili vastuvõetavus üle põlvkondade. Praegu käib elav arutelu, kelle keelt peaks peegeldama Eesti Keele Instituudi elik EKI kirjakeeleallikad. Proovin […] Vaata lähemalt ›
39
Eesti Kunstnike Liidu XXII aastanäitus Tallinna Kunstihoones ja Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 14. VIII, kujundaja stuudio Valge Kuup. Entroopia on teatavasti isetekkeline, korda peab looma. Kordaloov mõistus on põhiprintsiip ka kaoses ja mingis mõttes samuti kunsti-teatri-kirjanduskogemuses – nagu Hansuke ja Greteke puistab kunstnik või kuraator või lavastaja või luuletaja leivapuru teele. Vahel on tunne, et tuvid […] Vaata lähemalt ›
0
„documenta 15“ Kasselis kuni 25. IX. Kureerinud Indoneesia kunstnike kollektiiv Ruangrupa, osaleb 67 kunstirühmitust ja -algatust. Näitus on väljas 32 paigas. https://documenta-fifteen.de/ Saksamaal Kasselis üle viie aasta toimuv „documenta“ kuulutati sel korral välja üdini kogukondliku suurprojektina, mis on demokratiseerimisel jõudnud välja kuraatori ja kunstilise juhtimise tasandile – üksikisiku asemel juhib tänavust „documentat“ kuraatorite kollektiiv Ruangrupa […] Vaata lähemalt ›
51
Jevgeni Zolotko näitus „Jaakobi redel“ Rüki galeriis kuni 31. VII. Jevgeni Zolotko on loonud Rüki galeriisse kompaktse mustvalge melanhoolse maailma, kuid tunneli lõpus paistab päikesekiir. „Jaakobi redel“ oli esmalt eksponeeritud Tallinna Kunstihoone Tamara Luugi kuraatorinäitusel „Olge te hoitud ja armastatud“. On rõõmustav näha, et teosed rändavad. Olen igati seda meelt, et tööd peaksid võimalikult palju eri […] Vaata lähemalt ›
9
Raamatuid, mis muudavad maailmas pika aja jooksul kinnistunud arusaamu, hoiakuid ja tõekspidamisi ning algatavad veel ka muutuse ilmumise riigi õigusruumis, ilmub harva. Enamasti on kirjanduse mõju ühiskonnale ja riikides kehtivatele seadustele pigem kaudne ning avaldub pikema aja jooksul, sagedamini aitab kirjandus ühiskondlikele protsessidele pigem kaasa kui algatab otseselt ise suuri muutusi. 2020. aasta detsembris Prantsusmaal […] Vaata lähemalt ›
60
Kohtun b210 arhitektide Aet Aderi, Mari Möldre ja Arvi Andersoniga nende stuudios Tatari tänaval. Kohtumise põhjus on ettepaneku „Kodupeatus“ võit arhitektuurikeskuse Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni konkursil. Rääkisime kitsamalt nii sellest, milline saab olema Eesti esinduspaviljon, kui ka kodust ja elamupoliitikast laiemalt. Vaadates b210 projektide ajalugu tundub arhitektuuribiennaal selle loomulik jätk. Olete varem loonud arhitektuuri, osalenud […] Vaata lähemalt ›
62
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
Ituudised
|
0% |
Personaliuudised.ee
|
0% |
| Põllumajandus | 0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.06.2026 12:30
Viimane uuendus: 12:28.
Uudiste reiting uuendatud: 12:23.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)