Alates 4. maist saab Kadriorus tutvuda Hispaania kunsti ja kultuuriga, kui pargi promenaadil avatakse vabaõhunäitus ning Kadrioru kunstimuuseumis peab loengu Francisco Tardío Madridist Prado muuseumist. Hispaania olulisima kunstimuuseumi Museo Nacional del Prado välissuhete osakonna juht Francisco Tardío esineb 5. mail loenguga maailma ühe tuntuma muuseumi kollektsioonist ja kujunemisest. Ingliskeelne loeng „Prado. 200-aastase muuseumi lugu“ algab […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatakse silmapaistva ja eripärase käekirjaga Iisraeli illustraatori Natalie Pudalovi isikunäitus. Näitust on võimalik külastada 3. maist kuni 18. juunini 2022. Natalie Pudalov sündis 1980. aastal Venemaal. Peale Nõukogude Liidu lagunemist kolis tema pere elama Iisraeli, kus ta õppis Jeruusalemma Kunsti- ja Disainiakadeemias. Illustratsioonile spetsialiseerus Pudalov vahetusõpingute ajal Saksamaal Stuttgardi Kunsti- ja Disainiakadeemias. […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital avavad sarja “Eesti lood” uue hooaja ideekonkursi. Uute filmide projekte saab esitada 29. maini. Dokumentaallugude sari “Eesti lood” ootab uusi ideekavandeid filmideks, mis peegeldavad Eesti ühiskonnas toimuvaid protsesse ning kajastavad eestimaalaste tegemisi meil ja mujal. “Eesti lood” on erinäoline ajastu kroonika ja käesoleva konkursiga otsitakse lugusid sarja […] Vaata lähemalt ›
0
26. aprillil valiti Eesti Kunstnike Liidu suurkogul loomeliidu juhatus ja volikogu. Kunstnike liidu presidendiks sai järgmiseks ametiajaks Elin Kard ja asepresidendiks Vano Allsalu. Elin Kard on kunstnike liidu president olnud aastast 2019, aastatel 2013–2019 oli ta liidu asepresident. Vaata lähemalt ›
44
Rita Dahli luulekogu „Aja süda“ XVI Eesti kammerkooride festival Silvi Lepparu maali- ja Piret Smagari graafikanäitus Riina Maidre ja Andri Luubi „Yokoonomatopoeemid“ BFMi lühifilmide kassett „Kaunid kannatused“ mängufilm „Katsumus“ Vaata lähemalt ›
0
Kiievist teatatakse, et linnavõim kavatseb kiirmenetlusega ümber nimetada kuni 300 tänavat ja maha võtta vähemasti 60 monumenti, mis on nimetatud või loodud, mõeldes kunagistele headele naabritele Venemaal ja Valgevenes, millest nüüdseks on saanud agressorriigid, vaenlased väga pikaks ajaks. Erinevalt kommunistliku ajajärgu lõpetamisest, mil linnaruumi puhastamise pehmele otsusele eelnes põhjalik ja pikk avalik arutelu, ei hakata […] Vaata lähemalt ›
77
Möödunud kahe kuu jooksul olen tabanud end liigitumast kategooriatesse, mis seni on tundunud vähese tõlgendusjõuga, ehk isegi pisut piinlikud: baltimaalane, idaeurooplane. Olen näinud seda tegemas ka teisi. See, et ohuga kaasneb sümboolsete piiride nihutamine, uuteks „meie“- ja „nemad“-gruppideks kalgendumine, on vana tõde. Paljude identiteediteoreetikute meelest on meie mina üleüldse üks pideva samastumise ja eristumise harjutus. […] Vaata lähemalt ›
51
Magus õppeamps – hangi mikrokraad suunamudimises! Nali naljaks, aga mikrokraade pakuvad vist kõik avalik-õiguslikud ülikoolid. Tegu on tasulise võimalusega, kus paari täiendõppe aine loengutes osalemise eest ongi „teaduskraad“ käes. Ülikoolid teevad seda, sest nad on selleks sunnitud. Kõrgharidus on krooniliselt alarahastatud. Rektorite sõnutsi kriisis. See sunnib susserdama: et õppejõududele vähegi elamisväärset palka maksta, makstakse neile […] Vaata lähemalt ›
0
Sõda Ukrainas meenutab gladiaatorite võitlust areenile lastud karudega (oh, andku päris karud mulle andeks!). Tsiviliseeritud istuvad tribüünidel, jälgivad vaatemängu ja annavad gladiaatoritele jaopärast relvi: esilagu vaid näpuotsaga ja neid, mida on vaja lähivõitluses, kuid nüüd juba aina tõsisemaid, et karud areenilt välja ei pääseks. Lavastatud vaatemängu ja elu vahe on see, et me ei ela […] Vaata lähemalt ›
0
Venda Sõelsepa (1923–2006) nime teadsin juba lapsepõlves, ilmselt luulekogu „Pani timmi viiuli“ tõttu. Ka „Kolõma – kole maa“ pakub sellest ühe koostaja valitud näite („Kirbul kindad kirbukarva“, lk 356). Muidugi ei mäletanud ma neid värsse, kuid „Kolõma“ kontekstis pole kahtlust, et näiliselt süütu värss kirbust on tegelikult mõistulugu Kolõma sunnitöölisest, kes peab tegema karmis pakases üle […] Vaata lähemalt ›
11
Tartu ülikooli raamatukogu repositooriumist võib leida 1982. aastast pärineva foto, kus tollane TRÜ rektor Arnold Koop kohtub Johan Skytte ja Friedrich Parrotiga. Viimased, tõsi küll, on Tartu ülikooli 350. aastapäeva pidustuste ajal vastavaid tegelasi kehastavad näitlejad. Aga kui Parrotist ilmus mõni aasta tagasi põhjalik monograafia Epi Tohvri sulest,1 siis Johan Skytte (1577–1645) kohta enne eelmist […] Vaata lähemalt ›
0
Von Krahli teatri ja Ekspeditsiooni „Melanhoolia“, põhineb Lars von Trieri filmil, lavastaja Juhan Ulfsak, tõlkija Katrin Hammer, lavastusdramaturg Eero Epner, kunstnik Edith Karlson, helilooja Jakob Juhkam, kostüümikunstnik Kärt Ojavee, valguskunstnikud Oliver Kulpsoo ja Mihhail Makošin. Mängivad Anne Türnpu, Mari Abel, Katariina Tamm, Erki Laur, Rasmus Kaljujärv, Jörgen Liik ja Markus Truup. Esietendus 13. IV Von Krahli […] Vaata lähemalt ›
21
Eesti Draamateatri „Solist“, autor Mehis Pihla, lavastaja ja kunstnik Kersti Heinloo, kostüümikunstnik Anu Lensment, valguskujundaja Triin Suvi, muusikaline kujundaja Kirke Karja. Mängivad Kersti Kreismann, Märten Metsaviir ja Kirke Karja. Esietendus 28. II Eesti Draamateatri maalisaalis. Mõnikord läheb nii, et lavastus saab päevakajaliseks tegijatest sõltumata. Eesti Draamateatri „Solist“ esietendus mõni päev pärast Ukraina sõja algust. Kujutan […] Vaata lähemalt ›
55
„Mis nurga alt sa maailma vaatad, sellisena seda ka näed.“ „Euroopa tango“ (lk 247) Eestis elava viljaka vene kirjaniku Andrei Anissimovi romaani „Euroopa tango“, mille autor on ise määratlenud lähitulevikku käsitleva ulmeromaanina, on Ukrainas toimuvat sõda ignoreerides võimatu lugeda. Selles kontekstis on eriti oluline teadvustada retoorikat, millest on juba aastaid vormitud Venemaa riiklikku ainutõde: „eriline […] Vaata lähemalt ›
2
Eesti muusika päevad 16. – 26. IV Tallinnas ja Tartus. Kunstilised juhid Timo Steiner ja Helena Tulve, Tartu programmi kunstiline juht Märt-Matis Lill. 2022. aasta festivalil tõstatasid Helena Tulve ja Timo Steiner mitu küsimust. Miks me midagi teeme? Miks me nii teeme? Kas ja kuidas saaks või võiks teisiti? Miks me üldse tahame või ei taha teha […] Vaata lähemalt ›
6
Eesti muusika- ja teatriakadeemia festival „Commute“ 18. – 23. IV Tallinnas. „Kas kontsert sai juba läbi?“ EMTA garderoobis küsis mult just uksest sisse tulnud härrasmees küsimuse. „Jah.“ „Kas oli hea?“ „Jah, väga hea kontsert oli.“ „Ma unustasin ära. Tulin igaks juhuks vaatama veel. Parimad asjad ongi siin ilmas tasuta. See maja siin … Siin toimuvad […] Vaata lähemalt ›
29
Mängufilm „Apteeker Melchior“ (Eesti-Läti-Leedu-Saksamaa 2022, 90 min), režissöör Elmo Nüganen, stsenaristid Indrek Hargla, Olle Mirme ja Elmo Nüganen, operaator Mihkel Soe, produtsendid Kristian Taska, Esko Rips, Armin Karu, Veiko Esken ja Tanel Tatter. Põhineb Indrek Hargla romaanil „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“. Osades Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Marko Matvere, Hendrik Toompere jr, Franz Malmsten […] Vaata lähemalt ›
0
Urmas Lüüsi lavastuslik installatsioon „Ülerahvastatud üksindus“ Sõltumatu Tantsu Laval 12. – 14. IV, 18. – 21. IV ja 23. IV. Sisekujundaja Juss Heinsalu ja butafoor Marko Odar. Miks pimedus hirmutab meid, kui see on vaid puudumine? Armastan õuduse vaakumit. Mina ise ja mu asjad vormivad melanhoolia. Armastan hüperlinki. Sinu ja minu elu loendatakse aastatuhandete kaupa. […] Vaata lähemalt ›
0
Käesolev Lasnamäe elukeskkonda puudutav vestlusring on kantud kahest ajendist. Esiteks on Lasnamäe – Tallinna suurim linnaosa, elanike arvult suurem kui Tartu – rambivalgusesse tõstnud Tallinna arhitektuuribiennaali visioonivõistlus. Teiseks, kui räägitakse pealinna segregatsioonist – ja sellest räägitakse viimasel ajal palju – tõstetakse segregeerumise näitena esile Lasnamäe. Sellest, millised müüdid Lasnamäed saadavad ja missugune on tegelikkus, räägivad […] Vaata lähemalt ›
14
Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) installatsioonivõistluse võitjad Shaun McCallum, Aleksandra Belitskaja ja Ben James (arhitektuuristuudio Iheartblob) ehitavad septembriks Tallinna arhitektuurimuuseumi ette maailma esimese plokiahela abil rahastatud arhitektuuriobjekti. Ainulaadse installatsiooni disainer ja omanik võib olla igaüks, kes projektiga liitub. Rääkisime installatsiooni idee autoritega kaasamisest arhitektuuri rahastamisse ning ka disaini ja plokiahela väljavaadetest selles valdkonnas. Palun t Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
Forte
|
0% |
Ituudised
|
0% |
Lõuna-Eesti Postimees
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.03.2026 10:31
Viimane uuendus: 10:28.
Uudiste reiting uuendatud: 10:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)