„Võib saali minna.“ Näitan piletit, haaran kõrvaklapid ja pimendavad silmaklapid, pühin puhtaks talvesaapad ning astun pimedasse ruumi. Soomusrüüs kangelane, kes on lavastuse eelreklaamist juba tuttav, seisab laternavalgel sissepääsu lähedal, ent asub siis metalli kõlksumise saatel ruumis sihitult ringi patrullima. Kui silmad lõpuks pimedusega harjuvad, märkan seinte äärde reastatud teatritoole ning suundun istuma, kaaslaseks eelaimdus, et kauaks sinna ilmselt jääda ei tule. Viimaste istmete täitumisel sis Vaata lähemalt ›
0
Kunstnikud Kristina Norman ja Bita Razavi ning kuraator Corina L. Apostol esitlevad tänavusel Veneetsia biennaalil projekti „Orhideliirium. Isu külluse järele”, mis koosneb installatsioonidest, filmidest, fotodest, arhiivimaterjalidest ja performance’itest ning vaatleb koloniaalajastu botaanilist kunsti ja selle ühiskondlik-poliitilist mõju nii minevikus kui tänapäeval. Koostöös projekti kunstilise konsultandi Sadiah Boonstraga loovad kunstnikud, kuraator ja projekti loominguline tiim installatiivse keskkon Vaata lähemalt ›
0
Eesti Draamateatri „Puud olid, puud olid hellad velled“ VAT-teatri „Woke & vihane“ Marieke Lucas Rijneveldi romaan „Õhtute äng“ Tanel Mällo luulesalv XII Tallinna klavessiinifestival kontsert „Marceli lähetamine | Sumerast kirgastumine“ Kolme kandle tuuri kontsert Vaata lähemalt ›
0
Möödunud aasta lõpus kaitses Elen Lotman doktoritöö teemal „Kogemuslik heuristika mängufilmi operaatoritöös“. Kuna filmiteaduse doktoritöid Eestis ülemäära tihti ei kaitsta – veelgi enam, kõnealune töö on teostatud loovuurimusena –, siis on põhjust vastse doktoriga teema avada. Vaata lähemalt ›
0
Kuni välisminister Eva-Maria Liimets oma töölaual valget paberilehte põrnitseb ja peab siseheitlust, kuidas hoiduda Venemaa artistide musta nimekirja koostamisest või, kui sunnitakse seda siiski tegema, siis kas peaks alfabeedi järgi alustama Alla Pugatšovast või hoopis Anne Veskist, Eesti välispoliitika tegemine poolenisti seisab. Kuigi teha saaks nii mõndagi ning kui mitte muu, siis peaksid andma sõjasündmused […] Vaata lähemalt ›
0
Järgmisel teisipäeval, 26. aprillil kogunevad kunstnike liidu liikmed suurkogule. Seegi kord on kogunemispaigaks valitud eriline, võib isegi öelda et tähenduslik paik – muusika- ja teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja. 2019. aasta sügisel avatud kontserdi- ja teatrimaja oodati pikisilmi. See on kasvulava noortele alustavatele tegijatele, aga ka võimalus nende juhendajatele, tunnustatud tegijatele. Võrdluspaik, mida iseloomustab avatus ja […] Vaata lähemalt ›
12
Fašism on nähtus, mille määratlemisega on olnud aastakümneid suuri raskusi. Ennekõike iseloomustavad seda ehk marurahvuslus, kollektivism-korporatiivsus ja individualismivastasus, autoritaarsuse või diktatuuri ihalemine, traditsioonikesksus, ühiskonnaelu reglementeerimine, juhikultus ja vägivald. Lisada võib veel hulga tunnuseid, sealhulgas rahvusliku või rassilise puhtuse igatsus, antisemitism, ohvrimentaliteet, tunnete eelistamine mõtlemisele, veendumus, et ollakse äravalitud rahvus, perekondlike väärtust Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm „Hermaküla. Kadunud isa“ (Ugri Film / Allfilm, Eesti 2022, 56 min), režissöör Maria Avdjuško, operaator Mait Mäekivi, helilooja Sten Šeripov, produtsent Pille Rünk. Vahel kukuvad filmimehed arutlema, milline peab olema üks dokfilm. Enamasti on selge, et peab olema vägev materjal, mis hakkab ise mängima. Kui on kobe teema, siis saab ilu ja valu ja […] Vaata lähemalt ›
0
Ühiskond vananeb kõikjal, prognoositakse, et 2050. aastaks on iga kuues inimene üle 65aastane, Eestis aga peaaegu kolmandik elanikkonnast. Rahvastikutrend näitab, et on viimane aeg pöörata tähelepanu vananevatele linnadele. Sellel teemal arutleti ka märtsi lõpus Tartu planeerimiskonverentsil.1 Miks? Mida tähendab olla vana? Meie ettekujutus maailmast lähtub oma kogemusest: kõik teavad, kuidas on olla laps, teismeline, paljud […] Vaata lähemalt ›
0
Arhitektuuristuudio Ēter on asutatud 2018. aastal. Selle loojad Kārlis Bērziņš, Dagnija Smilga ja Niklāvs Paegle tegutsevad nii Zürichis, Viinis kui Riias. Eesti arhitektuuripublikule on nad tuttavad 2016. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalilt. Nimelt olid nad Balti riikide ühisekspositsiooni „Balti paviljon“ kaasarhitektid. Ēteri kollektiiv on silma paistnud julgete ideede ja nakatava loovusega. Märtsi lõpus tutvustasid nad EKA avatud […] Vaata lähemalt ›
0
Kui Sirpi antaks välja vaid kord 30 aasta jooksul, pühendataks 2022. aasta number vististi pöördelistele muutustele inimese ja looduskeskkonna suhetes. Maa elanikkonna ja ressursitarbimise hüppeline kasv käsikäes taaskasutuse vähenemisega,1 inimtekkeline kliimamuutus, elurikkuse kiire vähenemine, riigid ületamas oma biofüüsikalisi kestlikkuse piire kiiremini kui saavutamas ühiskondlikke arengueesmärke,2 keskkonnamõjude ebavõrdne jaotumine3 … Eviksin meeleldi kõige selle suhtes vandenõuteoreetikute […] Vaata lähemalt ›
50
Veebruaris möödus 120 aastat eesti ühe tuntuma etnograafi Gustav Ränga sünnist Saaremaal Karja kihelkonnas Nõmme külas. Ränk õppis 1920.-30. aastatel Tartu ülikoolis, omandas viimaks doktorikraadi ja sai 1939. aastal rahvusülikooli esimeseks etnograafiaprofessoriks. Sügisel 1944 põgenes Ränk ühes perekonnaga Rootsi, kus tal õnnestus tänu varasematele sidemetele jätkata erialast tööd. Gustav Ränk suri 1998. aasta kevadel Stockholmis. […] Vaata lähemalt ›
0
Märtsikuus avati Kumu suures näitusesaalis rahvusvaheline suurprojekt „Mõtlevad pildid“, kus esimesel kuul polnud väljas ühtegi kunstiteost. 2016. aastast koostöös Ameerika Ühendriikide Zimmerli kunstimuuseumiga ette valmistatud uurimusliku näituse „Mõtlevad pildid“ keskmes pidi olema Baltimaade ja Moskva kunstnike dialoog 1970. ja 1980. aastatel. Paar nädalat enne näituse avamist alustas Venemaa Ukraina vastu sõda ja dialoog lähiajaloo teemadel […] Vaata lähemalt ›
29
Näitus „Mõtlevad pildid“ Kumus kuni 14. VIII. Kuraatorid Anu Allas, Liisa Kaljula ja Jane Sharp, kujundaja Mari Kurismaa ja graafiline disainer Tuuli Aule. Näitus on valminud Eesti kunstimuuseumi, Jane Voorhees Zimmerli kunstimuuseumi ja Rutgersi ülikooli koostöös. Kumu näituse „Mõtlevad pildid“ esialgne eesmärk oli näidata hilisnõukogudeaegse Moskva ja Baltimaade kontseptuaalsete kunstnike dialoogi. Venemaa jõhker sissetung Ukrainasse […] Vaata lähemalt ›
0
VIII Artishoki biennaal „Taimed kui tunnistajad“ toob Tallinna botaanikaaeda 10 rahvusvaheliselt tegutsevat kunstnikku ja kollektiivi ning 10 kirjutajat. Biennaali avamismaraton toimub 29. septembrist 8. oktoobrini. Siis esitletakse 10 uut kunstiteost ja 100 kunstikriitilist teksti. Näitus on avatud oktoobri lõpuni. Piret Karro on üks kümnest kirjutajast. Piret Karro on kultuurikriitik ja muuseumitöötaja. Ta avaldas äsja Vikerkaares […] Vaata lähemalt ›
35
Tallinna Linnateatri „Aviaator“, autorid Jevgeni Vodolazkin ja Elina Petrova, lavastaja Boriss Pavlovitš, dramaturg Elina Petrova, kunstnik Olga Pavlovitš, valguskunstnik Rene Liivamägi, helilooja Roman Stoljar. Mängivad Simo Andre Kadastu, Alo Kõrve, Maris Nõlvak, Egon Nuter, Indrek Ojari, Ursula Ratasepp, Sandra Uusberg ja Kaspar Velberg. Esietendus 26. II Salme kultuurikeskuses. Miks on selle lavastuse pealkiri „Aviaator“, küsib […] Vaata lähemalt ›
0
Vaba Lava „Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt“, autor ja lavastaja Julia Aug, tõlkija Tiit Alte, kunstnik Katharina Kuusemets, videokunstnik Laura Romanova, valguskunstnik Priidu Adlas, muusikajuht Ardo Ran Varres. Mängivad Ivo Uukkivi, Rea Lest, Simeoni Sundja, Loviise Kapper ja Harald T. Rosenstrøm. Esietendus 14. IV Vaba Lava Tallinna teatrikeskuses. Ajakirjandusõppejõud Ragne Kõuts-Klemm tunneb Sirbis […] Vaata lähemalt ›
0
Kui sa piirad mingit linna kaua aega ja sõdid selle vastu, et seda vallutada, siis ära hävita selle puid kirvest nende külge pannes, sest neist sa võid süüa! Ära raiu neid maha, sest kas puud väljal on inimesed, et sa ka neid peaksid piirama? 5Ms 20:19 Me peame riigiasjus hoidma end sõjatööstuskompleksi põhjendamatu mõju […] Vaata lähemalt ›
27
Ükskõik ka millist muljet ei jätnud seletus president Steinmeierile esitatud küllakutse väidetava tühistamise kohta – välistatud pole Ukraina ametiisikute rumalus või arrogants –, on presidendi lähedus oma endisele mentorile ekskantsler Gerhard Schröderile ja tolle kummaline sõprus Putiniga üldtuntud tõsiasjad ning võisid ses loos mingit rolli mängida. Võib-olla peetakse president Steinmeierit kui Merkeli kahe varasema valitsuse […] Vaata lähemalt ›
0
1 Põllu veerel uitab siga. 2 Põllumehel kartul valmis. 3 Viskab siga kartuliga 4 kohe esimeses salmis. 5 Teises salmis tänab siga 6 südamlikult põllumeest: 7 „Ma ei saanud üldse viga. 8 Tuhat tänu tuhli eest!“ 9 Noh ja kolmandamas salmis 10 põllumehel vastus valmis: 11 „Ole lahke, armas siga.“ 12 Viskab jälle kartuliga. Ilmar […] Vaata lähemalt ›
12
Vastselt Tuglase novelliauhinna, ent varem hulga teisigi auhindu saanud mitmiktalent Piret Raud võib kiidelda ka loomingulise viljakusega: mullu ilmunud „Portselanist nael“ on tema kolmas täiskasvanutele mõeldud romaan, rääkimata novellidest ning arvukatest tunnustatud lasteraamatutest. Raua hiljutisim teos on eelmistega – „Initsiaal purjeka ja papagoiga“ (2018) ning „Verihurmade aed“ (2019) – mitmeti sarnane. Tekstide ühisjooned on lihtne stiil, ähmatu […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Pärnu Postimees
|
0% |
Eesti Uudised
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.03.2026 15:20
Viimane uuendus: 15:18.
Uudiste reiting uuendatud: 15:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)