Eesti kunst on jäänud vaesemaks olulise inimese võrra. 30. juunil lahkus meie seast metallikunstnik, kunstnike liidu auliige Helge Pihelga. Helge Pihelga elu oli pikk, tihe ja vaheldusrikas. 1945. aastal pärast keskkooli lõpetamist asus ta õppima Tallinna polütehnilises instituudis arhitektuuri, kuid suundus järgmisel aastal Tallinna riiklikku tarbekunstiinstituuti õppima metallehistööd. Ta lõpetas tarbekunstiinstituudi 1951. aastal. Pärast kunstiinstituudi […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu liige, keraamik Mare Vichmann. Mare Vichmann (1977. aastani Miltop) sündis Rakveres, lõpetas 1982. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi keraamikuna. Seejärel töötas ta aastatel 1982-1983 kunstiõpetajana Tallinna LV keskkoolis, edasi juba 1984–1996 Arsi portselanimaali ateljees portselanimaalijana ja autoritiraaži kunstnikuna. 1996. aastast jätkas Vichmann vabakunstnikuna ning samal aastal võeti ta ka Eesti […] Vaata lähemalt ›
0
28. juunil lahkus meie seast 63aastasena teleprodutsent Toomas Kirss. Kirss töötas aastatel 1984–1995 Eesti Televisioonis režissöörina ning alates 1995. aastast teleprodutsendi ja režissöörina. Ta on dokumentaalfilmide „Jüri Järvet“ (1995) ja „Avatud Eesti Fond“ (1996) režissöör ning dokumentaalfilmi „Jackpot“ (2008) stsenarist. Tootja ja lavastajana oli ta tegev telesarjade „Miss Marple“, „Salmonid“, „V.E.R.I.“, „Waba riik“, „Kired“, „Kelgukoerad“, […] Vaata lähemalt ›
0
Meie inimene tahab aina enam eramajja, Crocsidega õues grillida ning palja taguotsaga saunast tiiki hüpata. Statistikaamet annab teada, et rahvaloenduse järgi on eramuid praegu 14 protsenti rohkem kui kümme aastat tagasi. Elumajade seas on lausa 77,5 protsenti ühepereelamuid. Lisanduvad veel muud elamuüksused, mis ei ole suvilad ega maamajad. Neid tuleb riburada juurde. Koroona-aastad ja muutunud […] Vaata lähemalt ›
3
Kristel Pappel, „Metsä kuldane kuningas“ Ragne Soosalu, „Vanaisa kuuri fenomen ehk Kuidas kujundada jätkusuutlikku näitust?“ Kadri Asmer, „Pallase kooli XXII lend, suunad ja valikud“ Karin Paulus, „Lennukas või lihtsalt kõrge?“ Olja Fomina, „Liikuvuskeskused on samm kestliku linna suunas“ Lauri Laanisto, „Teaduskirjastamisnurjatused“ Madis Kolk, „Tuttava linna tuled. Keila, keeglirada lähte- ja sihtpunkti vahel“ Vaata lähemalt ›
0
Täna, 6. juulil esietendub festivalil Baltoscandal Rakveres neli uudisteost: Liis Varese koreograafiline ruum “Kus sa oled?”, Inga Saluranna ruumiinstallatsioon “Kiss and Fly”, Daria Khrystychi ja Bohdana Korohodi kõnninäidend “performing inscribed trajectories: a play in walks” ning Renzo van Steenbergeni ja Kristjan Pütsepa installatsioon “Portaal”. “Kus sa oled?”, “Kiss and Fly” ja “performing inscribed trajectories: a […] Vaata lähemalt ›
0
Kolmapäeval, 6. juulil, kell 16:30 avaneb A-Galerii AKENDEL Norra ehtekunstnike grupinäitus JÄÄKÜLM. Avamisest võtab osa ka Norra Suursaatkond. Näitus jääb avatuks 28. augustini. Kunstnikerühmitus ARKIVET uurib oma värkseimas näituseprojektis teemat JÄÄKÜLM. Jääkülm võib viidata temperatuurile, ilmale või toidule ja joogile. Kui aga ARKIVETi liikmed seda väljendit omavahel dialoogis uurivad, ilmneb hulk tõlgendusi ja mõtisklusi. Projektiga […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kultuurkapitali nõukogu kinnitas 2022.-2023. aasta “Ela ja sära” stipendiumi saajad. Stipendium “Ela ja sära” suurusega 18 000 eurot aastas pakub kõrgvormis loomeinimestele võimalust pühenduda oma erialale. Stipendium makstakse välja kord kvartalis, alates jooksva aasta oktoobrist. Stipendiumile võisid kandideerida kõikide Kultuurkapitalis esindatud valdkondade professionaalid. Kokku valiti 159 kandidaadi hulgast välja 16 stipendiaati, igast valdkonnast 2. […] Vaata lähemalt ›
0
Mis on tegelikkus? Ja mis on tõelisus? Kas üks toetab teist? Või teine varjab teist? Lembit Sarapuu maalid annavad kõigile neile küsimustele vastuse ja ometi on küsimused ikka tähtsamad kui vastused, sest küsimus väljendab seda, mida vastus kunagi anda ei saa: mõistatuse püsivust. Vastused on küll head, need on isegi liiga head, aga küsimus võtab need tagasi, sest kõige paremalgi vastusel on alati üks viga. Vastus nimelt on liiga isekas,... Vaata lähemalt ›
29
Hasso Krull, „Lembit Sarapuu maailmalõpp“ Mart Kalm, „Soe kui Gens“ Tanel Vallimäe, „Ukraina sõda ja stereotüüpide teisenemine“ Vestlusring „Uurimus ja loovuurimus kunstis ja muusikas“ Kas töötada kodus või kontoris? Triin Talgi romaan „Auhind õigesti elatud elu eest“ XXV Suure-Jaani muusikafestival näitus „Linnapilt. Tallinna, Tartu ja Pärnu peatänavad“ Tallinna Linnateatri „Kalaranna 28“ konverents „Läänemere maade filmi- […] Vaata lähemalt ›
0
„Kiida lolli, loll jookseb nahast välja,“ õpetab vanasõna. Võidupühal kinkiski Eesti poolvalitsuse juht Kaja Kallas välismaal ajakirjanikega suheldes Eesti rahvale piruka, mida on nüüdseks juba nädal otsa näritud. Puudu on vaid peaministri selgitus, kas mõttele anda Eesti ja teiste Balti riikide riigikaitse seisule hävitav hinnang tuli ta iseseisvalt või sai ta selleks asjatundjatelt ja vastutavatelt […] Vaata lähemalt ›
12
Viimastel aastatel on aina enam kuulda, et kõigi kerkinud probleemide põhjus on ühismeedia. Kriitika on muidugi vajalik. See, mida kriitilise analüüsi pähe pakutakse, on aga enamasti hoopis tehnopaanika või kriitikahaip. Kriitikahaip (ingl criti-hype, tehnoloogiauurija Lee Vinseli mõiste) võtab mõne tehnohaipiva väite, nt et algoritmid lahendavad kõik probleemid, kuna on nii targad, objektiivsed ja tõhusad, ja […] Vaata lähemalt ›
92
Selliselt pealkirjastas autorihüvitusfond oma pressiteate ja põhjust on selleks küllaga. Nimelt eraldas kultuuriministeerium laenutushüvitisteks läbi ajaloo kõige väiksema summa – 124 671 eurot, millest pealekauba tagastatakse tulumaksuna riigile 23 000 eurot. Laenutushüvitist on riik kohustatud autoritele maksma õiguse eest laenutada raamatukogudest raamatuid ilma nende loata. Autoriõiguse seaduse kohaselt ei saa autorid lubada ega keelata oma […] Vaata lähemalt ›
0
Sõda Ukrainas algas ootamatult ja sama ootamatu on, et see kestab juba nii kaua. Seda kriisi on käsitletud eri külgedest, kuid sõjaliste, poliitiliste, majanduslike, õiguslike, humanitaarsete jt aspektide kõrval teisenevad ka stereotüübid. Võib välja tuua kolm teemat, kus muutused harjumuspärastes arusaamades on juba praegu ilmsed: kõigepealt Ida-Euroopa tähendus läänes, siis Eesti rahvusrühmade hoiakud ja eelarvamused […] Vaata lähemalt ›
13
Eesti kultuuriavalikkusel ja kogu Eesti rahval on põhjust leinaks. Meie kirjandusmaastikku ilmestava puiestiku helladest velledest on langenud üks kõrgemaid, mastipuu Mats Traat. Aastaringe kogunes peaaegu kaheksakümmend kuus – väärikas iga väärikalt täidetud elule. Ent lein jääb leinaks east hoolimata, sest inimelu ei tähista mitte ainult selle lõplikkus, vaid ka ainukordsus. Kirjaniku viimaste aegade raamatuks, mille poole […] Vaata lähemalt ›
0
Mitte peast, vaid hingelt ja südamelt soe ning aval – nii mäletan vanemat kolleegi, arhitektuuriajaloolast ja kunstiakadeemia emeriitprofessorit Leo Gensi (28. VI 1922 – 31. X 2001). Oma põlvkonna, s.t Nõukogude Eesti juudi soost õppejõudude seas oli ta erand, sest erinevalt Lotmanist, Bernsteinist, Bronsteinist ja teistest polnud ta Venemaalt siia saadetud ega varjunud, vaid siin […] Vaata lähemalt ›
1
Peeter Alliku nimeline Tartu graafikafestival „Varjud“ Tartus Kunstimajas (kuraator Carlos Berberena ja kujundaja Taje Paldrok), Poissmeeste galeriis ja Tartu kaubamajas (Al ja Taje Paldroki näitus) kuni 10. VII, Soho hotellis (Toomas Kuusingu näitus) ja Jakobi galeriis kuni 31. VIII, töötoad Tartu kunstimuuseumis juunis ja Jakobi galeriis augustis. Juba üle kümne aasta korraldatud Tartu graafikafestival kannab nüüd Peeter […] Vaata lähemalt ›
86
Aimar Ventseli raamat on nauditav lugemine, kust saab hea sissevaate Ida-Saksa punkarite ja nendega seotud subkultuuride maailma. Laiema üldistusena pakub autor analüüsi, kuidas sotsialismijärgne transformatsioon Saksamaal ses mõttes ebaõnnestus, et Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel püsib praeguseni tugev erisus ja lõhe. Üleminekuaegse ühiskonna hädad – töötuse kiire kasv, vähene sotsiaalne mobiilsus ja töölisklassi staatuse muutus või […] Vaata lähemalt ›
0
1944. aasta sügisel Eestisse tagasi tulnud Nõukogude võim käivitas ulatusliku sovetiseerimise, mis puudutas kõiki ühiskonnaelu valdkondi, alates majandusest ja lõpetades vaimueluga. Kultuurielu nõukogustamise rajajooneks kujunes 1946. aasta, mis tähistas omamoodi murrangut ühiskonna vaimuelu ideoloogilisel suukorvistamisel kogu NSV Liidus ja sealhulgas ka aastatel 1939-1940 okupeeritud aladel. Sõjajärgseid kultuuri- ja muusikaolusid on asjatundlikult käsitlenud mitmed autorid (Valter […] Vaata lähemalt ›
0
XXV Suure-Jaani muusikafestival 17. – 23. VI, kunstiline juht Andres Uibo. Juuni lõpus peeti veerandsajandat korda Suure-Jaani muusikafestivali, mille kaubamärk on läbi aastate olnud päikesetõusukontsert ning kohalike heliloojate muusika. Sattusin Suure-Jaani festivalile esimest korda ning sain tänu sellele ilmselt jälgida festivali n-ö kõrvalt paremini kui need, kes olid seal juba mitmendat või mitmekümnendat korda. Juubelifestivali […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Finantsuudised
|
0% |
Kuulutaja
|
0% |
MinuAeg
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.06.2026 16:02
Viimane uuendus: 15:58.
Uudiste reiting uuendatud: 16:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)