Lilly Waltheri „Piiritu“, Ludmilla Siimu „Olemise helk“ ja Nele Tiidelepa „Keda saab ainult igatseda“ Ludmilla Siimu retrospektiiv „Olemise helk“ Maria-Kristiina Ulase isiknäitus „Joon voolab hingelt“ Eesti Kontserdi ja ERSO kontsert „Kevadsümfoonia“ Vaata lähemalt ›
0
Vägivalda täis aeg peseb ühiskonna palgelt meigi maha ja asendab selle sõjamaalingute, kaitsemaskeeringuga. Sõjas aetakse suuri asju ning suured asjad on ainult meeste asjad. Eesti on iseseisvuse taastamise järel olnud kolm kümnendit ametlikult teel suurema soolise võrdõiguslikkuse poole, kuid tulemus on pehmelt öeldes tagasihoidlik. Barbaarsesse ebavõrdsusse, diskrimineerimisse, langetakse tagasi kohe, kui välised olud seda võimaldavad. […] Vaata lähemalt ›
89
Kutsun üles Liina Lindströmi ja Peeter Pälli seisukohtadel põhineva artikliga „Eesti keel on vaba, aga võiks olla veel vabam“ (27. X 2020) alustatud sõda kirjakeele, Eesti riigi toimimise aluse vastu lõpetama enne, kui järel vaid varemed. Instituudi direktori Arvi Tavasti eestvõttel on kirjakeel olematuks ja keelekorraldus kõlbmatuks kuulutatud, selle eest seisjaid naeruvääristatud ja solvatud, keelehoolde alustugesid kõigutatud […] Vaata lähemalt ›
0
Teatriauhinnad on üle antud. Mõne aasta eest tehtud muutused auhindamiskorras on peale draamalavastuste teistegi etenduskunstide esiletõstmise üritust suurepäraselt teeninud. Rääkida saab lausa postdramaatilist lähenemisviisi turgutavast kvoodisüsteemist või struktuurist, mis upitab etenduskunstide eri liigid väljapaistvalt sõnateatri kõrvale, sõltumata sellest, milline on teatrilaadide kvantitatiivne ja kvalitatiivne osakaal aastapildis. Heli, visuaali või keha ja liikumist esmatähtsaks pidava žüriiliikme Vaata lähemalt ›
0
Ela jätkusuutlikult! – nõnda kõlab meie ajastu kategooriline imperatiiv. Kui räägime traditsioonist ja väärtustest, kui kõneleme ettevõtetest, kui koostame riigieelarvet, kui ekspluateerime loodust, kui teeme sisseoste, kummitab meid vahetpidamata üks ja seesama küsimus: kas meie teod ja eluviis on jätkusuutlikud? Ühel või teisel viisil oleme kutsutud ja kohustatud elama jätkusuutlikult. Jätkusuutlikult elada on uhke ja […] Vaata lähemalt ›
0
Sõjad ja konfliktid ei seisa üksteisest lahus, neid seob vägivaldne struktuur. Mõeldes Ukrainale, peame mõtlema ka Süüriale, Palestiinale ja Afganistanile. Feminist bell hooksi arvates on võimatu ja mõttetu uurida militarismi isoleeritult patriarhaalsest mõttelaadist, rassismist ja kapitalismist, sest need toimivad koos.1 Vägivaldseid, ebainimlikke, inimõigusi rikkuvaid tegusid tuleb kritiseerida ühtmoodi, ükskõik kus need aset leiavad. Seda peame […] Vaata lähemalt ›
60
Sõjad ja põgenemine võõrvägede eest tõid XX sajandil Euroopas kaasa koletuid inimlikke tragöödiaid, pöördelisi elu- ning kultuurimuutusi, mille teadvustamine aastal 2022 on kahjuks taas aktuaalne. Nii katkes Eestis, sealhulgas Vormsil, II maailmasõja keerises 1944. aastal rannarootsi kultuur, kui Saksa okupatsioonivõimude ja Rootsi riigi korraldusel lahkusid lähenevate Nõukogude vägede eest siin aastasadu elanud rootslased.1 Rannarootslaste alad […] Vaata lähemalt ›
44
2021. aasta suvel, mil trükist ilmus Mare Mätase raamat „Minu Kihnu. Külas või külata“ (Petrone Print 2021) käisin esimest korda elus koos kahe kolleegi Renata Sõukandi ja Andrea Pieroniga Kihnus. Võib ölda, et see oli üle 80 aasta esimene etnobotaaniline ekspeditsioon Kihnu. Teadaolevalt esimene ja viimane teave Kihnu taimekasutusest pärineb aastatest 1937–1943 Theodor Saare kirjadest, […] Vaata lähemalt ›
39
Oscarite mänguväljak oli nominentide faasis kirju ja mitmekesine ega andnud küll kuidagi aimu, et selja taga on kogu maailma filmindust korralikult pärssinud koroona-aastad. Majesteetliku rahuga kulgevad nii ulmefilm „Düün“, revisionistlik vestern „Koera võim“ kui ka Haruki Murakami teose ekraniseering „Drive My Car“.1 Žanrifilmide mängulisust kuvavad eri vaatenurgast klassikalise muusikali uusversioon „West Side’i lugu“, vähem klassikalise kõhediku […] Vaata lähemalt ›
37
Eesti teatri auhindade ja nendega kaasnevate Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiate laureaadid kuulutati välja 27. märtsil rahvusvahelise teatripäeva peol Vene teatris. Eesti teatri auhindadega kaasnevad Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiad. Samuti anti laureaatidele Ivo Lille loodud „Theodori silm“, mille väljaandmist rahastab kultuuriministeerium, või Vaike Pääsukese kujundatud aukiri. Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti […] Vaata lähemalt ›
0
Kadi Herkül, sõnalavastuste auhindade žürii esimees Alustan sellest, millega lõpetas oma kommentaari 2020. aastal sõnalavastuste žüriid juhtinud Jaak Prints: „Meenus eelmise aasta žürii esimehe Madli Pesti Sirbi veergudel aastat kokku võtvas intervjuus väljendatud mure ühiskonnaga suhestuva teatri nappuse ning laiema ühiskondliku kaaluga materjalide harva kohtamise pärast. Seda mõtet sobib selgi aastal korrata.“ Üks pääsuke ei […] Vaata lähemalt ›
0
R.A.A.A.Mi „Lotman“, autor ja lavastaja Aleksandr Plotnikov, kunstnik Konstantin Solovjev, valguskujundaja Ivar Piterskihh, videokujundaja Laura Romanova. Mängivad Ivo Uukkivi, Simeoni Sundja, Martin Kõiv, Maili Metssalu ja Ragnar Uustal. Esietendus 17. III Vaba Lava Tallinna teatrikeskuses. Olin väike tuisupäine laps, kui telekas näidati Juri Lotmani „Vestlusi vene kultuuriloost“. Jättis sügava mulje, aru vist kuigivõrd ei saanud. […] Vaata lähemalt ›
15
Mängufilm „Kangelane“ („Ghahreman“, Iraan 2021, 127 min), režissöör-stsenarist Asghar Farhadi, operaatorid Ali Ghazi ja Arash Ramezani. Osades Amir Jadidi, Mohsen Tanabandeh, Fereshteh Sadre Orafaiy, Sahar Goldust jt. Rahim (Amir Jadidi) istub vangis, kuna ei suutnud äri alustamiseks võetud võlga tagasi maksta. Pääsenud kaheks päevaks vanglamüüride vahelt koju, teatab ta perekonnale napisõnaliselt, et üks sõber toob […] Vaata lähemalt ›
0
„Biotoopia“ teine vestlusõhtu „Mammutivile. Muusika algus mesoliitikumis“ 22. III Von Krahli teatri salongis. Vestlesid Liisa Hirsch, Toomas Siitan ja Taavi Kerikmäe, vestlust juhtisid Gregor Kulla ja Aurora Ruus, programmi kuraator on Peeter Laurits. Keset Tammsaare parki langeb pudemeteks lendav taldrik, mille rusude alt ronivad välja liikuvad olendid. Nad otsivad abi. Neid rahustab Estonia kontserdisaali fassaadi […] Vaata lähemalt ›
0
Kes on kunagi asjaarmastaja või professionaalina pilli mänginud, teab, milline tähendus on mängija elus tema pillil. See pole üksnes muusika tegemise vahend, vaid interpreedi osa. Nii nagu mängijal, on ka pillil hing, ja kui need kaks õigesti kokku kõlavad, võib sellest sündida imeline looming. Kui tihti mõeldakse aga sellele, et ka pill on kellegi, nimelt […] Vaata lähemalt ›
34
Leedu arhitektid Petras Išora ja Ona Lozuraitytė lõid 2014. aastal Vilniuses arhitektuuristuudio Isora x Lozuraityte. Disainerite duot võib iseloomustada kui ruumi kaudu lugude loojaid ja jutustajaid. Stuudio teeb koostööd kunstnike, avaliku sektori ja kõikvõimalike kultuuriinstitutsioonidega. Isora x Lozuraityte tegutseb nii Leedus kui rahvusvahelisel areenil. Arhitektid tegelevad avaliku ruumi, maastikuarhitektuuri ja taristu disainiga, kuid pööravad tähelepanu […] Vaata lähemalt ›
0
Sisearhitekt Tarmo Piirmetsa looming on eri tüüpi projektide assortii. Ta on teinud mitme õppehoone sisearhitektuurilise lahenduse, nagu Tartu tervishoiu kõrgkool (koos Kavakava arhitektidega), Tallinna ülikooli Vita hoone (koos Salto arhitektidega ja Raul Tiitusega), Eesti kunstiakadeemia (koos Kuu arhitektide ja Raul Tiitusega) ja Tabasalu põhikool (koos Andro Männi ja Raul Tiitusega), Skype’i, Pipedrive’i ja Bigbanki peakontori, […] Vaata lähemalt ›
0
Tulle minemine kas ka loom on mõelnud haukunud ja möiranud: tule tagasi? aga kui tagasi tulemine on tulle minemine? kajan, kuni ma pole enam hääl, vaid peegel. Matsime kuu, mitte sinu surnuaias on ristid nagu maasse löödud mõõgad. ühel haual kasvavad metsmaasikad. nopin kaks marja, magusat, punast. sul pole enam silmi, […] Vaata lähemalt ›
0
Triin Paja loominguga tutvusin 2018. aastal, kui juhtusin lugema Värskest Rõhust (nr 53) tema luuletusi. Olin lummatud. Nii voolav luulekeel, huvitav sõnakasutus ja lummavad kujundid! Ka Paja uus luulekogu „Ürglind“ ei valmistanud pettumust. Juba pealkirja peale on kihk haarata raamatu järele, et süüvida sesse kujundirohkesse (luule)maailma. Kaanekujundus pole minu maitsele piisavalt ürgne, kuid pruuni ja kuldse kooslus […] Vaata lähemalt ›
0
Donika Kelly debüütkogu „Bestiaarium“ on Värske Rõhu sarja esimene tõlketeos. Raamat rõõmustab kindlasti nii krüptilisema luule austajaid kui ka neid, kes otsivad luulest nõtket keelt ning kummalis-kummastavaid mütoloogilisi metamorfoose. Triin Paja tõlgitud tekstid pajatavad nii muundumise võlu, inimeseks olemise valu, isiklikku traumat kui ka liikideülest ja -vahelist armastust. Tihti leiame Kelly kogu autorimina ka suisa […] Vaata lähemalt ›
42
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
Telegram
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.03.2026 08:58
Viimane uuendus: 08:52.
Uudiste reiting uuendatud: 08:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)