VIII Artishoki biennaal „Taimed kui tunnistajad“ toob Tallinna botaanikaaeda kümme kunstnikku või kunstnike rühmitust ja kümme kirjutajat. Biennaali avamaraton toimub 29. septembrist 8. oktoobrini, mille jooksul esitletakse kümme uut kunstiteost ja sada kunstikriitilist teksti. Näitus on avatud oktoobrikuu lõpuni. Inga Lāce on üks Ann Mirjam Vaikla kureeritud VIII Artishoki biennaali „Taimed kui tunnistajad“ kirjutajatest. Lāce […] Vaata lähemalt ›
0
2020. aastal EKI sõnastikureformiga lahvatanud arutelus keelekorralduse, reeglite ja normingute üle toodi ühe argumendina välja, et „kui isegi keeleharitud inimesed ei suuda teatud normingut (s.t kokkulepet) järgida, siis on selge, et see on kunstlik“2. Samas arvamusloos teeb Peeter Päll siiski möönduse: „… oleme me kõik kirjakeele normi koolis õppinud ning sageli teeme järeldusi inimese tõsiseltvõetavuse üle […] Vaata lähemalt ›
7
Konverents „History and Translation: Multidisciplinary Perspectives“ ehk „Tõlkimine ajaloos multidistsiplinaarses vaates“ 25. – 28. V Tallinna ülikoolis. Küllap on Eesti meedias navigeerivale lugejale/vaatajale meelde jäänud praegu Kose gümnaasiumi VII klassis õppiv Ukraina poiss Daniil Tšetšel, kes on oma sõjapõgenikest koolikaaslaste tugiisik ja tõlk ja aitab neil eestikeelses koolis hakkama saada. Ka oli meil uudistes teade Rimi ühe toidupoe teenindajast, […] Vaata lähemalt ›
0
Usundiloolane Ivar Paulson (1922–1966), kelle sünnist möödus hiljuti sada aastat,1 käsitles nii Põhja-Euraasia rahvaste usundit üldiselt kui ka permi rahvaste religiooni eraldi.2 Paulsoni sünteesi kohaselt ühendab ja vormib Põhja-Euraasia rahvausku sarnane kliima ja eluviis, permi rahvaste uskumuste iseloomu määrab aga soome-ugri keelesuguluse ühendav mõju. Komid elavad Põhja-Euraasia lõunapoolses servas ja moodustavad koos udmurtidega permi rahvaste […] Vaata lähemalt ›
0
Spetsialist (ladina sõnast species ’liik’) süvendab teadmist. Kuna kõrvalised asjad segaksid teda ning jõudugi ei jätkuks kõigele, siis ta ahendab oma fookust, nii et teadmised on ainult ühest kitsast vallast. Kuid ka see vald on alati liiga lai ning selle sees saab omakorda spetsialiseeruda, süvendada mingit alalõiku. Sama kordub aga ka selle kitsama lõigu puhul. […] Vaata lähemalt ›
0
Grafomaania. Koostanud Emma Lotta Lõhmus, Elisabeth Heinsalu, Reijo Roos, Anna-Maria Prokofjeva ja Liisbet Urba, toimetanud Teele Kaldoja ja Jürgen Rooste. Illustreerinud Krislyn Cassandra Laamann, kujundanud Mette Mari Kaljas. Eesti Kirjanike Liit, 2022. 96 lk. Kuidas tullakse kirjandusse? Sel sajandil on tuldud enamasti üksi: võetakse julgus kokku ja saadetakse oma tekst mõnele väljaandele või võrgukeskkonda, mille […] Vaata lähemalt ›
0
Festival „Odessa Classics“ 31. V – 3. VI Tallinnas, Laulasmaal ja Tartus. Festivali „Odessa Classics“ algatas 2015. aastal Ukraina tuntuim pianist Oleksi Botvinov ning aastate jooksul ses linnas esinenud interpreetide nimekiri on muljetavaldav: Daniel Hope, Joshua Bell, Cyprien Katsaris, Lucas Debargue, kui nimetada vaid eriti eredaid tähti. Festivalil on osalenud ka Eesti kollektiivid, nende hulgas […] Vaata lähemalt ›
20
EKA lõputööde näitus „Tase ’22“ kunstiakadeemias, Vent Space’is, Arsi kunstilinnakus ja mujal linnaruumis 27. V – 9. VI. Taas on lõppenud üks kooliaasta ning seegi kord on paljud üliõpilased pidanud enne lõpuaktust sooritama viimase jõupingutuse, et saada kraadi võrra rikkamaks. Eesti kunstiakadeemias on traditsioon näidata oma töid suuremale vaatajaskonnale kui vaid oma õppejõud ja kursusekaaslased. […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Keeris“ („Vortex“, Prantsusmaa-Belgia-Monaco 2021, 142 min), režissöör-stsenarist Gaspar Noé, produtsendid Edouard Weil, Vincent Maraval ja Brahim Chioua, operaator Benoît Debie, monteerija Denis Bedlow. Osades Françoise Lebrun, Dario Argento ja Alex Lutz. Mõni aeg tagasi kohtasin üht noort näitlejat ja lavastajat linna peal. Küsides, et kuhu teisel ka minek, sain vastuse, et Gaspar Noé uut […] Vaata lähemalt ›
0
Endla teatri „Issanda loomaaed“, lavastaja Laura Jaanhold, lavastusdramaturg Anne-Ly Sova, kunstnik Illimar Vihmar, muusikaline kujundaja Taavi-Peeter Liiv, valguskunstnik Kristen-Kalev Lina. Mängivad Fatme Helge Leevald, Kadri Rämmeld, Liis Karpov, Ago Anderson ja Nils Mattias Steinberg. Esietendus 2. IV Küünis. Viimasel ajal võib Eesti teatris täheldada kasvavat huvi religiooni vastu, eriti ühiskondlik-poliitilises kontekstis. Theatrumi puhul pole see […] Vaata lähemalt ›
27
Tundub, et viimase pooleteise aastaga on Reijo Roos kirjandusilma ukse julgelt lahti lükanud ja küll viisakalt, aga siiski kindlal sammul sisse marssinud. Tunamullu pani ta kokku eesti Soome-teemaliste luuletuste kakskeelse kogumiku „Sinisild/Sinisilta“, seejärel lõi ühes mõttekaaslastega kirjanike liidu noortesektsiooni, mille almanahh „Grafomaania“ just ilmus, ning avaldas tänavu kevade hakul debüütkogu „kured kotkad kajakad“. Vanadele vist […] Vaata lähemalt ›
0
Munakivid pragunevad mu sammude all, juba mitu päeva olen kuulnud nende praksumist. Neist kooruvad kivilinnud, nokad õieli ootavad nad, et ema-kivilinn neile kruusa kurku sülgaks. Nende tiivad on sügaval maa all, laperdavad bastionikäikudes. Igal neljandal hommikul, just enne tipptunni saginat võib neid kuulda. Muul ajal plagin maa peale ei kostu. Igal neljandal päeval üks kivilinn […] Vaata lähemalt ›
0
Jaak Sooäär on kahtlemata üks laiahaardelisemaid muusikuid ja inimene, kelle tegevus puudutab mitme valdkonna huvilisi ja asjatundjaid. Džässkitarrist, õpetaja, ansamblijuht, vabaimprovisaator, helilooja, laulukirjutaja, klassikalise ja džässmuusika ühendaja – kõik need sõnad iseloomustavad teda hästi. Õigustatult nimetatakse teda Baltimaade viimaste aastakümnete aktiivsemaks džässmuusikuks. Eesti muusika- ja teatriakadeemia tudengitel on olnud juba paarkümmend aastat hea võimalus tema […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on skulptor, medalikunstnik ning andekas joonistaja, akvarellist ja kollaažikunstnik, Eesti Kunstnike Liidu auliige Aime Jürjo. Aime Jürjo lapsepõlv möödus sünnilinnas Paides tollase põllutööministeeriumi ametniku perekonnas. Ta lõpetas 1947. aastal Paide keskkooli ja alustas õpinguid Tallinnas Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (hiljem riiklik kunstiinstituut, praegune kunstiakadeemia). Aime Jürjo astus kunstiellu kohe pärast kunstiinstituudi lõpetamist ning võeti kunstnike […] Vaata lähemalt ›
0
Alates 18. juunist saab Tartu Kunstimuuseumis külastada kahte uut näitust: kolmandal korrusel avaneb „Ado Vabbe. Wunderbar“ ning teisel korrusel „Kujuta pilti! Illustratsioone Tartmusi kogust”. „Ado Vabbe. Wunderbar“ 18.06.2022–16.10.2022 Ado Vabbe (1892–1961) on kahtlemata üks kirkamaid tähti ja intrigeerivamaid peatükke Eesti kunstiloos. Vabbe looming ja pedagoogitöö legendaarse õppejõuna on mõjutanud mitut põlvkonda Eesti kunstnikke. Näitus tutvustab […] Vaata lähemalt ›
0
Hedi-Liis Toome, „Vihmar ja vene klassika“ Alari Purju, „Inflatsioon ja mida sellega peale hakata“ Riho Paramonov, „Looduse kõneisikud demokraatiaprotsessis“ Rein Einasto, „Hingekirurgiast vaimumaastikel“ Art Leete, „Komid ja arktiline animism“ Aimar Ventsel, „DIY Ida-Euroopas: punk’s not dead!“ Vestlusring „Mul on savi!“ Mari Poom, „Elu linna taga. Valglinnastumise alternatiivid“ Tüüne-Kristin Vaikla, „Poeetilise ruumi äratamine“ Anne Lange, „Ajalugu ja tõlkimine“ Kadri Vider, „Sõna vabad Vaata lähemalt ›
0
18. juunist saab Tartu Kunstimuuseumis külastada Diana Tamane näitust „Poolarmastus“. Näitus „Poolarmastus” vaatleb kunstniku Diana Tamane ja tema noorema poolõe Elina vahelist suhet. Esimest korda näitamisele tulevad uued teosed jätkavad kunstniku perele keskenduva loomingu pikka rida. Alates 2010. aastast on Tamane teinud koostööd oma lähemate ja kaugemate sugulastega kasutades selleks peamiselt fotograafiat. 2008. aastast, kui […] Vaata lähemalt ›
0
16. juunil avatakse Fotomuuseumis analoogfoto teema-aasta põhinäitus „Eesti pildis. Fotograaf Carl Sarap 1893–1942“, kus haruldustena saab muuhulgas näha fotomeistri säilinud näitusetöid ning originaal-fotosuurendusi. Fotomuuseumi analoogfoto teema-aasta põhinäitusel on alates 16. juunist kolmel korrusel väljas Eesti 1930. aastate tippfotograafi Carl Sarapi loomingu paremik haruldaste säilinud originaalfotode, fotopostkaartide, fotosuurenduste ja trükistena. Carl Sarap oli kirjastaja ning 1930. aastate […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu Kultuurkapital ja Ene Mihkelsoni Selts kuulutavad välja järjekordse Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia ning Ene Mihkelsoni 80. sünniaastapäevale (21. oktoober 2024) pühendatud uurimisstipendiumide konkursi. Nii nagu ka varasematel aastatel antakse välja Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia, millele saavad kandidaate esitada nii autorid ise, kultuuriväljaannete toimetused kui ka Ene Mihkelsoni Seltsi liikmed. Kultuurimõtestaja preemia kandidaatide kõrval ootab […] Vaata lähemalt ›
0
Tõnis Kaumanni ooper „Naksitrallid“ 1. VI rahvusooperis Estonia (esietendus 27. V), Eno Raua samanimelise jutustuse põhjal. Muusikajuht Kaspar Mänd, dirigendid Lauri Sirp ja Jaan Ots, lavastaja ja libretist Vahur Keller, kunstnik Jaanus Laagriküll, valguskunstnik Margus Vaigur, kostüümikunstnik Gerly Tinn, videokunstnik Rene Topolev, koreograaf Märt Agu. Osades René Soom või Rauno Elp (Sammalhabe), Reigo Tamm või Mart Madiste (Kingpool), Aule Urb või Juuli Lill (Muhv), Janne Ševtšenko või Kadri Nirgi (Kassi Vaata lähemalt ›
3
Populaarsemad allikad
Tartu Teataja
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Põhjarannik
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.06.2026 17:47
Viimane uuendus: 17:40.
Uudiste reiting uuendatud: 17:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)