„Võib saali minna.“ Näitan piletit, haaran kõrvaklapid ja pimendavad silmaklapid, pühin puhtaks talvesaapad ning astun pimedasse ruumi. Soomusrüüs kangelane, kes on lavastuse eelreklaamist juba tuttav, seisab laternavalgel sissepääsu lähedal, ent asub siis metalli kõlksumise saatel ruumis sihitult ringi patrullima. Kui silmad lõpuks pimedusega harjuvad, märkan seinte äärde reastatud teatritoole ning suundun istuma, kaaslaseks eelaimdus, et kauaks sinna ilmselt jääda ei tule. Viimaste istmete täitumisel sis Vaata lähemalt ›
0
Kondase Keskuses avatakse laupäeval, 19. märtsil 2022 kell 14.00 Soome kunstniku Olavi Fellmani isikunäitus „PÄÄSTA KLIIMA – GRAAFILISED ARVAMUSED“. Olavi Fellman (s. 1956) on sotsiaalse närviga kunstnik, kes nii eraelus kui ka kunstis võitleb ägedalt kliima ja maailma rahu, tsivilisatsiooni kestvuse ja tulevaste põlvede pärandi eest. Fellmani graafikale on omane kriitiline huumor ja iroonia. Teostel […] Vaata lähemalt ›
0
Kinoteegis algab eriprogramm “Oscarite ootused ja muutused”, mis toob vaatajateni seekord filmiauhindade valikusse pääsenud filmid väljastpoolt Hollywoodi Filmifestivalid kogu maailmas otsivad värskeid talente ja uusi ideid, kuidas maailmas toimuvat lugude kaudu publikuni tuua. Filmipreemiad ja Oscarid omakorda valgustavad sellest välja need filmid, mis filmitööstuse hinnangul on aasta kõige olulisemad ja kaalukamad. Tavapäraselt on Ameerika Filmiakadeemia […] Vaata lähemalt ›
0
Karin Paulus, „Varju jäänud varjendid“ Paul Aguraiuja, „Kunstihoone arhitektuurivõistlus“ Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad Anneliis Lepp lasteraamatuillustratsioonidest Joosep Susi, „Suitsu nurk XIV. Hasso Krulli „millal emme koju tuleb““ Hedi-Liis Toome, „Naise koht on ... laval. Ja lava taga“ Ester Oras, Maaja Vadi, „Naine akadeemilises maailmas“ Marten Laur, „Konfliktidel põhinevad poliitilised ideoloogiad“ Eevi Siibak, „Kaunid ja kummalised orhideed“ Tõnis Vilu, „ Vaata lähemalt ›
0
Tallinna vanalinnas tegutseva tarbekunstigalerii „Kunstiaken“ graafikaaknal on väljas graafik Ines Erlemanni näitus „8. märts“. Üks töödest – „Ilu kaitstes“ valmis Ukrainale mõeldes – lillesibulat tuleb kaitsta külmade eest, et koos päikesega kasvaks ilus õis. Võrust pärit Ines Erlemann lõpetas 2003. aastal Eesti Kunstiakadeemias graafika erialal. Viimasel ajal töötab ta enamasti suuremõõtmelises kuivnõelatehnikas, lisades juurde erinevaid […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastapreemiate laureaadid on Krista Leesi, Ingrid Helena Pajo ja näitus „Genius Loci II. Legend 1781“. 7. märtsil 2022 kogunes loomevaldkondade esindajatest koosnev žürii, et valida Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastapreemiate laureaadid. Tunnustusi jagati kolmes kategoorias – Aasta Tekstiilikunstnik, Aasta Noor Tekstiilikunstnik ja Aasta Tegu. Aastapreemiate laureaatide loomingu väljapanek toimub aasta lõpus Tartus galeriis Pallas […] Vaata lähemalt ›
0
2022. aasta kunstikriitiku stipendiumi laureaat on Aleksander Metsamärt, kelle plaan on avaldada aasta jooksul üks kunstiarvustus nädalas. Stipendiumi annavad välja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing. Metsamärt valiti välja avalikul konkursil. Komisjoni kuulusid Marika Agu ja Kaarin Kivirähk (KKEK) ning Anu Allas (EKKÜ). Stipendiumile sai kandideerida Eestis tegutsev või Eesti päritolu […] Vaata lähemalt ›
0
Keeleamet koostöös Emakeele Seltsi, Eesti keelenõukogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutasid 14. märtsil välja ettevõttenime võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2022”. Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub seitsmendat korda. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri-, ettevõtte- ja domeeninimesid. Eesti Interneti Sihtasutuse turundusjuht […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuurkapital tähistab emakeelepäeva traditsiooniliselt kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaatide väljakuulutamisega. Kirjanike Maja musta laega saalis avalikustati 2021. aasta luule, proosa, ilukirjanduse ja mõttekirjanduse tõlke, lastekirjanduse, esseistika, artikli ja venekeelse autori auhinnad. Laureaadid valisid välja Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali poolt nimetatud žüriid. „Alati on üllatav, kui palju raamatuid tegelikult ilmub ja lugejaid ootab. Proosateoseid ilmus üle 150, luulet [ Vaata lähemalt ›
0
Alates 18. märtsist on Kumu kunstimuuseumi suures saalis avatud nõukogude aja võimukriitilisi kunstipraktikaid tutvustav näitus „Mõtlevad pildid“. Seoses Venemaa agressiooni ja muutunud ühiskondliku kontekstiga otsustati näitus avada ilma kunstiteosteta, et avaldada solidaarsust Ukrainale ning protestida sõja vastu. Näitus on valminud koostöös Ameerika Ühendriikides asuva Zimmerli Kunstimuuseumiga, kus paikneb maailma suurim nõukogude mitteametliku kunsti kollektsioon väljaspool […] Vaata lähemalt ›
0
Rahvusvaheline naistepäev on ÜRO tähtpäevade nimistus ja sel päeval korraldatakse vägivallavastaseid aktsioone, abistatakse kriisikeskusi, räägitakse naiste muredest ja probleemidest. Tänavu pühenduti rahvusvahelisel naistepäeval naiste tasustamata tööle, olgu tegu majapidamistöödega või hoolitsemisega nende eest, kes ise endaga hakkama ei saa. Nädal aega varem oli 1. märtsil võrdse palga päev, millega juhiti tähelepanu tõsiasjale, et kuigi mitmete riikide ja rahvusvaheliste suurte organisatsioonide eesotsa Vaata lähemalt ›
21
Kahe nädala eest ei olnud Eesti rahval aimugi, kas sõjaudu on ilmastikunähtus või keskkonnaprobleem. Nüüdseks on see mõiste sõjasündmusi katkematult kommenteerivate kindralite huulilt jõudnud ajakirjanike ja rahva sekka ning kõik teavad, et sõjaudu on meie inforuumi lahutamatu komponent. Keegi ei näe selles udus, mis täpselt toimub. Võib vaid aimata, loota ja uskuda, et mõne udust […] Vaata lähemalt ›
129
Ukrainast põgenenud poisi pisarates nägu, kõrvuti Kanal 2 hooaja avapeo piltidega, kus kaks neiut klaase kokku löövad. Uudislugu „Rinnad ripuvad? Kuidas hoida büst prink!“ kõrvuti uudisega, mille pealkirjaks „Kas Ukraina president peab pingele vastu?“ Või veel markantsem näide: „Haruldane klõps. Lauljatar Elisa Kolk tähistas miljonärist kallima juubelit“ on kõrvuti uudislooga sellest, kuidas noor mereväe insener […] Vaata lähemalt ›
0
Emakeelepäeva paiku lähevad mõtted ikka meie kaunile emakeelele. Koolides ja ka teistes muudes asutustes mõeldakse, kuidas seda päeva vääriliselt tähistada. Kirjanike ja keeleinimeste kalendrid on tihedalt täis broneeritud kohtumisi nii nädal enne kui ka pärast emakeelepäeva. Haridus- ja teadusministeerium annab välja keeleteo auhinna eesti keele hoidmise ja arendamise tunnustamiseks. Inimesed valmistuvad aga Vikerraadio etteütluseks – vaadatakse […] Vaata lähemalt ›
112
Elame ajal, mil tuleviku ennustamine näib õnnestuvat vaid ulmekirjanikel. Kogu maailma silme all ette valmistatud rünnak Ukraina vastu paistab tagantjärele nagu väljakuulutatud mõrva kroonika. Ometi ei tahetud viimse hetkeni uskuda, et see pole diplomaatiline manööver, vaid et sõjamasin lähebki liikvele. Niisugune alasti vallutussõda – ehkki ajaloost liigagi hästi tuttav – oli läänemaailma silmis muutunud kujuteldamatuks. […] Vaata lähemalt ›
0
Õiglase sõja teooriad ei ole ära hoidnud ühtki sõda, kuid ometi on pisuke lohutus, et veel ükski riik pole loobunud „õig(l)use“ (Recht) mõiste kasutamisest sõja õigustamisel. See Immanuel Kanti essees „Igavene rahu“ (1795) väljendatud mõte tabab sügavat tõde. Inimühiskonnad ei võitle pelgalt territooriumi või ressursside pärast, vaid õigustavad oma tegevust alati ka moraalsete argumentidega. Kant […] Vaata lähemalt ›
0
I Kui Ukrainast peaks alguse saama kolmas maailmasõda, siis moodustuks kolme maailmasõja sümboolsetest lähepunktidest Sarajevo–Gdansk–Kiiev enamvähem võrdkülgne kolmnurk. Kolmnurk embaks ca 1500 kilomeetri pikkuste haaradega territooriumi, mis laias laastus kattub Poola poolt enam kui sajandi jooksul tulutult propageeritud Międzymorze (ladinakeelseks suupärastatult Intermarium) kontseptsiooniga. Międzymorze taasühendaks kunagise Poola-Leedu Venemaast väljaspoole jäävad alad, millega liituksid Ida- ja […] Vaata lähemalt ›
24
Venemaa kallaletungi algusest saadik Ukrainale on uudistes ja uurimuslugudes ikka ja jälle juttu ka Hiinast: et mida see suurriik, mida me viimasel ajal tunneme kui Venemaa liitlast ja strateegilist partnerit, sellest sõjast arvab ning lühemas ja pikemas plaanis ette võtab? Ametlik Peking – välisministeeriumi tasemel – on sõja algusest peale avaldanud üsna ettevaatlikke seisukohti, mis […] Vaata lähemalt ›
69
Kuna Kristjan Jaak Peterson sündis Riias ja olevat olnud pooleldi lätlane, võiks 14. märts sama hästi olla ka lätlaste emakeelepäev, kuid Lätis tähistatakse 21. veebruaril hoopis rahvusvahelist emakeelepäeva. Lätlased ütlevad ikka, et eestlased on neist alati mitu sammu ees, olgu majanduses või ITs. Nüüd on aga lätlastel hea öelda, et nemad on eestlastest ees, sest […] Vaata lähemalt ›
0
Kirjutasime mullu kevadel kultuuriministeeriumis välja kuulutatud kunsti ja kirjanduse ingliskeelsete erialaväljaannete ideekonkurssidest (Sirp 9. IV 2021). Kirjanduse puhul osutus valituks Eesti Instituut, kes jätkab ajakirja Estonian Literary Magazine (ELM) väljaandmist. ELMist kõneleb ajakirja toimetaja Annika Koppel. Olete ELMi tüürinud alates oktoobrikuust. Missuguse visiooniga toimetajaks kandideerisite? Missuguse visiooniga kandideeris aga Eesti Instituut ingliskeelse erialaväljaande ideekonkursil? Vaata lähemalt ›
0
Uut ingliskeelset kunstiajakirja, Estonian Arti järglast hakkab andma välja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, ajakirja peatoimetaja on keskuse kommunikatsiooni- ja projektijuht Kaarin Kivirähk ning tegevtoimetaja Keiu Krikmann. Nagu sa, Kaarin, juba mõni aeg tagasi nimetasid, ei ole tegemist Eesti Instituudi välja antud ajakirja reformitud variandi, vaid täiesti uue ajakirjaga. Miks oli vaja lahti öelda aastaid sisse […] Vaata lähemalt ›
42
Populaarsemad allikad
Tartu Postimees
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
GoodNews
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.03.2026 21:45
Viimane uuendus: 21:38.
Uudiste reiting uuendatud: 21:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)