Hea laste- ja noorteraamatu määratlemisel eeldatakse muu hulgas, et teos arendab empaatiat, näitab, kui mitmekülgne on maailm, sisendab elujulgust ja -rõõmu ning kutsub kaasa mõtlema ja arutlema. Nimetatud kvaliteedinäitajad ei ole üksnes Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel kirjas, vaid iga hea lastekirjanik püüdleb priitahtlikult nende poole sooviga last kasvamisel toetada, kui vaja, lohutada ja aidata keerulist […] Vaata lähemalt ›
0
Lastekirjanduse keskuse esialgsetel andmetel üllitati 2021. aastal lastele 843 teost: 610 tõlkeraamatut ja 233 algupärandit. Eesti autorite ilukirjanduse esmatrükke ilmus mullu 115 nimetust: 5 luuleraamatut ja 110 proosateost. 2020. aastal olid vastavad arvud 120, 25 ja 95. Nagu näeme, on teoseid pisut vähem ja kaalukauss liikunud rohkem proosa poole. Vanusejaotus jäi üle-eelmise aastaga võrreldes peaaegu samaks ning enim […] Vaata lähemalt ›
0
Ringi liikudes tunneme maastikul hõlpsasti ära mõisasüdame. Enne hoonete nägemist annavad mõisast aimu sirged alleed ja iidsete puudega pargid, mis paistavad kaugele. Mõisale osutab veel üks nähtus, ja see on viinavabriku korsten. Viinavabrik on hoonetüüp, mis hoolimata märkimisväärsest tähtsusest mõisale on praegu suures mõisavaimustuses tähelepanuta jäetud. Mõisa majandushoonete arhitektuur on tihti esinduslikum kui peahoone oma. […] Vaata lähemalt ›
0
Juba aegade hämarusest on inimkond oma meeleseisundite mõjutamiseks alkoholi tarvitanud. Nõnda nähti enne neoliitilist põllumajandusrevolutsiooni õllevalmistamisega tänapäeva Iisraeli aladel vaeva vähemalt 13 000 aastat tagasi. Lennukamad tõlgendajad on alkoholi pidanud isegi üheks põllumajandusega tegelema hakkamise motivaatoriks. Igal juhul on pea kõik inimkultuurid aastatuhandete vältel nautinud või kuritarvitanud alkoholi ning on põhjust arvata, et sellest pahest ei loobuta […] Vaata lähemalt ›
0
Veebruari lõpus avaldas valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu ehk IPCC (Intergovernmental Panel of Climate Change) uue aruande „Kliimamuutused 2022: mõjud, kohanemine ja haavatavus“. Seal tuuakse välja, et ka Euroopat ootab ees kuumalainete sagenemine ja intensiivistumine. Sellega kaasneb soojussaarte ja kuumasaarestike laienemine linnades. Soojussaareks nimetatakse linnapiirkonda, kus pinnalähedane õhutemperatuur on kõrgem kui maal. Suured tehispinnad, nagu asfaltkattega parklad […] Vaata lähemalt ›
0
Looduskaitse on läbi teinud suured muutused ja seda on raske määratleda ajal, mil omavahel põimuvad looduse mitmekesisuse hoidmine, majanduslik huvi loodusressursside vastu ning poliitilised hoiakud ja otsused. Siiski moodustab loodushoid eri ühiskonnakihte hõlmates ühtsete arusaamadega maailmapildi. Looduskaitse kujunemine Eestis leidub looduskaitseilminguid juba keskajast, olgu näiteks Tallinna-lähedase Naissaare metsa hoidmine, meremärkidest puude hoid, kalastamisõigused või jahiseadused. […] Vaata lähemalt ›
96
Siis olime jälle kitsaste äärelinna tänavate horisontaalses labürindis. Paar-kolm järsku käänakut ja me jõudsime maanteele. Sergei Dovlatov* „Pai“ on mitmuse omastavas „paide“. Kui puutun kokku sõnaühendiga „Paide linn“, tuleb kohe meelde see grammatiline vorm. Mäletan oma ehmatust pärast Paidesse kolimist 2015. aastal, kui kohalik remondimees ütles linna kohta: pommiauk. Küsisin veel üle, kas pommi või kommi? […] Vaata lähemalt ›
69
Päev pärast Leonhard Lapini surma 28. II 2022 jõudis avalikkuse ette teade, et muinsuskaitse alla on võetud tema Pärnu Kuldse Kodu kompleksi arhitektoonid. Usun, et paljud kunsti- ja arhitektuurisõbrad rõõmustasid selle üle väga, kuid mul on nendega täiesti isiklik suhe. Nimelt sain mullu kevadel väga põnevat tööd. Mul avanes võimalus eksperdina muinsuskaitseameti jaoks hinnata, kas […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia „72 päeva“, autorid ja lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo, kehadramaturg Giacomo Veronesi. Mängivad Liisa Saaremäel, Keithy Kuuspu ja Kristiin Räägel ning EMTA lavakunstikooli XXXI lennu üliõpilased Alice Siil, Astra Irene Susi, Emili Rohumaa, Hanna Brigita Jaanovits, Hele-Riin Palumaa, Kristin Prits, Kristina Preimann ja Lauren Grinberg. Esietendus 20. II EMTA black box’is. […] Vaata lähemalt ›
9
Vanemuise sümfooniaorkestri kevadkontsert 4. III Vanemuise kontserdimajas. Signe Sõmer (klarnet), Vanemuise sümfooniaorkester, dirigent Atvars Lakstīgala (Läti). Kavas Ardo Ran Varrese klarnetikontserdi „Kahe tu(u)le vahel“ esiettekanne ning Arturs Maskatsi ja Nikolai Rimski-Korsakovi muusika. Tänavuse Vanemuise sümfooniaorkestri kevadkontserdi avasid enne vaikuseminutit ja Ukraina hümni ukraina juurtega Vanemuise teatri peakoormeistri Aleksandr Bražniku sõnad. Ta tuletas kuulajaile meelde, et […] Vaata lähemalt ›
0
Sarja „102 suures saalis“ kontsert 3. III EMTA suures saalis. Kammerorkester Helikunst, dirigent Valle-Rasmus Roots, solistid Iris Eva Aabloo (viiul) ja Hanna Maria Semper (vioola). Kavas Kurt Atterbergi, Edward Elgari, Heino Elleri, Ester Mägi ja Lepo Sumera muusika. Märtsi algul tegi lavadebüüdi kammerorkester Helikunst dirigent Valle-Rasmus Rootsi juhatusel. Peaasjalikult Eesti muusika- ja teatriakadeemias tudeerivatest noortest instrumentalistidest […] Vaata lähemalt ›
32
Kaido Ole näitus „Pealinna salat“ Viljandi Rüki galeriis kuni 26. III. Kaido Ole on väga oluline kunstnik ja seda nii arutluste kui ka loomingu seisukohalt. Ole kunsti mõtestades ei saa kõrvale jätta tema filosoofilist vaatenurka, millel on sarnasusi Friedrich Nietzsche hiliste väljaütlemistega. Käsitledes kunsti eelkõige isikliku kogemusena pakub Ole ka võimalusi, kuidas muuta subjekti „mina“ […] Vaata lähemalt ›
0
Igipõline vastuolu kohanemise ja klammerdumise-kinnihoidmise-kohanematuse vahel on sügaval inimloomuses. On vaid vaatenurga või tõlgendamise küsimus, et me – levinud rahvajutu näitel – hindame kõrgelt Lembitu vaimu ja suhtume põlgusega Kauposse. Teiselt horisondilt võiksime Kaupot pidada avatud mõtlemise ja hea kohanemisvõimega visionääriks, kes oli valmis uuteks väljakutseteks. Lembitut seevastu saaksime kirjeldada vanade puuslike külge klammerduva põikpäise […] Vaata lähemalt ›
0
Kaido Ole näitus „Pealinna salat“ Kuressaare teatri „Lea“ Vanemuise „Naksitrallid 2: rotid ründavad“ Vanemuise sümfooniaorkestri kevadkontsert kammerorkestri Helikunst kontsert sarjast „102 suures saalis“ „URR-33: publikuorkester“ „Jubilate. Heino Eller 135“ Aivar Tõnso kontsert „Soolo“ mängufilm „Kuningas Richard. Kasvatades tšempioneid“ mängufilm „Lagritsapitsa“ Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Lagritsapitsa“ („Licorice Pizza“, USA 2021, 133 min), režissöör-stsenarist Paul Thomas Anderson, operaatorid Paul Thomas Anderson ja Michael Bauman, helilooja Jonny Greenwood. Osades Cooper Hoffman, Alana Haim, Bradley Cooper, Sean Penn, John C. Reilly, Tom Waits, Benny Safdie jt. Poiss kohtab tüdrukut. Poiss armub tüdrukusse. Elu toob teele hulga takistusi. Poiss ja tüdruk käivad kokku-lahku. […] Vaata lähemalt ›
0
Vanemuise „Naksitrallid 2: rotid ründavad“, lavastajad, koreograafid, stsenaariumi ning lava- ja kostüümikujunduse autorid Katrin Pärn ja Janek Savolainen, videokujundajad Argo Valdmaa ja Janek Savolainen, valguskunstnik Tõnis Järs. Tantsivad Silas Stubbs, Benjamin Kyprianos, Giorgi Koridze, Julia Kaškovskaja, Aivar Kallaste, Gerardo Avelar, Külli Reinkubjas, Josef Jagger, Janek Savolainen, Matthew James Jordan ning Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased. […] Vaata lähemalt ›
0
Maiu Mooses, Margot Kask, Stina Valgma “HINGAMINE” 11.03. – 6.04. 2022 Alates reedest, 11. märtsist saab HOP galeriis vaadata Maiu Moosese, Margot Kase ja Stina Valgma ühisnäitust „HINGAMINE“. Aine- ja teabevahetus, dialoog sisemise ja välise, enda ja teiste, oma ja võõra vahel. Pingestumine ja lõdvenemine, avardumine ja koondumine, sirutumine ja kokkutõmme. Tuksumine, võbelemine, värelemine. Hing, hingestatus ja […] Vaata lähemalt ›
0
„Doktorikraadiga laohoidja“, intervjuu Fideelia-Signe Rootsuga Hent Kalmo, „Vene üksindus“ Eva Piirimäe, „Vene välispoliitika moraalsed argumendid“ Ahto Lobjakas, „Ukraina jagamine“ Märt Läänemets, „Mida arvab Hiina Vene-Ukraina sõjast“ Mõtteainet emakeelepäevaks: Ilze Tālberga, „Lätlased eestlastest ometi ka milleski ees“ Jaanika Palm lastekirjanduse algupäranditest ja Krista Kumberg tõlgetest Intervjuu kliimateadlase Mait Sepaga Karin Paulus, „Muinsuskaitse all arhitektoonid“ Mirje Tammaru, „V Vaata lähemalt ›
0
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Von Krahli Kino kutsuvad sel kevadel videoõhtutele, kus näeb videoteoseid KKEKi arhiivist. Liigu alla, et näha programmi!Von Krahli Kino sariüritus tõukub veendumusest, et kultuuri tervise ja elujõu indeks peitub suuresti äärealadel. Kunstiteostes, mis on loodud väljaspool kommertslikku peavoolu, püüab Krahl edendada ja kaitsta teatud tüüpi kino pärandit. Programm põhineb Kaasaegse Kunsti Eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse (ETUKÜ) Hea Teatri auhinna seekordne laureaat on valguskunstnik ja Endla teatri valgusala juht Margus Vaigur. Auhind anti üle 5. märtsil Endlas pärast lavastuse „Noor jää“ esietendust, sest Vaigur oli teinud ka sellele lavastusele valguskujunduse. Auhinnaks on igal aastal ühe eesti kunstniku teos, seekord kingiti laureaadile Maarit Murka graafiline leht sarjast […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.03.2026 12:23
Viimane uuendus: 12:16.
Uudiste reiting uuendatud: 12:14.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)