Ühel vihmasel pärastlõunal klõpsasin Netflixis täitsa kogemata prantsuse seriaalil „Léa 7 elu“. Igatsesin tunda elurõõmu, joie de vivre’i, põgeneda mõneks tunniks pandeemia, sõja ja inflatsiooni eest. Kes on Léa, kelle seitset elu ma Netflixis jälgima asusin? Seriaalis on Léa 17aastane techno-fännist tänapäeva prantsuse teismeline, kes ärkab igal hommikul ajarändurina 1991. aastasse, looduskaunisse Prantsusmaa linnakesse, kus tema […] Vaata lähemalt ›
30
Käimasolev sõda näitab, kui oluline on Ukraina roll puhvrina agressiivse Venemaa ja ülejäänud Euroopa vahel. Eeldades, et Ukraina võidab sõja ja taastab oma territoriaalse terviklikkuse, tuleb juba lähiajal vastata küsimusele, kuidas integreerida see puhver maailma julgeolekusüsteemi. Ukraina ja NATO Ukraina tee globaalsesse julgeolekusüsteemi pole olnud sirge ja sile. 2008. aasta aprillis toimunud NATO Bukaresti tippkohtumisel […] Vaata lähemalt ›
24
Tõene hea ja halva teadmine, niivõrd kui ta on tõene, ei saa pärssida ühtki afekti, vaid ainult niivõrd, kui teda vaadeldakse afektina. Spinoza, „Eetika“1 1 Pentti Linkola on legend. Igal legendil on kaks otsa: see joonistab ühe figuuri väga eredalt välja, kuid samal ajal ähmastab detaile figuuri taustal, sulatab need kokku ja moonutab. Eredalt välja […] Vaata lähemalt ›
48
„Ellujäämise küsimus. Linkola programm“ on äratuskirjandus, jõhker, ent aus ja vajalik käsitlus, mida inimene peab tegema, et heastada oma koletud kuritööd looduse ees ja jääda ka ise ellu. Linkola arvates tuleb loobuda peaaegu kõigest, mis annab sisu elule, millega oleme harjunud. Mõni sõna Linkola programmi taustast. 1986. aastal pani autor kirja tegevusjuhise, mille järgimisel saanuks […] Vaata lähemalt ›
3
Sel nädalal esilinastus Cannes’i filmifestivali kõrvalprogrammis „Autorite kaksiknädal“ („Quinzaine des réalisateurs“) üks värske ja hoogne ukraina film „Pamfir“*. Folklooriga vürtsitatud krimitriller leiab aset Ukrainas, Rumeenia piiri ääres, ja selle peaosas on mees, kes on pärast pikki välismaal töötatud aastaid kodus tagasi. Asjaolud sunnivad teda naasma vanade liistude juurde ning ta hakkab taas salakaupa vedama, et […] Vaata lähemalt ›
0
Ukraina laste emakeele, identiteedi ja õppimise toetamiseks vajatakse nüüd kõikjal Euroopas kvaliteetset õppevara. Just enne sõda valmis Ukrainas pedagoogiliselt uuenduslik ukraina keele õppekomplekt koos õpilase tööraamatuga „Навчаємо(сь) української разом“ ehk „Õpime koos ukraina keelt“1. Praeguses olukorras peavad koostajad oluliseks, et see võetaks kasutusele kõikjal Euroopa koolides, kuhu on õppima asunud ukraina lapsi. Kuigi Ukraina koole […] Vaata lähemalt ›
0
Huviharidust rahastab kohalik omavalitsus ja suuresti sõltuvalt sellest, milliseid huvikoole ja -tegevust pakkuvaid ühinguid kohalikul tasandil toetatakse. Igas omavalitsuses on veidi omamoodi süsteem, üle-eestiline lahendus puudub. Riik toetab kohalikke omavalitsusi vastavalt koefitsiendile, mis tuleneb näiteks töötuse määrast, sotsiaalabi vajavate inimeste arvust ja teistest komponentidest. See summa vähenes aga 2021. aastal ligemale 40% võrra ning seni […] Vaata lähemalt ›
0
Baltimaade kunstiteadlaste ja kuraatorite seminar „Sarnasus erinevuses. Balti regionaalse kunstiajaloo perspektiivid“ kunstiakadeemia suures saalis 13. V ja Kumus 14. V, peakorraldajad Anu Allas ja Eda Tuulberg, koordinaatorid Annika Toots ja Tiiu Saadoja. Baltimaade kunstiteadlaste ja kuraatorite seminari – nimetaksin seda pigem küll konverentsiks – kandvaks jõuks oli uurijate kriitiline pilk materjalile ja metodoloogistele vahenditele, millega […] Vaata lähemalt ›
0
Pandeemia algusest saadik on räägitud, et kinod on kaotamas lahingut voogedastuskanalite vastu. Kinode sulgemised ja piirangud peletavad inimesed kinost ja harjutavad mugava koduse diivaniga. Viimased nädalad on näidanud, et nii see siiski ei ole. „Apteeker Melchior“1 on jõudnud eksklusiivsesse 100 000 vaataja klubisse ning välismaisete filmide vaatajaskondki on vaikselt kasvamas endiste arvude suunas. Igal pool […] Vaata lähemalt ›
15
Estonia „Õhtused majad“, koreograaf Tiit Härm, helilooja Gustav Mahler, kunstnik Maarja Meeru, valguskunstnik Margus Vaigur, videokunstnik Taavi Varm. Tantsivad Jevgeni Grib, Ali Urata, Laura Maya, Ketlin Oja, Madeline Skelly, Anna Roberta, Marcus Nilson, Andrea Fabbri. Esietendus 18. III Estonia teatrisaalis. Romantism on Tiit Härmile loomuomane: keskendumine suurtele tunnetele, mis isiksuse saatust ja käekäiku pöördeliselt mõjutavad. […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Ars Viva 2022. Tajuvälja agendid“ Kai kunstikeskuses kuni 7. VIII. Kuraator Maria Helen Känd, kujundaja Tõnu Narro, graafiline disainer Henri Kutsar ning kunstnikud Tamina Amadyar, Jānis Dzirnieks, Lewis Hammond, Mooni Perry, Laura Põld ja Anastasia Sosunova. Näitus on teoks saanud Kai kunstikeskuse ning Saksa Majanduse Kunsti- ja Kultuuriliidu koostööprojektina. Maria Helen Kännu kureeritud näitus „Ars […] Vaata lähemalt ›
0
Hoolimata viimastel sajanditel levitatud eksiarvamusest, et inimene asub väljaspool loodust, oleme siiski paratamatult selle osa. Sama mõtet võib laiendada ka linnadele, mis ei ole kunagi olnud koduks üksnes inimesele, vaid toimivad ka teiste liikide suhtlusvõrgustikuna. Need suhted, nagu kodus ikka, kipuvad olema muutlikud ning ulatuvad peretülidest ja väljakolimistest harmoonilise kooseluni. Järjest arvukamad teadustööd näitavad, et […] Vaata lähemalt ›
71
Putukaväila installatsioonivõistluse „Kohasumin“ võitjad „Põhukabel“, Eneli Kleemann, Katariina Mustasaar, Lill Volmer, Mia Martina Peil, Marie Anette Veesaar (Arhitektibüroo Peil) „Roo“, Triin Vallner, Ko Ai Avaliku hääletuse võitis „Liikidevaheline ristmik“, Nabeel Imtiaz, Paulina Schroeder, Augustas Lapinskas, Christian Hörner (EKA urbanistikatudengid) Žürii märkis ära „Punutise“, Laura Linsi ja Roland Reemaa (LLRRLLRR) Kavandid aadressil https://www.putukavail.ee/kohasumin Alustuseks Putukaväilast. Mis. Vaata lähemalt ›
0
Eestlastena elame mitmes mõttes piiririigis. Oleme käinud pika tee Põhja Konnast ja krattidest üleilmsete talgupäevade ja ükssarvik-idufirmadeni, kuid meie väärtusruumis on säilinud teatav ürgsus. Ka kultuuriruum on jäänud loodusest lahutamatuks, igavesti poolnukrutsevaks ja haisvaid adruvalle igatsevaks. Jaan Tätte on kirjeldanud, kuidas hommikupäikest tervitava vilsandlasega hingeliselt võrdväärse katarsise kogemiseks peaks linnainimene läbi lugema kolm raamatut ja […] Vaata lähemalt ›
90
Vambola Kriguli doktorikontsert „Drumming“ 18. V EMTA suures saalis. Löökpillidel Adam Jeffrey, Anni Karu, Reno Kokmann, Atis Kriškāns, Vambola Krigul, Gertrud Leopard, Brita Reinmann, Heigo Rosin ja Robert Valdna, lauljad Andrea Kuzilov, Laura-Liis Kütt ja Aveli Meeles, pikoloflöödil Tuule-Helin Krigul. Kavas Steve Reichi „Drumming“ (1970-1971). Mõni päev tagasi sattusin mittemuusikutest tuttavatega vestlema hiljutistest elamustest ning […] Vaata lähemalt ›
0
Tõenäoliselt võib pealkirjas esitatud küsimus peast läbi käia inimesel, kes seda liitnimisõna, ja kui grammatiliste terminitega täpne olla, siis põimliitnimisõna, esimest korda näeb või kuuleb. Eestikeelses inforuumis on teadusdiplomaatia võrdlemisi tundmatu termin. Tekstitöötlusprogramm Google Docs, mida käesoleva artikli sissetoksimiseks kasutan, joonib tekstis automaatselt selle sõna punasega alla ja pakub omapoolse korrektuurina need kaks sõna lahku […] Vaata lähemalt ›
1
Ehkki teadmussiirdest on saanud justkui teadusmaailma võlusõna, ei ole selles midagi olemuslikult uut. Laias tähenduses on see sünonüümiks ülikoolide kolmandale sambale ehk ühiskondlikule missioonile. Kitsamas vaates kasutatakse teadmussiiret jällegi tehnosiirde ehk ettevõtlussektoris teadmuspõhiste tehnoloogiliste lahenduste rakendamise sünonüümina. Keerukused, nagu ikka, kerkivad mitme maailma kokkupuutekohtades ja võrreldavuses. Kuivõrd soovime riigi tasandil suuremat teaduspõhisust nii riigijuhtimises k Vaata lähemalt ›
0
Kui me vähem kui viis aastat tagasi Suure-Jaani külje alla järve äärde kolisime, siis küsisid paljud, miks nii kaugele. Maailmas ringi rännanuna on asi perspektiivis: Austraalia on kaugel, Suure-Jaani ei ole kaugel! Pealegi oleks siia kolimine veel nii kuus aastat tagasi kõlanud ka mulle endale hullumeelsena, kuid nüüd ainumõeldavana. Ring saab ühel hetkel täis ja […] Vaata lähemalt ›
0
Eestis kehtib kirjutamata aksioom, et hariduse ja tervishoiu osas on iga kodanik ekspert. Seega luban endale esimest korda elus rääkida kaasa haridusdebatis. Et lugejad ei peaks mind täiesti diletandiks, siis märgin ära, et olen oma palga välja teeninud ka Tartu ülikooli lektorina ehk kõige madalamal ülikooli ametikohal pikkadel ja huvitavatel aastatel 1989–1994. Juba toona olid […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Harri Pudersell 100“ Tartu ülikooli raamatukogus kuni 8. VI, kuraator Krista Roosi. Harri Pudersell (1922–2008) ei ehitanud küll Tartu kunstikooli üles, aga ta oli loominguline inimene, kes oskas suurepärase organiseerijana säilitada seal Pallase kooli aegse vaimsuse. Sellest ka Tartu kunstikooli roll Tallinna kooli – ERKI taimelavana. Paljud tema põlvkonnakaaslased murdusid: sõda, haigused, Nõukogude ja Saksa […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Viimsi Uudised
|
0% |
Põhjarannik
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.06.2026 22:52
Viimane uuendus: 22:50.
Uudiste reiting uuendatud: 22:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)