Kõigi tippude kõrval, mida teatripäeval möödunud teatriaastast tähistame, on võimatu mööda vaadata ühest suurest mustast august, mille jälg on ilmselt sama tugev – juulist saati ei ole meie seas enam näitleja Jörgen Liiki. Tuhanded küsimused jäid küsimata, kuid hea on teada, et mõned said siiski ka küsitud. Raamatu „Teater NO99: kokkuvõte“1 esitlusel möödunud aasta veebruaris vestlesime Jörgen Liigiga viimast korda, teemaks näitlemine teatri NO99 lavastustes (tõsi, nagu selgus, ei pruugi... Vaata lähemalt ›
0
Natuke veel ja Svetlana Jantšekil täitub esimene kuu Vene teatri direktori ametis. Kuigi hiina vanasõna ütleb, et kes vana asja meelde tuletab, on Valdeko Vende, ei pääse siiski mööda ajarännakust eelmise aasta detsembrisse. Kuu alguses kuulutati välja konkurss Vene teatri direktori ja juhatuse liikme kohale, kuid jõulude eel oli teatri nõukogu sunnitud tunnistama, et viie […] Vaata lähemalt ›
0
Süü Mul paluti Juri Lotmanist kirjutada, aga tunnen end ebamugavalt. Mu plaan kirjutada Lotmanist sedakorda isiklikult, isiklikust kogemusest, võib mõjuda kohatult. Sest ma ei ole teda kunagi isegi näinud. See plaan on seda paradoksaalsem, et mul lasub üks süü. Too algpatt leidis aset oktoobris 1993, kui uudiskanalid teavitasid Lotmani surmast. Ma olin tol saatuslikul õhtul, […] Vaata lähemalt ›
30
Lotmanite perekonna sõjaaegse kirjavahetuse mahukas publikatsioon, mille „peategelane“ on suure pere noorim laps Juri Mihhailovitš Lotman, paneb mõtlema tema staatuse üle kultuuris. Kes ta on – kas õilis rüütel, Tartu geenius, kes hingestab kõike, mida puutub, renessansliku mastaabiga isiksus? (Ülistussõnade rida võib hõlpsasti jätkata.1) Või hoopis silmapaistev õpetlane, kes elas teadlasena läbi keerulise ja huvitava evolutsiooni? […] Vaata lähemalt ›
36
Püüdes leida vastust kirjanduse kõnekusele, olen pakkunud välja liikumatu liikumise argumendi.* Kirjandus suudab viia lugeja vaimu aegadesse ja kohtadesse, kuhu tema kehal pole võimalik jõuda. Ajaloolised romaanid kannavad mõtted minevikku, kuhu füüsikaseaduste kohaselt liikuda ei saa. Mõni kosmoseulmekas lennutab lugeja tähesüsteemidesse, mis jäävad vähemalt praeguste võimaluste raames inimkonna vahetust käeulatusest välja. Inimkond soovib jõuda lähiajal […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuripärandi sõbrad rõõmustasid, kui möödunud aasta lõpus kanti UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja järjekordne omapärane eesti traditsioon: haabja ehk ühepuulootsiku ehitamine ning kasutamine Soomaal. Varem on nimekirja kantud Kihnu kultuuriruum, Eesti- Läti-Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon, seto leelo ja Võromaa suitsusauna kombestik. Tegemist on kohalike kultuuriilmingutega, mis on püsinud ja meieni jõudnud tänu järjepidevusele ja kommete […] Vaata lähemalt ›
0
Muinsuskaitse argipäev on kaaluda, mida hoida ja millel minna lasta. Tavapärased etteheited, et muinsuskaitse on minevikus kinni, satuvad ootamatusse valgusse, kui nõutakse ammu hävinenu vanal kujul uuesti üles ehitamist, mida muinsuskaitse enamasti ei toeta. Selliseid unistusi on igasuguseid: mõned aastad tagasi pakkus toonane kultuuriminister, et võiks taastada XVII sajandist varemetes olnud Viljandi ordulinnuse. Äsja käis […] Vaata lähemalt ›
0
Kunstiajaloo rahvusvahelise komitee (CIHA – Comite International d’Histoire de l’Art) XXXV maailmakongress São Paulo Goethe instituudis 17. – 21. I. Kunstiajaloo rahvusvahelise komitee ehk CIHA maailmakongress toimub igal neljandal aastal. Seekord oli see jaotatud kahe maa vahel: esimene pool toimus 2019. aastal Firenzes, teine lükkus pandeemia tõttu kaks korda edasi, kuid peeti viimaks São Paulos […] Vaata lähemalt ›
95
Kõigepealt suurest möödapääsmatust teemast, toas laiutavast elevandist, kes tõrjus äkkrünnakuga teiste seas Berliini lendamast ka elutööpreemia Kuldkaru laureaadi Isabelle Hupperti. Kuigi olukorras ei ole iseenesest midagi uut, tabas 10. – 20. veebruaril, Saksamaal omikroni variandi haripunktis toimunud 72. Berliini „Berlinale“ filmifestivali ajal uut hoogu kogunud pandeemia tõttu muidugi karm kriitikarahe. „Praegu? See ei ole mitte […] Vaata lähemalt ›
0
„Kas sa lähed täna Halli „Beats from the Vaultile“?“ „Jaa, aga juba üsna vara, kella kolme-nelja ajal. Sa ka?“ „Ma lähen ka vara, kolme-nelja ajal. Kell kuus-seitse pean mujale minema.“ „Jaa, ma liigun ka juba seitsmeks koju.“ Tõenäoliselt kõlab, nagu oleks see dialoog toimunud 2019. aastal või vähemalt 2020. aasta esimesel paaril kuul. Enne kella […] Vaata lähemalt ›
88
Inimkonna areng on toimunud tsükliliselt koos suurte arenguhüpetega. Teoreetikud räägivad kognitiivsest, põllumajandus-, tööstus- ja nüüd lõpuks ka infotehnoloogilisest revolutsioonist. Kolme esimest oleme õppinud analüüsima. Infotehnoloogiline revolutsioon on liiga uus, et see võimaldaks üldistavat tagasivaadet. Igal põlvkonnal on oma elukogemus. Koos elavad erineva kogemuse ja väärtustega põlvkonnad, kellest vanimad mäletavad, kuidas nende ellu ilmus elekter, telefon, […] Vaata lähemalt ›
0
Vanemuise „Vennad Lõvisüdamed“, autor Astrid Lindgren, tõlkija Vladimir Beekman, dramatiseerija Staffan Götestam, lavastaja Tiit Palu, kunstnik Maarja Meeru, muusika ja heliefektide autor Ardo Ran Varres, laulutekstide autor Aapo Ilves, videokunstnik Juho Porila, valguskunstnik Tõnis Järs. Mängivad Oskar Seeman, Kaarel Pogga, Maarja Johanna Mägi, Priit Strandberg, Jaanus Tepomees, Tiit Palu, Veiko Porkanen, Ken Rüütel, Jüri Lumiste […] Vaata lähemalt ›
0
Eestis on ilmselt vähe inimesi, kes sel talvel ei oleks mõelnud oma majapidamise või ettevõtte elektrienergia tootmise ja tarbimise peale. Oleme harjunud odava elektriga, aga see aeg on nüüd läbi. Aastaid räägitud ees ootavad muudatused elektrienergia tootmises on järsku kohale jõudnud ja me ei olnud selleks valmis. Kirume valitsust, miks see midagi ette ei võta […] Vaata lähemalt ›
36
Esimeses artiklis1 kirjeldasin ees seisva probleemi tõsidust ja energeetika hetkeolukorda, mis on suures pildis väga saastav. Kui lootustel põhinevad, ja võiks lausa öelda, et reaalsust eiravad prognoosid kõrvale jätta, siis ei ole näha märke, et olukord lähitulevikus paranema hakkaks. Vastupidi, arvestades teises artiklis2 kirjeldatud mängureegleid ehk elektriturul toimuvat, siis näen hoopis väga suuri riske selles, […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Draamateatri „Tund enne päikesetõusu“, autor Urmas Vadi, lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Arthur Arula, valguskujundaja Priidu Adlas, videokujundaja Epp Kubu, helikujundaja Lauri Kaldoja, koreograaf Jüri Nael. Mängivad Raimo Pass, Ivo Uukkivi, Mirtel Pohla, Ülle Kaljuste, Gert Raudsep, Tõnis Niinemets, Markus Luik, Tiit Sukk, Marta Laan, Merle Palmiste, Harriet Toompere, Jan Ehrenberg, Hendrik Toompere jr […] Vaata lähemalt ›
9
Black metal’i festival „Howls of Winter“ 10. – 12. II Tallinna klubis Tapper. Muusikaajalugu põhjalikult tundmata on mulle jäänud mulje, et kunstivormina on muusika olnud religioosse konflikti sõjatander. Läbi aegade on seda peetud enam kui kerglaseks kunstiks, tihti ka frivoolseks, isegi saatanlikuks, sest ta võib kõnetada keha viisil, mida pole võimalik mõistusega selgitada ega mõistlikkusele […] Vaata lähemalt ›
7
Daniil Logovoi näitus „Alalisvool kui armu allikas“ tARTu galeriis kuni 26. III. tARTu kunstipoe galerii on jälle muundunud: mullusügisese Kiwa näituse „Kood ja kosmos“ mustast toast on saanud valge ruum. Sinna on asetatud noore kunstniku Daniil Logovoi esimene isikunäitus „Alalisvool kui armu allikas“. Põrand on siiski mustaks jäänud ja seda katab enigmaatiline valgetest joontest muster. „Alalisvool“ […] Vaata lähemalt ›
30
Mul on auto. Mul on maja. Mul on käed-jalad. Mul on aju. Mul on taldrikutäis sööki. Mul on tass kohvi. Tavamõtlemises on asi lihtne: on olemas „mina“ ning selle juurde käivad mingid asjad, mis on minu omad, minu omand. Pealtnäha on võimuvahekord selge: mina olen peremees, asjad on sulased või koguni orjad. Mina käsin ja […] Vaata lähemalt ›
0
„Luupainaja allee“ („Nightmare Alley“, USA-Mehhiko-Kanada 2021, 150 min), režissöör Guillermo del Toro, stsenaristid Guillermo del Toro ja Kim Morgan, operaator Dan Laustsen, helilooja Nathan Johnson, põhineb William Lindsay Greshami samanimelisel romaanil (1946). Osades Bradley Cooper, Cate Blanchett, Rooney Mara, Willem Dafoe, Toni Collette, Richard Jenkins, Ron Perlman, David Strathairn, Mary Steenburgen jt. Kui avastasin, et üks […] Vaata lähemalt ›
0
Kati Kerstna näitus „Aksessuaarid“ Rapla kaasaegse kunsti keskuses kuni 27. II. Kati Kerstna näitus oli mõned päevad avatud, kui ta seal klaasiservaga kätte lõikas – tööõnnetus, mida klaasikunstnikul ikka ja jälle ette tuleb. Ainult et praegu on sellel lõikel justkui sümboolne tähendus, sest väljapanek koosnebki klaaskätest, mis räägivad kolmeosalise loo kriisidest, väärtustest ja kokkulepetest. Erimeelsuse […] Vaata lähemalt ›
41
Eero Alevi, Marleen Suve ja Brenda Purtsaku ühisnäitus „Külaline“ Hobusepea galeriis kuni 7. III. Näitusega „Külaline“ räägitakse surmast. Lausa puudutatakse seda sõrmeotstega. Lüüakse surmatungi ja vaatamiselamuse vahele kunstikogemuse kiil sellise jõuga, et see summutab üleromantiseerimise ja ka -intellektualiseerimise. Jääb puhas kogemus. Külm ja kauge kujutatavas, aga ka jõhkralt lähedane materjalis ja teostuses – kunstis ja […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tartu Postimees
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
GoodNews
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.03.2026 00:45
Viimane uuendus: 00:43.
Uudiste reiting uuendatud: 00:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)