28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Prof dr Mitat Çelikpala, İstanbuli Kadir Hasi ülikooli rahvusvaheliste suhete osakonna dekaan, on ka Oxfordi ülikooli St. Antony kolledži assotsieerunud vanemliige, NATO terrorismivastase võitluse tippkeskuse, Türgi relvajõudude strateegilise uurimiskeskuse ja välisministeeriumi strateegiliste uuringute keskuse akadeemiline nõunik. Çelikpala uurimisvaldkondadeks on endise Nõukogude Liidu alad ja Kaukaasia, diasporaauuringud, Musta mere piirkond ja selle julgeolek, Türgi-Vene suhted, energiajulgeolek […] Vaata lähemalt ›
5
Aleida Assmanni „Mineviku pikk vari“ ilmus 2006. aastal ja tõlgiti eesti keelde 15 aastat hiljem. Võiks eeldada, et raamat on vananenud, kuid nõnda mahuka ja keerulise raamatu tõlkimise otsust ei langetata uisapäisa. Niisiis on tegu raamatuga, mille tähelepanuväärivus kestab kauem kui tavapärased paar-kolm esitlusjärgset nädalat. Kas Assmanni käsitlusest saab oma teadusvaldkonna klassika, näitab tulevik. Raamatul […] Vaata lähemalt ›
30
Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 foorum „Kultuurikompass: kuidas muuta maailma keskkonnahoidliku kultuurikorralduse kaudu?“ 28. IV Tartus. Põhjamaise ja kogukondliku fiilinguga Tartus toimus kolmas rahvusvaheline foorum „Kultuurikompass“, mille põhiküsimus oli ja on: kuidas muuta maailma keskkonnahoidliku kultuurikorralduse kaudu? Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 käivitas „Kultuurikompassi“ sarja 2019. aastal. Kord on teemade rõhuasetus kohalik ja siis jällegi rahvusvaheline. Sel […] Vaata lähemalt ›
4
2022. aasta aprill oli pandeemia algusest saadik imetlusväärseim kontserdikuu. Taas oli hoomata kevadist mitme festivali sünergias sündivat külluslikku melu – ja väga kontsentreeritult! Seda ilmestasid klavessiinifestival, Eesti muusika päevad, festival „Commute“ ja „Jazzkaar“. Eestisse sattus eelmisel kuul märkimisväärselt palju muusikuid, keda oli siia juba kaua oodatud, näiteks Pierre Hantaï, Angela Hewitt ning Ictus Ensemble koos […] Vaata lähemalt ›
0
Festival „Jazzkaar“ 24. IV – 1. V Tallinnas. Pärast kõikvõimalike ärajäämiste, edasilükkamiste ja muudatuste tohuvabohu, mis on viimase paari aasta jooksul saatnud kõiki festivalikorraldajaid ja muusikainimesi, tundub oluline ja soojendab südant, et äsja lõppenud „Jazzkaar“ oli pärast 2019. aastat esimest korda kalendris taas oma endisel kohal, aprilli lõpus. Füüsiliselt oldi samuti festivali koduks kujunenud Telliskivi […] Vaata lähemalt ›
10
Kuidas ÜRO loodab põliskeeli, maailma keelelise rikkuse allikat päästa, räägib keeleteadlane, MTÜ Fenno-Ugria juhatuse liige Sven-Erik Soosaar. Mis on ülemaailmne põliskeelte kümnend, miks ja kuidas see alguse sai? ÜRO maailma põliskeelte aastakümme 2022–2032 on kasvanud välja põliskeelte aastast, mida tähistasime 2019. Põliskeelte aastast selgus, et ühest aastast on selleks, et põliskeelte olukorda kuidagi paremuse poole […] Vaata lähemalt ›
28
6. – 7. mail Tallinna botaanikaaias seitsmendat korda toimuva loomaõiguste konverentsi teemaks on loomaõiguslus keskkonnakriisi kontekstis. Konverentsi üheks peaesinejaks on inimgeograaf Richard J. White, kes nimetab end ise anarhistlikuks geograafiks. White on viimastel aastatel pühendunud anarhismi, veganluse ja feminismi intersektsionaalsusele ehk kokkupuutepunktide teadvustamisele. Teadlase-aktivistina nii teoorias kui praktikas, et kriitilised loomauuringud ei jääks pelgalt teadlaste […] Vaata lähemalt ›
3
Theatrumi „Iraani konverents“, autor Ivan Võrõpajev, tõlkija Tiit Alte, lavastaja Lembit Peterson, kunstnik ja helikujundaja Marius Peterson, valguskujundaja Helvin Kaljula. Mängivad Maria Peterson, Lembit Peterson, Kristjan Üksküla, Ott Aardam, Laura Peterson, Andri Luup, Anneli Tuulik, Helvin Kaljula, Tarmo Song, Marius Peterson, Mare Peterson, Tiit Alte ja Eva Eensaar. Esietendus 7. II Theatrumis. Theatrumi tegemistele ja ka […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Draamateatri „Amadeus“, autor Peter Shaffer, tõlkija Hans Luik, lavastaja Karl Laumets, kunstnik Kristjan Suits, valguskunstnik Rene Liivamägi, grimmikunstnik Helga Aliis Saarlen, muusikaline kujundaja ja helilooja Ann Reimann. Mängivad Mait Malmsten, Tõnis Niinemets, Helena Lotman, Rein Oja, Tiit Sukk, Ülle Kaljuste, Raimo Pass, Marta Laan, Jüri Tiidus, Markus Luik jt. Esietendus 9. IV Eesti Draamateatri […] Vaata lähemalt ›
29
Möödunud teisipäeval, 26. IV kogunesid kunstnike liidu liikmed muusika- ja teatriakadeemia kontserdimaja suurde saali, et pidada maha suurim ja tähtsaim koosolek – suurkogu. Kõik läks plaanipäraselt: kvoorum oli koos, üksmeelselt hääletati Elin Kard presidendiks ja Vano Allsalu asepresidendiks, suurkogude vahelise aja esinduskogu – volikogu sai otsevalimisega värsket verd. Kõlasid kultuuriministri ja auliikme pöördumised. Oli ennast […] Vaata lähemalt ›
0
Tõnis Saadoja näitus „September, oktoober, märts, aprill“ Tartu Kunstimaja suures saalis 2. IV – 1. V. Tõnis Saadoja (sünd 1980) on maalikunstnik, kelle tähelepanu keskmes on maali ja fotograafia suhted ning keda huvitavad aja, ruumi ja mälu kooskõlas sündinud tähelepanekud. Ta töötab Eesti Kunstiakadeemias ning juhendab joonistamise ja maalimise tunde. Ka näituse „September, oktoober, märts, aprill“ […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus „Armastuse lugu“ Pärnu uue kunsti muuseumis kuni 29. V. Kuraator ja kujundaja Jaan Elken, toimkond: Marie Virta, Tiiu Rebane ja Linda Elken. Selle vahel, mida öeldakse, kuid ei mõelda, ning mida mõeldakse, kuid ei öelda, läheb kaotsi enamik armastusest, on tõdenud Khalil Gibran. Selles tõdemuses on märgata kirjanike kutsehaigust – sõnaobsessiooni. […] Vaata lähemalt ›
108
Euroopa Liidu Mies van der Rohe arhitektuuriauhind on suurepärane näide ühe linna oskusest rakendada arhitektuuripärand kultuuripoliitika teenistusse. 1929. aastal Barcelona rahvusvahelise näituse tarbeks rajatud Saksamaa paviljoni kavandas Ludwig Mies van der Rohe koos Lilly Reichiga ning hoonest, rääkimata selle jaoks tehtud toolist, sai silmapilk moodsa arhitektuuri manifest ja üks selle sümboleid. Seda hoolimata asjaolust, et […] Vaata lähemalt ›
0
Gogoberidze perekonnata ja filmograafiata poleks ilmselt Gruusia filmiajalugu võimalik. Nutsa Gogoberidze oli esimene gruusia naisrežissöör, tema tütar Lana Gogoberidze on teinud viie aastakümne vältel 13 filmi ja tütretütar Salome Alexi järgib perekonnatraditsiooni, olles tegev produtsendina. Lana Gogoberidze elukäik peegeldab XX sajandit tormilises Nõukogude Liidus. Tema isa tapeti Stalini suure puhastuse käigus, seejärel tuli emal olla […] Vaata lähemalt ›
0
Kolmapäeval, 11. mail kell 18 on Tartu linnaraamatukogus hea võimalus kohtuda leedu kirjaniku Birutė Jonuškaitėga, kelle Balti assamblee 2020. aasta kirjandusauhinna pälvinud romaan „Maranta“ (koos jätkuromaaniga „Maestro“, mida pole veel tõlgitud) ilmus Eesti Raamatu kirjastuse vahendusel mullu aasta lõpus. Romaan „Maranta“ räägib kolme põlvkonna naiste dramaatilisest saatusest keerulistes oludes teisest ilmasõjast alates kuni tänapäevani. Romaani kesksed tegelased […] Vaata lähemalt ›
61
1 jahtuvas saunas 2 vana musta sooja lae all 3 kuivava iisopi lõhnas 4 sirutan end välja ei teagi 5 kas laudsil käsi holbeinilikult 6 üle lavaääre ripakil või 7 ootan üksi üksi õeke 8 vanapaganat kosja 9 sirutan käed üle pea ja 10 venin pikaks 11 kael kaugele põlvedest puusadest 12 kulmud kaugele põsesarnadest […] Vaata lähemalt ›
27
Olen pidanud mitmetel põhjustel palju kolima kas siis töö või õpingute tõttu. Vähemalt selles mõttes on mul õnnelikult läinud, et mul pole naabritega olnud erilisi põrkumisi ja hõõrdumisi. Ikka saanud teretades-naeratades hakkama või leigemal juhul elanud ise ja lasknud teistel elada. Kuni hetkeni, kui sattusin naabritädiga samal ajal koridori astuma ja ta märkas mu revääril […] Vaata lähemalt ›
0
2021. aasta lõpupoolel tehti mulle intrigeeriv pakkumine osaleda Euroopa Filmiakadeemia ellu kutsutud projektis, mille käigus pidi kriitikute seltskond välja selgitama viimase 30 aasta Ida-Euroopa filmid, mis seda ajajärku tinglikus „Ida-Euroopa ruumis“ kõige paremini kirjeldaksid. Piirangud olid sellised, et nimekirja pidi minema 30 filmi, Ida-Euroopa piiritleti endise Nõukogude Liidu ja nn idabloki riikidega (arutelude käigus jäeti […] Vaata lähemalt ›
0
Avastasin hiljuti iseendas sisemise tunnetusliku ebakõla. Kõik on justkui hästi, aga teistega vesteldes selgub, et kõik pole sugugi hästi, kuigi mõttevahetused lõpetatakse ikkagi optimistliku ja positiivse noodiga, et kõik on hästi. Hästi siis. Hiljuti oli töörahvapüha, 1. mai! Siinne töölisrahvas ei tihkagi seda päeva tähistada, sest päeva kohal hõljub punaste nelkide vaimust kantud kommunismioreool. Pealegi, […] Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm „Tagasi kosmosesse“ („Return to Space“, USA 2022, 128 min), režissöörid Jimmy Chin ja Elizabeth Chai Vasarhelyi, operaator Shana Hagan, heliloojad Mychael Danna ja Harry Gregson-Williams. Netflix. Sageli öeldakse „tehnoloogia areneb“, kuid sellest väljendist võib jääda ekslik mulje, nagu oleks tehnoloogia areng midagi lineaarset ja garanteeritut ning toimub justkui iseenesest. Nõnda see muidugi ei ole. […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Põhjarannik
|
0% |
Accelerista
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
GoodNews
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
04.07.2026 20:58
Viimane uuendus: 20:48.
Uudiste reiting uuendatud: 20:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)