19. – 21. maini korraldatakse Tallinnas ülevaatefestival „Balti tantsu platvorm“, kus tutvustatakse valikut Balti riikide nüüdistantsuväljal tegutsevate tantsukunstnike kolme aasta lavastustest. „Balti tantsu platvorm“ on ellu kutsutud kolme riigi ühisettevõtmisena, korraldajateks Sõltumatu Tantsu Lava ning tantsuinfokeskused Lätist ja Leedust. Esimene festival toimus katseprojektina 2019. aastal Vilniuses, järjekorras teine on eestlaste korraldada. Etenduspaikadena on kasutusel Sõltumatu […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu ülikooli kammerkoori 50. aastapäeva kontsert „Kaksikpühendus“ 23. IV Mustpeade maja valges saalis. Tartu ülikooli kammerkoor, muusikaline juht ja dirigent Triin Koch, lavastajad Katrin Pärn ja Janek Savolainen, videokunstnik Argo Valdmaa, valguskunstnik Priidu Adlas. Kavas Galina Grigorjeva „Духовные песнопения“ ehk „Vaimulikud laulud“ (esiettekanne) ning Miina Härma, Ester Mägi, Maria Kõrvitsa, Evelin Seppari, Mariliis Valkoneni ja […] Vaata lähemalt ›
14
Martin Siplase fotonäitus „Abstract City“, muusikalise helitausta looja Jarmo Kauge. Galeriis Positiiv kuni 12. V. John Cage’i muusika mõjub vastavalt sellele, kuidas sa ennast parasjagu tunned. Päikeselistel päevadel, kui kõik on joone peal, elu on ilus, kõik liblikad ja puhkevad õied püüavad pilku – täiesti mõttetu muusika. Ajaraisk. Kui ma saan aru, kui vaimustav kõik […] Vaata lähemalt ›
26
Reedel, 6. mail kell 17 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Edgar Tedresaare isikunäitus „Antropotseen”. Näitus tegeleb ajastikuga, mil inimliik on biosfääris domineeriv ning meie tegevus mõjutab otseselt planeedi elukeskkonda. Tedresaar keskendub peamiselt maastikele, mida inimene on ümberkujundanud ja korrastanud ning kust pärinevad tehnoloogiakeskse maailma jaoks olulised maavarad ja muud ressursid. Kõige selle peale me igapäevaselt […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 6. mail kell 17 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Saksa kunstniku Uwe Schloeni isikunäitus „Eesti + mina”. Schloen on üle kahe aastakümne näituseid tehes ning töötubasid ja sümpoosioneid andes Tartut väisanud. Selle ajal jooksul on ta loonud mitmeid kunstiteoseid nii skulptuuride, joonistuste kui fotodena. Need kõik on seotud temaga, aga ka enda jaoks avastatud Eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Ene Valter TEHTU TUULES A-Galerii SEIFIS 06.05–04.06.2022 Reedel, 6. mail kell 18:00 avaneb A-Galerii SEIFIS Ene Valteri juubelinäitus TEHTU TUULES, mis on ühtlasi kunstniku neljas isikunäitus A-Galeriis. Näitus püsib avatuna 4. juunini. statel on Valter palju tegelenud kõrgkuumusemailidega, mis on valdav ka selle näituse ehetes. Oma olemuselt küllaltki kapriisne ja tehnoloogiliselt nõudlik tehnika võimaldab omamoodi […] Vaata lähemalt ›
0
„Türgil on põhjust Venemaad mitte usaldada“, Hille Hanso vestleb professor Mitat Çelikpalaga Talvi Nurgamaa, „Aprill. Kontrastid, vastuolud ja ühtsus“ Saara Mildeberg, Kadri Taperson, „Anarhistlik vegangeograafia“ Reet Varblane, „Otsus tunnistada ja tunnustada“ Triin Ojari, „Hea maja on väärt poolt kuningriiki“ Joosep Susi, Hasso Krull, „Suitsu nurk XV Mirjam Parve „jahtuvas saunas““ Urmas Lüüs, „Olulised asjad. Lugudesse kätketud asjad“ Intervjuu keeleteadlase Sven-Erik Soosaarega kunstnik Vaata lähemalt ›
21
Rait Prääts KIIBIKRIIS 6.05.- 31.05.2022 Neljapäeval, 5. mail kell 17.00 avatakse HOP galeriis klaasikunstnik Rait Präätsa näitus ”KIIBIKRIIS”. Rait Prääts tõdeb, et looduslikult evolutsioneerunud maailma sisse on tekkinud kiiresti arenev tehisintellektne maailm. Sündinud on liitreaalsus. Näitus „Kiibikriis“ üritab seda uut reaalsust uurida ja leida kokkupuuteid ning erinevusi. Kunstniku uurimistöö ei ole tänaseks veel lõppenud, aga […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 6. mail kell 17 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Marge Nelgi isikunäitus „Trompe-l’oeil ehk silmapete”. Marge Nelk tegeleb oma näitusel maagilise inventuuriga – enda ümber ja sisse kogunenud asjade ning nähtuste inventariseerimise ja süstematiseerimisega. Viimasel paaril aastal on kunstnikul olnud võimalus tegeleda enda ümber ja sees olevate asjade ning nähtuste süstematiseerimisega. Süsteemide loomiseks on […] Vaata lähemalt ›
0
Alates 4. maist saab Kadriorus tutvuda Hispaania kunsti ja kultuuriga, kui pargi promenaadil avatakse vabaõhunäitus ning Kadrioru kunstimuuseumis peab loengu Francisco Tardío Madridist Prado muuseumist. Hispaania olulisima kunstimuuseumi Museo Nacional del Prado välissuhete osakonna juht Francisco Tardío esineb 5. mail loenguga maailma ühe tuntuma muuseumi kollektsioonist ja kujunemisest. Ingliskeelne loeng „Prado. 200-aastase muuseumi lugu“ algab […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatakse silmapaistva ja eripärase käekirjaga Iisraeli illustraatori Natalie Pudalovi isikunäitus. Näitust on võimalik külastada 3. maist kuni 18. juunini 2022. Natalie Pudalov sündis 1980. aastal Venemaal. Peale Nõukogude Liidu lagunemist kolis tema pere elama Iisraeli, kus ta õppis Jeruusalemma Kunsti- ja Disainiakadeemias. Illustratsioonile spetsialiseerus Pudalov vahetusõpingute ajal Saksamaal Stuttgardi Kunsti- ja Disainiakadeemias. […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital avavad sarja “Eesti lood” uue hooaja ideekonkursi. Uute filmide projekte saab esitada 29. maini. Dokumentaallugude sari “Eesti lood” ootab uusi ideekavandeid filmideks, mis peegeldavad Eesti ühiskonnas toimuvaid protsesse ning kajastavad eestimaalaste tegemisi meil ja mujal. “Eesti lood” on erinäoline ajastu kroonika ja käesoleva konkursiga otsitakse lugusid sarja […] Vaata lähemalt ›
0
26. aprillil valiti Eesti Kunstnike Liidu suurkogul loomeliidu juhatus ja volikogu. Kunstnike liidu presidendiks sai järgmiseks ametiajaks Elin Kard ja asepresidendiks Vano Allsalu. Elin Kard on kunstnike liidu president olnud aastast 2019, aastatel 2013–2019 oli ta liidu asepresident. Vaata lähemalt ›
44
Rita Dahli luulekogu „Aja süda“ XVI Eesti kammerkooride festival Silvi Lepparu maali- ja Piret Smagari graafikanäitus Riina Maidre ja Andri Luubi „Yokoonomatopoeemid“ BFMi lühifilmide kassett „Kaunid kannatused“ mängufilm „Katsumus“ Vaata lähemalt ›
0
Kiievist teatatakse, et linnavõim kavatseb kiirmenetlusega ümber nimetada kuni 300 tänavat ja maha võtta vähemasti 60 monumenti, mis on nimetatud või loodud, mõeldes kunagistele headele naabritele Venemaal ja Valgevenes, millest nüüdseks on saanud agressorriigid, vaenlased väga pikaks ajaks. Erinevalt kommunistliku ajajärgu lõpetamisest, mil linnaruumi puhastamise pehmele otsusele eelnes põhjalik ja pikk avalik arutelu, ei hakata […] Vaata lähemalt ›
77
Möödunud kahe kuu jooksul olen tabanud end liigitumast kategooriatesse, mis seni on tundunud vähese tõlgendusjõuga, ehk isegi pisut piinlikud: baltimaalane, idaeurooplane. Olen näinud seda tegemas ka teisi. See, et ohuga kaasneb sümboolsete piiride nihutamine, uuteks „meie“- ja „nemad“-gruppideks kalgendumine, on vana tõde. Paljude identiteediteoreetikute meelest on meie mina üleüldse üks pideva samastumise ja eristumise harjutus. […] Vaata lähemalt ›
51
Magus õppeamps – hangi mikrokraad suunamudimises! Nali naljaks, aga mikrokraade pakuvad vist kõik avalik-õiguslikud ülikoolid. Tegu on tasulise võimalusega, kus paari täiendõppe aine loengutes osalemise eest ongi „teaduskraad“ käes. Ülikoolid teevad seda, sest nad on selleks sunnitud. Kõrgharidus on krooniliselt alarahastatud. Rektorite sõnutsi kriisis. See sunnib susserdama: et õppejõududele vähegi elamisväärset palka maksta, makstakse neile […] Vaata lähemalt ›
0
Sõda Ukrainas meenutab gladiaatorite võitlust areenile lastud karudega (oh, andku päris karud mulle andeks!). Tsiviliseeritud istuvad tribüünidel, jälgivad vaatemängu ja annavad gladiaatoritele jaopärast relvi: esilagu vaid näpuotsaga ja neid, mida on vaja lähivõitluses, kuid nüüd juba aina tõsisemaid, et karud areenilt välja ei pääseks. Lavastatud vaatemängu ja elu vahe on see, et me ei ela […] Vaata lähemalt ›
0
Venda Sõelsepa (1923–2006) nime teadsin juba lapsepõlves, ilmselt luulekogu „Pani timmi viiuli“ tõttu. Ka „Kolõma – kole maa“ pakub sellest ühe koostaja valitud näite („Kirbul kindad kirbukarva“, lk 356). Muidugi ei mäletanud ma neid värsse, kuid „Kolõma“ kontekstis pole kahtlust, et näiliselt süütu värss kirbust on tegelikult mõistulugu Kolõma sunnitöölisest, kes peab tegema karmis pakases üle […] Vaata lähemalt ›
11
Tartu ülikooli raamatukogu repositooriumist võib leida 1982. aastast pärineva foto, kus tollane TRÜ rektor Arnold Koop kohtub Johan Skytte ja Friedrich Parrotiga. Viimased, tõsi küll, on Tartu ülikooli 350. aastapäeva pidustuste ajal vastavaid tegelasi kehastavad näitlejad. Aga kui Parrotist ilmus mõni aasta tagasi põhjalik monograafia Epi Tohvri sulest,1 siis Johan Skytte (1577–1645) kohta enne eelmist […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Propastop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.06.2026 04:21
Viimane uuendus: 03:08.
Uudiste reiting uuendatud: 04:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)