Lehte Hainsalu uusima luulekogu „Valuvaba“ (alapealkirjaga „Hilisluulet“) tutvustus lubab, et raamatu kaante vahel ootab ees „puhas poeesia, mis on tulvil ilust ja headusest“ ja „kõneleb XXI sajandiga“. Kogu on jaotatud viieks osaks, igaühel oma rõhuasetus – muu hulgas käsitleb Hainsalu suhteid elavate ja juba lahkunud lähedaste ning kaasteeliste, ühiskonna ja looduse, kodumaaga –, ent sama juhtmotiiv. Tervikuks seob […] Vaata lähemalt ›
27
ERSO sarja „Maa laul“ I kontsert „Kadunud metsade kaja“ 28. I Estonia kontserdisaalis. Martin Kuuskmann (fagott), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts. Kavas Märt-Matis Lille, Jean Sibeliuse, Béla Bartóki ja Páll Ragnar Pálssoni (fagotikontserdi esiettekanne) muusika. Iga dirigent maalib kontserdikavaga oma ideaalse muusikamaailma: sellest sünnib midagi uut, eriomane helimaailm, kujutlusvõimest kantud helipoeesia, helivõngete tekitatud füüsiline ruum. […] Vaata lähemalt ›
0
Telesari „Arhiiv 81“ („Archive 81“, USA 2022), autor Rebecca Sonnenshine. Osades Mamoudou Athie, Dina Shihabi, Julia Chan, Evan Jonigkeit jt. Netflix. Inimesi on läbi aegade paelunud mõte teistest maailmadest. Suurel osal rahvastest ja kultuuridest on surmajärgsest elust ja teispoolsusest oma ettekujutus. Ka kirjanduses on paralleelmaailmade motiiv kordunud ikka ja jälle. Teised maailmad pole aga vaid […] Vaata lähemalt ›
0
Lauri Pilter kui tunnustatud prosaist ei ole luuletajana kaugeltki sama hästi teada. Oma luuletusi on ta sidunud küll proosateostesse, ent iseseisvaid värsse sai vist alles 2011. aastal Akadeemiast lugeda. Seejärel on olnud veel paar lüürikuna ülesastumist enne värsket esikkogu „Laikmaa välu“, mis kõiki neid varem ajakirjanduses ilmunuid ka sisaldab.1 Pisut üle viie aasta tagasi Loomingus avaldatu […] Vaata lähemalt ›
2
Lembe Rubeni näitus „Distants“ Arsi projektiruumis kuni 7. II. Talv on illusoorne aeg: kahvatu taevas ja värvitu lumi, mille taustal objektide vahemaid õigesti hinnata ei saa, majad taamal tuleksid justkui märkamatult lähemale jne. Sellisel mõtlikul aastaajal tahaks vaadata just niisugust näitust, nagu Lembe Rubeni „Distants“ Arsi projektiruumis. Kunstnik on astunud sellega optilise kunsti autorite ridadesse, […] Vaata lähemalt ›
39
Tallinna vanalinnas avatud Eesti tarbekunsti ja disainigalerii Kunstiaken näituseaknal on vaadata graafik Illimar Pauli (s. 1945) uhiuued ja mõni varasem töö. Näitus pealkirjaga “40 x 30 cm” on nagu sõõm troopilist nektarit jahe-niiskel talvepäeval. Tööde valmistamisel on kasutatud linoollõiget, akvarelli ja värvilisi pliiatseid. Kõik pildid on ainueksemplarid, näituse pealkirjaks on pildiraami suurus, 40 x 30 […] Vaata lähemalt ›
93
„Ukrainas ei kummardata suurt juhti“, intervjuu Johan Skytte poliitikauuringute instituudi lektori Heiko Pääboga Ilmar Vene, „Juri Lotman, ülikooli kõige tähtsam mees“ Hille Saluäär, „Sõnadest ei saa isu täis ehk Elukestva emakeeleõppe kaitseks“ Märt Ibrus, „Olümpia eelõhtul. Kui tähtis on sport?“ Arhitektuuriaasta 2021 Intervjuu sisearhitekt Kaari Metslangiga Maaja Vadi, Priit Vahter, „Kas head saab veel paremaks teha?“ Lauri Laanisto, „Ääremärkusi teaduse vahelt. Igast sitta ka uuritakse“ Vaata lähemalt ›
0
Narva kunstiresidentuur (NART) toob koostöös MTÜ Valgusklubiga Narva Kreenholmi linnaossa valgusinstallatsioonid. Ekspositsioon asub NARTi vahetus läheduses ja sisaldab viit suuremahulist teost. “Narva Väike Valgus” muudab Kreenholmi kandi meeleolu ja maastikku ja annab sellele uue väljanägemise. Väljapanek kestab veebruari algusest kuni märtsi lõpuni ja on varustatud videovalvega. Vabas õhus vältaval näitusel eksponeeritakse eesti kunstnike ja Eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Ta on konstrueerinud hiiglasliku päikese, projekteerinud jugasid ja eksponeerinud sulavaid jääkamakaid. Kes ei teaks „Ice Watchi” – installatsiooni, mis kujutas Gröönimaa liustikest lahti murdunud ja Euroopa suurlinnade tänavatele sulama toodud jäätükke? Või „The Weather Projecti” – udust kerkivat päikest, mida käis Tate Modernis vaatamas kaks miljonit inimest? New Yorki ja Pariisi ehitatud kunstlikud joad, Aarhusi […] Vaata lähemalt ›
0
Selle aasta 28. veebruaril möödub sada aastat semiootiku, kirjandus- ja kultuuriteadlase Juri Lotmani sünnist. Juubeliaastat tähistatakse nii Eestis kui välismaal erinevate konverentside, publikatsioonide ning muude ettevõtmistega. Üks tähelepanuväärsemaid neist on Lotmani kodulinnas Tartus asuvas Eesti Rahva Muuseumis avatav rahvusvaheline rändnäitus “Rännak Lotmani semiosfääris”. Näitus valmib Eesti Semiootika Seltsi, filmikunstnik Katrin Sipelga, režissöör Jaak Kilmi, Tartu […] Vaata lähemalt ›
0
Avatud on kandideerimine Adamson-Ericu stipendiumile, mida annavad välja Adamson-Ericu muuseum ja Data Plate OÜ. Stipendiumi suurus on 3600 eurot ja seda võivad taotleda kõik Eesti kõrgkoolides ja väljaspool Eestit kujutava kunsti ning ka disaini magistri- või doktorikraadi omandavad Eesti kodakondsusega kunstiüliõpilased. Varasemalt on stipendiumi pälvinud Maryliis Teinfeldt-Grins (2021), Johannes Luik (2020), Ruudu Ulas (2019), Darja […] Vaata lähemalt ›
0
Sarja „Autoritund“ avakontsert „Sinu hommikuvalguse hetk“ 22. I Mustpeade majas. Helilooja ja pianist Kristjan Randalu, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, dirigent Lodewijk van der Ree. Kunstiline juht Tõnu Kaljuste. Bruce Johnson, kelle essee on üles ehitatud džäss- ja „kunstmuusika“ ületamatu erisuse tajumisele, lammutas džässi eurotsentristliku mudeli, milles „muusikalise väärtuse kasvatamine [---] põhineb muusikalise teksti stabiilsusel“.1 Johnson kirjutab: „Kultuurilise kapitali Vaata lähemalt ›
72
Suur Vene-Ukraina sõda paistab ära jäävat sel lamedal põhjusel, et algatusel puudub selgete volitustega juht ning suuremas kambas ei suudeta sõja alguskuupäeva kokku leppida. Jumala eest, Bill Gatesi leiutised on ju igaühe kontoriarvuti töölaual olemas ja kas tõesti ei suuda keegi relvastatud koosoleku täpset algusaega panna autlukki, et teised saaksid aktseptida? Omal ajal oleks sellise […] Vaata lähemalt ›
0
Kasvasin musketäriliku kamraadlikkuse ja romantilise armastuse ilusaimate ideaalide vaimus. Võimalik, et see on seotud sovettide okupatsiooniga. On ju arvukad idaeurooplased rääkinud isiklike ja romantiliste suhete erilisest rollist totalitaarselt kammitsetud ühiskonnas. Loen härdusega lugusid elupõlisest kiindumusest. Ning tunnen veidrat nukrust vastupidiste näidete pärast. Näiteks mõeldes Jüri Vlassovi tunnistusele, et sõbrad olid nad Mihkel Smeljanskiga, kellega koos […] Vaata lähemalt ›
13
Skulptoril on mõistlik jääkamakad tellida Lätist. Tehases valmivad ilusad kuubikud, mis on läbipaistvad ja puhtad. Muidugi võib ka ise mõnel veekogul jääd kasvatada, aga see on rist ja viletsus. Kapsaussid kimbutavad peenramaal, aga siingi tuleb oma lapi eest hoolt kanda, lumi ära pühkida ja loota, et ühtlast külma peab. Muidu on tulemus liiga vöödiline, mitte […] Vaata lähemalt ›
3
Veebruaris 1946. aastal saatis George Kennan (1904–2005), Ameerika ajutine asjur Nõukogude Liidus, välisministeeriumile nn pika telegrammi, märgukirja, millest sai külma sõja päevil punaimpeeriumi heidutusdoktriini alus.1 Kennani märgukiri tähistab muutust: võitjate koalitsioonist eraldus stalinlik Nõukogudemaa, mille juhtkond interpreteeris äsja lõppenud suurt sõda ja selle tulemeid maailmarevolutsiooni kontekstis. Edaspidi oli kogu maailm jagunenud kaheks antagonistlikuks leeriks, kus […] Vaata lähemalt ›
60
Me ilmselt ei mõtle eriti selle peale, et peale otsese keskkonnasaaste toodame ka mentaalset ehk vaimset prügi. Kurjad sõnad, vaen, ärritus – see on prügi, mida me pillume sageli ja hooletult end ümbritsevasse ruumi. Oma kodu põrandale me ei sülita, ei loobi sinna plastpudeleid ega biojäätmeid, käime kenasti WCs ja peseme pärast vetsupoti puhtaks. Aga […] Vaata lähemalt ›
86
Kunstiajaloo problematiseerimine lähtuvalt praeguse aja vaatenurgast võib ohtlikult külgneda kõrkusega, kus aja jooksul kogunenud teadmiste mäetipult võetakse mineviku suhtes mitte ainult kriitiline, vaid ka üleolev hoiak. See on kolonialismi teatud invariant, kus kunstiajaloolased ajavad oma tõlgenduste aedikusse primitiivsed minevikuinimesed ja koondavad nad oma patroneeriva vihmavarju alla, neid korraga mõista püüdes, kuid nende algelisi impulsse nähes […] Vaata lähemalt ›
0
Konverents „Baltic Musics After the Post-Soviet“ ehk „Baltimaade muusika pärast Nõukogude Liitu“ 21. – 23. I veebis. Korraldajad Jeffers L. Engelhardt ja Katherine A. Pukinskis (Amhersti Kolledž). Ettekandeid pidasid Kevin C. Karnes (Emory Ülikool, USA), Rūta Stanevičiūtė (Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia), Laura Jēkabsone (Läti), Živilė Arnašiūtė (Chicago Ülikool), Ilze Cepurniece (Jāzeps Vītolsi nimeline Läti Muusikaakadeemia), […] Vaata lähemalt ›
0
Ma pole vist kunagi varem intervjueerinud Bondi-tüdrukut. Selle mõttega alahindan kahtlemata sellist näitlejat nagu Sophie Marceau, kes mängib pärast mitmeaastast näitlemispausi François Ozoni uues filmis „Kõik läks hästi“1 peaosa, neurootilist tütart, kes peab hakkama aitama oma haigel isal siit ilmast lahkuda. Film põhineb Emmanuèle Bernheimi samanimelisel autobiograafilisel romaanil (2013) ja Marceau mängibki Bernheimi, kellel tuli […] Vaata lähemalt ›
39
Populaarsemad allikad
Meie Kirik – Saated
|
0% |
Delfi Sport
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
|
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.03.2026 19:35
Viimane uuendus: 19:34.
Uudiste reiting uuendatud: 19:32.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)