„Yokoonomatopoeemid“, autorid Riina Maidre ja Andri Luup. Esitaja Riina Maidre. Esietendus 24. I Kanuti gildi saali keldrisaalis. „Hangi endale telefon, millest kajab vastu vaid su enda hääl. Helista iga päev ja räägi mitmesugustest asjadest.“1 „Kuula südametukset.“2 „Püsi ühes ruumis kuu aega. Ära kõnele. Ära näe. Kuu lõpus sosista.“3 Pakuksin lugejale arvustuse asemel võimaluse kasutada hoopis […] Vaata lähemalt ›
0
Lühifilmide kassett „Kaunid kannatused“ (Balti Filmi-ja Meediakool): „Peegel peeglis“ (rež Silver Õun), „Tõus“ (rež Alesja Suzdaltseva), „Kahe poole vahel“ (rež Oliver Remma), „(Ära) vaata“ (rež Raoul Kirsima), „Valge vale“ (rež Katariina Aule) ja „Tiiu ja draakon“ (rež Teresa Juksaar). Seoses teatriauhindadega tõstatus tänavu arutelu, kuidas hinnata kogenumate kolleegide kõrval tudengitest lavastajaid. Nii keelaski teatriliidu statuut […] Vaata lähemalt ›
98
Segasel ajal võib minna nõnda, et mõni kiitust vääriv raamat seda teps mitte ei saa. Nii juhtus 2020. aastal „Ninniku raamatukogu“ ületamatus tõlkeluulesarjas(!) ilmunud soome luuletaja Rita Dahli koguga „Aja süda“, mis jäi ilma retsensioonideta. Viljakas autor on eestindamisest saati ka mitmel korral Tartut külastanud, pannes raamatulehtedele talletatud sõnad oma häälega elama. Kohtusin Dahliga tema viimatisel […] Vaata lähemalt ›
8
Mais avab Eesti Arhitektuurimuuseum Rotermanni soolalao suures saalis Aare Olanderi näituse „Linnapilt. Tallinna, Tartu ja Pärnu peatänavad“ ja galeriikorrusel näituse „Rutiin ja plahvatus. Siim. Kreis. Ausing“. Mõlemad näitused on avatud 21. augustini 2022. 10. mail avatav näitus Tallinna, Tartu ja Pärnu peatänavatest toob vaatajani kolme Eesti linna kesksete tänavate ja väljakute muutumise viimase pooleteise sajandi […] Vaata lähemalt ›
0
Peale sarnase ajalookogemuse ja piiri marutõbise idanaabriga seob Eestit ja Ukrainat veel vähemalt üks asi: Serhi Žadani looming kipub raamatulettidelt kaduma nagu lääne brändid Venemaa kaubanduskeskustest. Sõda ja tunamullu ilmunud esimese tiraaži lõppemine on andnud hea võimaluse anda Loomingu Raamatukogu paremikku koondava kuldsarja raames kauni sinikollase eriväljaandena taas välja Ukraina ühe oma põlvkonna tuntuma kirjaniku […] Vaata lähemalt ›
0
Teemal „Kuhu edasi?“ räägivad Airi Triisberg ja kunstnike liidu vastne president Elin Kard Ülo Mattheus, „Sõda Ukrainas. Kelle sõda see on?“ Tarmo Soomere, „Heitlusest kroonviirusega suure sõja lävepakuni“ Intervjuu BFMi professori Indrek Ibrusega Maaja Vadi, Anne Reino, Grete Helena Roose, Helene Lainemäe, „Kas tippspetsialisti rollil on soorolli nägu? Viivi Luik, „Kogemuse vääramatus“ Vestlus arhitekt Kaidi Põldoja ja abilinnapea Vladimir Svetiga TABi installatsioonivõistluse võitjatega arh Vaata lähemalt ›
0
Alates kolmapäevast on Maarjamäe lossi fuajees avatud väljapanek, millega tuuakse vaatajateni valik Ukraina-teemalisi museaale Eesti Ajaloomuuseumi kogudest. Eksponeeritud on eriilmelisi esemeid, näiteks president Lennart Merile Ukraina delegatsiooni poolt kingitud kristallist skepter ehk valitsuskepp – bulava. Värvikirevas tikandis vest, põll ja lintidega lillepärg kuuluvad 1974. aastal Ukraina kirjanduse ja kunsti päevadel Tallinnas Eestile üle antud rahvariidekomplekti. […] Vaata lähemalt ›
0
Kolmapäeval, 27. aprillil kell 19.00 esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning SA Eesti Interpreetide Kontserdid kontserdisarja „i nagu interpreet“ raames EMTA suure saali laval Toomas Vavilov (klarnet), Arvo Leibur (viiul), Katariina Maria Kits (viiul), Mart Kuusma (vioola) ja Henry-David Varema (tšello). Kontserdil kõlavad Jüri Reinvere „Hävijää“, Mozarti Klarnetikvintett A-duur, KV 581 ja Brahmsi Klarnetikvintett h-moll […] Vaata lähemalt ›
0
28. aprillil avatakse Kumu kunstimuuseumis Lembit Sarapuu mahukas isikunäitus „Tegelikkus ja tõelisus“. Väljapanek teeb põhjaliku sissevaate kunstniku loomingusse läbi kuue aastakümne. Kokku eksponeeritakse näitusel üle 130 teose: vanim dateeritud teos pärineb aastast 1961 ning uusim aastast 2021. Näituse ajal 92aastaseks saava Lembit Sarapuu (snd 1930) omanäolist ja väljendusrikast maalimislaadi on tema 60 aasta pikkuse kunstnikutee […] Vaata lähemalt ›
0
Kunstnikud Kristina Norman ja Bita Razavi ning kuraator Corina L. Apostol esitlevad tänavusel Veneetsia biennaalil projekti „Orhideliirium. Isu külluse järele”, mis koosneb installatsioonidest, filmidest, fotodest, arhiivimaterjalidest ja performance’itest ning vaatleb koloniaalajastu botaanilist kunsti ja selle ühiskondlik-poliitilist mõju nii minevikus kui tänapäeval. Koostöös projekti kunstilise konsultandi Sadiah Boonstraga loovad kunstnikud, kuraator ja projekti loominguline tiim installatiivse keskkon Vaata lähemalt ›
0
Eesti Draamateatri „Puud olid, puud olid hellad velled“ VAT-teatri „Woke & vihane“ Marieke Lucas Rijneveldi romaan „Õhtute äng“ Tanel Mällo luulesalv XII Tallinna klavessiinifestival kontsert „Marceli lähetamine | Sumerast kirgastumine“ Kolme kandle tuuri kontsert Vaata lähemalt ›
0
Möödunud aasta lõpus kaitses Elen Lotman doktoritöö teemal „Kogemuslik heuristika mängufilmi operaatoritöös“. Kuna filmiteaduse doktoritöid Eestis ülemäära tihti ei kaitsta – veelgi enam, kõnealune töö on teostatud loovuurimusena –, siis on põhjust vastse doktoriga teema avada. Vaata lähemalt ›
0
Kuni välisminister Eva-Maria Liimets oma töölaual valget paberilehte põrnitseb ja peab siseheitlust, kuidas hoiduda Venemaa artistide musta nimekirja koostamisest või, kui sunnitakse seda siiski tegema, siis kas peaks alfabeedi järgi alustama Alla Pugatšovast või hoopis Anne Veskist, Eesti välispoliitika tegemine poolenisti seisab. Kuigi teha saaks nii mõndagi ning kui mitte muu, siis peaksid andma sõjasündmused […] Vaata lähemalt ›
0
Järgmisel teisipäeval, 26. aprillil kogunevad kunstnike liidu liikmed suurkogule. Seegi kord on kogunemispaigaks valitud eriline, võib isegi öelda et tähenduslik paik – muusika- ja teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja. 2019. aasta sügisel avatud kontserdi- ja teatrimaja oodati pikisilmi. See on kasvulava noortele alustavatele tegijatele, aga ka võimalus nende juhendajatele, tunnustatud tegijatele. Võrdluspaik, mida iseloomustab avatus ja […] Vaata lähemalt ›
12
Fašism on nähtus, mille määratlemisega on olnud aastakümneid suuri raskusi. Ennekõike iseloomustavad seda ehk marurahvuslus, kollektivism-korporatiivsus ja individualismivastasus, autoritaarsuse või diktatuuri ihalemine, traditsioonikesksus, ühiskonnaelu reglementeerimine, juhikultus ja vägivald. Lisada võib veel hulga tunnuseid, sealhulgas rahvusliku või rassilise puhtuse igatsus, antisemitism, ohvrimentaliteet, tunnete eelistamine mõtlemisele, veendumus, et ollakse äravalitud rahvus, perekondlike väärtust Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm „Hermaküla. Kadunud isa“ (Ugri Film / Allfilm, Eesti 2022, 56 min), režissöör Maria Avdjuško, operaator Mait Mäekivi, helilooja Sten Šeripov, produtsent Pille Rünk. Vahel kukuvad filmimehed arutlema, milline peab olema üks dokfilm. Enamasti on selge, et peab olema vägev materjal, mis hakkab ise mängima. Kui on kobe teema, siis saab ilu ja valu ja […] Vaata lähemalt ›
0
Ühiskond vananeb kõikjal, prognoositakse, et 2050. aastaks on iga kuues inimene üle 65aastane, Eestis aga peaaegu kolmandik elanikkonnast. Rahvastikutrend näitab, et on viimane aeg pöörata tähelepanu vananevatele linnadele. Sellel teemal arutleti ka märtsi lõpus Tartu planeerimiskonverentsil.1 Miks? Mida tähendab olla vana? Meie ettekujutus maailmast lähtub oma kogemusest: kõik teavad, kuidas on olla laps, teismeline, paljud […] Vaata lähemalt ›
0
Arhitektuuristuudio Ēter on asutatud 2018. aastal. Selle loojad Kārlis Bērziņš, Dagnija Smilga ja Niklāvs Paegle tegutsevad nii Zürichis, Viinis kui Riias. Eesti arhitektuuripublikule on nad tuttavad 2016. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalilt. Nimelt olid nad Balti riikide ühisekspositsiooni „Balti paviljon“ kaasarhitektid. Ēteri kollektiiv on silma paistnud julgete ideede ja nakatava loovusega. Märtsi lõpus tutvustasid nad EKA avatud […] Vaata lähemalt ›
0
Kui Sirpi antaks välja vaid kord 30 aasta jooksul, pühendataks 2022. aasta number vististi pöördelistele muutustele inimese ja looduskeskkonna suhetes. Maa elanikkonna ja ressursitarbimise hüppeline kasv käsikäes taaskasutuse vähenemisega,1 inimtekkeline kliimamuutus, elurikkuse kiire vähenemine, riigid ületamas oma biofüüsikalisi kestlikkuse piire kiiremini kui saavutamas ühiskondlikke arengueesmärke,2 keskkonnamõjude ebavõrdne jaotumine3 … Eviksin meeleldi kõige selle suhtes vandenõuteoreetikute […] Vaata lähemalt ›
50
Veebruaris möödus 120 aastat eesti ühe tuntuma etnograafi Gustav Ränga sünnist Saaremaal Karja kihelkonnas Nõmme külas. Ränk õppis 1920.-30. aastatel Tartu ülikoolis, omandas viimaks doktorikraadi ja sai 1939. aastal rahvusülikooli esimeseks etnograafiaprofessoriks. Sügisel 1944 põgenes Ränk ühes perekonnaga Rootsi, kus tal õnnestus tänu varasematele sidemetele jätkata erialast tööd. Gustav Ränk suri 1998. aasta kevadel Stockholmis. […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Propastop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.06.2026 05:59
Viimane uuendus: 05:36.
Uudiste reiting uuendatud: 05:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)