Ooper „Kuu“ 3. IV EMTA suures saalis. Helilooja ja libretist Carl Orff, muusikajuht ja dirigent Toomas Kapten, lavastaja Thomas Wiedenhofer (Saksamaa), kunstnikud Eesti kunstiakadeemia stsenograafia eriala üliõpilased Maria Naulainen, Kadri Joala ja Marto Mägi, valguskunstnik Priidu Adlas, kontsertmeister Ene Rindesalu. Osades Yixuan Wang, Tambet Kikas, Jakob Tomson, Wanli Deng, Andreas Lahesalu, Joonas Käsper, Jānis Sustrups, […] Vaata lähemalt ›
80
Ave Alavainu oli eesti luuletaja ja prosaist, kultuurikorraldaja ja -ikoon! Tartus sündinud, Tallinnas kasvanud, koolis käinud, eesti filoloogiks õppinud, isepäi hiidlaseks hakanud. Põhjalikumalt räägib Alavainu meile oma loomingust luulekogumiku „Koondatud“ mõnusalt kärtsakas järelsõnas: oma noorpõlveraamatuid nimetab ta poolpõlglikult vihikuteks nõukogudeaegse viletsa kirjastamiskultuuri ja -kvaliteedi pärast. Uhkust hakkas ta tundma tõesti alles oma hilisemate raamatute üle – […] Vaata lähemalt ›
5
9. aprillist kuni 7. augustini on Kai kunstikeskuses avatud rahvusvaheline grupinäitus “ars viva 2022 – tajuvälja agendid”. Näitusel osalevad Saksamaa noori kunstitalente esile tõstva preemia ars viva* 2022. aasta laureaadid: Lewis Hammond, Tamina Amadyar ja Mooni Perry. Samuti on näitusele kaasatud kolm silmapaistvat Baltikumi kunstnikku: Laura Põld, Anastasia Sosunova ja Jānis Dzirnieks. Näituse kuraator on Maria Helen Känd. Kai näitusel rullub lahti poeetiline eksperiment kuue sama põlvkonna kunstniku lo Vaata lähemalt ›
0
Mõni aasta tagasi loovutati rahandusministeeriumi haldusesse tosin Ida-Virumaa korterit pärast seda, kui Kohtla-Järve omavalitsus oli teatanud elanikele ja korteriühistutele, et nad võivad oma soovimatu kinnisvara riigile loovutada. Kuigi Eesti kahanemine pole enam uus teema, on mõttevahetused siiani tõukunud peamiselt üldisest statistikast ja kõhutundest. Nimetatud Kohtla-Järve juhtum tuli üllatusena kõigile, eriti veel ajal, mil üldine kinnisvaraturg […] Vaata lähemalt ›
0
9. aprillil kell 19 kõlab Noblessneri Valukojas esmakordselt elavas ettekandes Eesti noorema põlvkonna helilooja Tauno Aintsi „Helde puu”. See on südamlik lugu andmisest ja vastuvõtmisest, armastusest ja õnnelik olemisest, elust ja eluväärtustest. Shel Silversteini samanimelisest jutustusest inspireeritud teos räägib vanast puust, kes armastab üht väikest poissi nõnda, et kingib ära kõik, mis tal anda on. […] Vaata lähemalt ›
0
Tõlkijate vennaskonna kümme aastaringi. Pille-Riin Larmi intervjuu Ilona Martsoniga Ilona Martson: „Tõlkija töö on eraku töö. Kuid kõik tõlkijad ei ole ometi sellised erakud nagu askeesi harrastanud püha Hieronymus! Aeg-ajalt on neil vaja ka üksteist näha.“ Sel nädalal tähistab Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon esimest ümmargust sünnipäeva. Tõlkijate ühistest ettevõtmistest kümne aasta jooksul, aga ka […] Vaata lähemalt ›
0
EHRENSVÄRD / JÕGIS / OPPI Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel) 8.04.2022 – 4.05.2022 Neljapäeval, 7. aprillil kell 17.30 avatakse HOP galeriis kolme klaasikunstniku Andra Jõgise, Kristiina Oppi ja Aleksandra Ehrensvärdi näitus ”Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)”. Ma ei suuda juba ammu rääkida sinust kui sellest, sest sa oled ju tema. Ma tunnen sind, tean su iseloomu, […] Vaata lähemalt ›
0
8. aprillil avatakse Adamson-Ericu muuseumis jätkusuutlikule disainile ja uudsetele materjalidele keskenduv näitus. Näitusel osalevad mitmed tuntud disainerid, kelle töös annab tooni kestlikkus ja innovatsioon ning kelle loomingut võib iseloomustada kui kohaliku disaini viimast sõna. Näitus „Mõjukas materjal. Disain ja uued tehnoloogiad“ uurib eri materjalide ja uute tehnoloogiate kasutamist nüüdisaegsete Eesti kunstnike ja disainerite loomingus. Teiste […] Vaata lähemalt ›
0
Triin Paja on ühtaegu tuntud ja tundmatu luuletaja. Esikkoguga „Nõges“ pälvis ta 2018. aastal Betti Alveri debüüdiauhinna. Kaks aastat hiljem tõi luuletus „Öö on tume nagu õdede juuksed“ Pajale Juhan Liivi luuleauhinna, see tekst leidub ka tema uues kogumikus „Ürglind“. „Triin Paja on staar!“ õhkas mu luuleteadlasest sõber pärast raamatu esitlust – tegu on muidugi hinnanguga tekstile, autor ise on ebastaarilikult tagasihoidlik ja pisut salapärane. Kellelgi siiski leidub tema meiliaadress,... Vaata lähemalt ›
0
Lilly Waltheri „Piiritu“, Ludmilla Siimu „Olemise helk“ ja Nele Tiidelepa „Keda saab ainult igatseda“ Ludmilla Siimu retrospektiiv „Olemise helk“ Maria-Kristiina Ulase isiknäitus „Joon voolab hingelt“ Eesti Kontserdi ja ERSO kontsert „Kevadsümfoonia“ Vaata lähemalt ›
0
Vägivalda täis aeg peseb ühiskonna palgelt meigi maha ja asendab selle sõjamaalingute, kaitsemaskeeringuga. Sõjas aetakse suuri asju ning suured asjad on ainult meeste asjad. Eesti on iseseisvuse taastamise järel olnud kolm kümnendit ametlikult teel suurema soolise võrdõiguslikkuse poole, kuid tulemus on pehmelt öeldes tagasihoidlik. Barbaarsesse ebavõrdsusse, diskrimineerimisse, langetakse tagasi kohe, kui välised olud seda võimaldavad. […] Vaata lähemalt ›
89
Kutsun üles Liina Lindströmi ja Peeter Pälli seisukohtadel põhineva artikliga „Eesti keel on vaba, aga võiks olla veel vabam“ (27. X 2020) alustatud sõda kirjakeele, Eesti riigi toimimise aluse vastu lõpetama enne, kui järel vaid varemed. Instituudi direktori Arvi Tavasti eestvõttel on kirjakeel olematuks ja keelekorraldus kõlbmatuks kuulutatud, selle eest seisjaid naeruvääristatud ja solvatud, keelehoolde alustugesid kõigutatud […] Vaata lähemalt ›
0
Teatriauhinnad on üle antud. Mõne aasta eest tehtud muutused auhindamiskorras on peale draamalavastuste teistegi etenduskunstide esiletõstmise üritust suurepäraselt teeninud. Rääkida saab lausa postdramaatilist lähenemisviisi turgutavast kvoodisüsteemist või struktuurist, mis upitab etenduskunstide eri liigid väljapaistvalt sõnateatri kõrvale, sõltumata sellest, milline on teatrilaadide kvantitatiivne ja kvalitatiivne osakaal aastapildis. Heli, visuaali või keha ja liikumist esmatähtsaks pidava žüriiliikme Vaata lähemalt ›
0
Ela jätkusuutlikult! – nõnda kõlab meie ajastu kategooriline imperatiiv. Kui räägime traditsioonist ja väärtustest, kui kõneleme ettevõtetest, kui koostame riigieelarvet, kui ekspluateerime loodust, kui teeme sisseoste, kummitab meid vahetpidamata üks ja seesama küsimus: kas meie teod ja eluviis on jätkusuutlikud? Ühel või teisel viisil oleme kutsutud ja kohustatud elama jätkusuutlikult. Jätkusuutlikult elada on uhke ja […] Vaata lähemalt ›
0
Sõjad ja konfliktid ei seisa üksteisest lahus, neid seob vägivaldne struktuur. Mõeldes Ukrainale, peame mõtlema ka Süüriale, Palestiinale ja Afganistanile. Feminist bell hooksi arvates on võimatu ja mõttetu uurida militarismi isoleeritult patriarhaalsest mõttelaadist, rassismist ja kapitalismist, sest need toimivad koos.1 Vägivaldseid, ebainimlikke, inimõigusi rikkuvaid tegusid tuleb kritiseerida ühtmoodi, ükskõik kus need aset leiavad. Seda peame […] Vaata lähemalt ›
60
Sõjad ja põgenemine võõrvägede eest tõid XX sajandil Euroopas kaasa koletuid inimlikke tragöödiaid, pöördelisi elu- ning kultuurimuutusi, mille teadvustamine aastal 2022 on kahjuks taas aktuaalne. Nii katkes Eestis, sealhulgas Vormsil, II maailmasõja keerises 1944. aastal rannarootsi kultuur, kui Saksa okupatsioonivõimude ja Rootsi riigi korraldusel lahkusid lähenevate Nõukogude vägede eest siin aastasadu elanud rootslased.1 Rannarootslaste alad […] Vaata lähemalt ›
44
2021. aasta suvel, mil trükist ilmus Mare Mätase raamat „Minu Kihnu. Külas või külata“ (Petrone Print 2021) käisin esimest korda elus koos kahe kolleegi Renata Sõukandi ja Andrea Pieroniga Kihnus. Võib ölda, et see oli üle 80 aasta esimene etnobotaaniline ekspeditsioon Kihnu. Teadaolevalt esimene ja viimane teave Kihnu taimekasutusest pärineb aastatest 1937–1943 Theodor Saare kirjadest, […] Vaata lähemalt ›
39
Oscarite mänguväljak oli nominentide faasis kirju ja mitmekesine ega andnud küll kuidagi aimu, et selja taga on kogu maailma filmindust korralikult pärssinud koroona-aastad. Majesteetliku rahuga kulgevad nii ulmefilm „Düün“, revisionistlik vestern „Koera võim“ kui ka Haruki Murakami teose ekraniseering „Drive My Car“.1 Žanrifilmide mängulisust kuvavad eri vaatenurgast klassikalise muusikali uusversioon „West Side’i lugu“, vähem klassikalise kõhediku […] Vaata lähemalt ›
37
Eesti teatri auhindade ja nendega kaasnevate Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiate laureaadid kuulutati välja 27. märtsil rahvusvahelise teatripäeva peol Vene teatris. Eesti teatri auhindadega kaasnevad Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiad. Samuti anti laureaatidele Ivo Lille loodud „Theodori silm“, mille väljaandmist rahastab kultuuriministeerium, või Vaike Pääsukese kujundatud aukiri. Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti […] Vaata lähemalt ›
0
Kadi Herkül, sõnalavastuste auhindade žürii esimees Alustan sellest, millega lõpetas oma kommentaari 2020. aastal sõnalavastuste žüriid juhtinud Jaak Prints: „Meenus eelmise aasta žürii esimehe Madli Pesti Sirbi veergudel aastat kokku võtvas intervjuus väljendatud mure ühiskonnaga suhestuva teatri nappuse ning laiema ühiskondliku kaaluga materjalide harva kohtamise pärast. Seda mõtet sobib selgi aastal korrata.“ Üks pääsuke ei […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Telegram
|
0% |
Kaitsevägi
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
Buduaar
|
0% |
Forte
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.06.2026 09:12
Viimane uuendus: 09:08.
Uudiste reiting uuendatud: 09:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)