Akadeemik Peeter Saaril on vanema põlvkonna teadlasena olnud võimalus kaasa elada oma eluenergia kõige sädelevamal perioodil ajastule, mil ühiskond kujundati Nõukogude okupatsiooni aegsest plaanimajandusest globaalse turumajanduse mikroskoopiliseks osaks. Nii nagu pidid uutel alustel majanduses hakkama saama ettevõtjad, ehitama uuel konstitutsioonilisel alusel üles taasiseseisvunud riiki poliitikud ja ametnikud, samamoodi pidid uute oludega kohanema teadussüsteem ja selles […] Vaata lähemalt ›
19
6. jaanuaril 2022 kuulutas Eesti Filmiajakirjanike Ühing aasta filmiajakirjanikuks Maria Ulfsaki silmapaistva töö eest Eesti Ekspressi filmitoimetajana. Ulfsakile on see juba teine kord seda tunnustust pälvida, varem sai ta aasta filmiajakirjanikuks valitud ka 2016. aastal. Läinud aasta ja tuleviku filmimõtetest tulebki nüüd temaga juttu. Oled juba teist korda pälvinud parima filmiajakirjaniku tiitli, palju õnne! Kuidas […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti luulemaastikule, mille kohal hõljub madal, tihe ja tasapaks udupilv, on langenud ereda sähvatusega suur meteoriit – 44aastane Lauri Räpp, kelle esikkogu „Lihtsate asjade tähtsus. Tähtsate asjade lihtsus“ püsib juba kolm kuud kohalike raamatumüügi edetabelite tipus, eespool kõigist dieedi-, jooga-, koka- ja seksiraamatutest. Teose esimene – nüüdseks läbi müüdud! – tiraaž oli kuuldavasti neljakohaline ning ette valmistatakse kolmandat […] Vaata lähemalt ›
2
Tänavu sügisel saab sada aastat Eesti Kirjanike Liidu asutamisest. Siinses juubelisarjas uurime, mis mõlgub mõtteis meie praegustel kirjanikel. Vene kirjanikul ja tõlkijal Jevgeni Golovinil on laul „Baskerville’ide must koer“, mis sobib päris hästi iseloomustama praegust hirmuühiskonda: keegi neab su nime, seinalt kukub pilt, õues on õudsed porised jäljed, keegi kuulab kogu aeg seina taga Bachi, […] Vaata lähemalt ›
15
Rakvere teatri „Ingel“, lavastajad ja koreograafid Renee Nõmmik ja Tiina Ollesk, kunstnik Kalle Aasamäe, helilooja Valentin Siltšenko, valguskujundaja Roomet Villau. Tantsivad Grete Jürgenson, Jaune Kimmel, Volli Käro, Ülle Lichtfeldt, Madis Mäeorg ja Imre Õunapuu. Esietendus 8. XII 2021 Rakvere teatri väikeses saalis. Rakvere teatril hakkab kujunema traditsioon tuua jõulude ajal välja üks tavarepertuaarist erinev ja […] Vaata lähemalt ›
69
Von Krahli teatri ja Ekspeditsiooni „Tähtede all“, lavastaja Lauri Lagle, kunstnikud Liisi Eelmaa ja Lauri Lagle, helikujundaja Jakob Juhkam, valguskunstnik Siim Reispass. Mängivad Ingmar Jõela, Rasmus Kaljujärv, Rea Lest, Jörgen Liik, Katariina Tamm, Markus Truup ja Marika Vaarik. Esietendus 15. XII 2021 Von Krahli teatris. „Tähtede all“ on Lauri Lagle viimane lavastus Von Krahli teatri ja […] Vaata lähemalt ›
8
Näitus „Eesti Energiad. Harjumuse jõud“ Tartu kunstimuuseumis kuni 30. I. Kuraator Indrek Grigor, kunstnikud Jüri Ojaver, Jaan Paavle, Paul Rodgers ja Jaan Toomik. Jaan Paavle ekspositsiooni kujundaja on Peeter Krosmann ning graafiline disainer Andres Tali. Tartu kunstimuuseumi näitusel „Eesti Energiad. Harjumuse jõud“ on vaatajate ette toodud Eesti Energiate nime all varemgi koos esinenud Jüri Ojaveri (sünd 1955), […] Vaata lähemalt ›
23
Jeremy Shaw’ näitus „Phase Shifting Index“ ehk „Faasi nihestamise indeks“ Kumu suures saalis kuni 20. II. Näituse meeskond Jeremy Shaw stuudiost arhitekt Thilo Reich, helitehnik Titus Maderlechner, videotehnik Kai Müller ja stuudio juht Cuno Andréhn Bärtås ning Kumust koordinaator Kati Ilves, graafiline disainer Tuuli Aule, tehniline koordinaator Aleksander Meresaar ja projektijuht Inga Jaagus. Jeremy Shaw (1977) on Berliinis elav Kanada […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu auliige, klaasikunstnik ja disainer Eino Mäelt. Eino Mäelt sündis Virumaal Ulvi külas, õppis Põlula 7-klassilises koolis ning siirdus Tallinna kultuurhariduskooli. 1958. aastal alustas Eino Mäelt Tarbeklaasis klaasilihvijana ja õppis tehase stipendiaadina edasi Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis klaasikunsti erialal. Pärast ERKI lõpetamist 1968. aastal jätkas Mäelt tööd Tarbeklaasis, siis juba eksperimentaalpuhumis- […] Vaata lähemalt ›
0
Kui on mingit põhjust rääkida eestlaste visadusest, siis ühed esimestest, keda sellega seoses tasub meenutada, on kaks luuletajat, kaks kauget sugulast, kaks emigranti – Ivar Ivask ja Jüri ehk Juri Ivask. On lausa imekspandav, kuidas üks sugupuu on andnud kaks nii anderikast ja töökat loojat. Meenutagem. Mõlemad on eestlased üksnes isa kaudu: Jüri, vanem, sündis Moskvas […] Vaata lähemalt ›
0
Keskkonna ja looduse kaitsmisest on saanud sage kõneteema. Harjumuspärastest teemadest nagu prügi sortimine, energia säästmine, elurikkuse hoidmine on jõutud tarbimisvalikuteni. Aina enam sõltub planeedi tulevik sellest, millised on igaühe ostuotsused. Millised valikud on keskkonnale paremad? Kui palju võib liha süüa, et jääda planeedisõbralikuks? Kas eelistada loodusest püütud kala või kasvanduse kala? Milline on toidu päritolu […] Vaata lähemalt ›
52
Viimastel aastatel kultuurilehte lugedes olen leidnud teadlaste kirjutatud väga põhjalikke metsapoleemikat käsitlevaid artikleid, kus ka hulgaliselt viiteid kasutatud allikatele. Lugejana eeldan, et tõsiteaduslikud artiklid ei peaks kajastama autori poliitilisi vaateid ja väiteid, et usun asju olema nii või arenema naa. Seepärast tundsin vajadust selgitada lugejatele mitmeid artiklites toodud väiteid, mis võisid jääda arusaamatuks. Omalt poolt […] Vaata lähemalt ›
7
2019. aastal tegi Eestis ilma hiphopartist Nublu looga „Für Oksana“. Peale silmapaistva ja kohati provokatiivse video on sel lool veel üks omapära: see on vist esimene kakskeelne ja just vene-eesti-keelne lugu, mis sai tõeliseks hitiks (nõukogude terminoloogias „lööklauluks“). Asi polnud ainult selles, et loos teeb kaasa ka Haapsalu-Tallinna räppar Gameboy Tetris, vaid et Keila eestlane […] Vaata lähemalt ›
0
Tanja Muravskaja näitus „Abstraktne aed“ Kogo galeriis kuni 22. I. Nagu Tanja Muravskaja näitused sageli, on ka Kogo galerii „Abstraktne aed“ varasema väljapaneku jätk ja edasiarendus. Seekord on olnud aluseks Elnara Taidre kureeritud Tuglaste aia ainetel valminud installatsioon „Aiapagu“ (2019), kuid viiksin järje veel natuke kaugemasse minevikku, 2012. aastal Tallinna Kunstihoone galerii näituse „Kadunud utoopia“ juurde. […] Vaata lähemalt ›
36
Vaid 51aastasena suri Pärnu aktiivsemaid performance’i- ja maalikunstnikke Andrus Joonas. Joonas omandas kunstihariduse Sütevaka gümnaasiumis ja Academia Gratas ning hiljem ka õpetas seal. Ta oli Non Grata tegevuskunstirühmituse liige (1998–2007) ning korraldas ja kureeris kakskümmend aastat Pärnu moodsa kunsti näitusi. Tema kunstnikukarjäär algas Pärnus ja selle lähistel maanteenäitustega. Ka tema esimene isikunäitus oli Pärnus Graniidi […] Vaata lähemalt ›
0
Looduslikku valikut kogu tema jõhkruses me inimkonna ega eriti eestlaste kallale ei lase, Darwin unistagu edasi. Me ise ilu ehk valiku tegijad, millega kohaneda ja millega mitte. Valida ei ole keeruline, kui aeg on rahulik ja uued tuuled puhuvad malbelt ja vaikselt. Revolutsioonilistel aegadel tormab aga muutuste hiidlaine peale niisuguse jõu ja kiirusega, mis ei […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Ämblikmees. Pole koduteed“ („Spider-Man: No Way Home“ (USA, 2021, 148 min), režissöör Jon Watts, stsenaristid Chris McKenna ja Erik Sommers, operaator Mauro Fiore, helilooja Michael Giacchino. Osades Tom Holland, Zendaya, Benedict Cumberbatch, Jacob Batalon, Jon Favreau jt. Kuigi 1962. aastal Steve Ditko ja Stan Lee loodud Ämblikmees oli kinolinale justkui loodud, võttis filmidebüüdini jõudmine […] Vaata lähemalt ›
1
Loe lehest, kes on Sirbi 2021. aasta laureaadid! Raputada mitte, segada. Anna-Liisa Unt vestles Laura Linsi ja Roland Reemaaga Büroo LLRRLLRR ehk arhitektid Laura Linsi ja Roland Reemaa teevad uurimuslikke kunsti- ja arhitektuuriprojekte, otsivad ja annavad tähenduse muidu pigem varju jäävatele nähtustele. Neid on huvitanud näiteks see, et arhitektuuri globaalne kuvand on pehmemaks muutumas, samuti […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Lastekirjanduse Keskus andis 5. jaanuaril 2022 üle Aasta Rosina auhinna kõige omanäolisemale möödunud aastal ilmunud lasteraamatule. Valiku tegi kõikidest keskuse töötajatest koosnev žürii, kellele jäi silma lasteraamat „Kuhu lapsed said?“ Indrek Koffi värsside ja Elina Sildre piltidega. „Kuhu lapsed said“ on lustlik lugulaul sellest, kuidas ühe linnakese lapsed väsisid täiskasvanute käskudest ja keeldudest ning […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti ehtekunstnikud on valinud välja 2021. aasta parima A-Galerii seifinäituse. A-Galerii SEIFIS, mis on kohaliku ehtekunsti olulisimaks näitusepinnaks, toimus möödunud aastal 11 eriilmelist näitust, millest parimaks valiti Taavi Teeveti näitus AINUEKSEMPLAR. Näitusel kandis Taavi Teevet oma esimese luulekogu luuleread paberi asemel lasergraveerimise ning happesöövituse abiga terasplaatidele. Kunstnikule oli oluline, et see luulekogu eksisteeriks vaid näitusesaalis […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tartu Postimees
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
GoodNews
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.03.2026 22:57
Viimane uuendus: 22:53.
Uudiste reiting uuendatud: 22:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne