Arhitektuurimuuseum kutsub Rotermanni soolalattu vaatama kaht püsinäitust. „Elav ruum“ on erilisematest 20. ja 21. sajandi ehitistest tehtud makettide väljapanek ning igas vanuses uudishimulikele on mõeldud avastusnäitus „Uuri ruumi!“. Soolalao galeriikorrusel ootab näitus OAAS kunstnike, arhitektide ja disainerite loodud mikrokeskkondadest, mis pakuvad inimestele eri vormides uusi turvalisi paiku keset vaenulikku maailma.Uuendused maketinäituselNäitusel „Elav Ruum: sajand Eesti arhitektuuri“ on nüüd külali Vaata lähemalt ›
0
Näituse avamine 4. detsembril kell 16.00 Näitus on avatud 5.12.2021 – 30.01.2022 Mimikri kui kohastumise tüüp, järeleahvimine või jäljendamine on omadus, mis aitab ellu jääda. Ellujäämise kunsti kõige laiemaid interpretatsioone pakub ka Uue Kunsti Muuseumis avanev Eesti Tekstiilikunstnike Liidu väljapanek. Näitus MIMIKRI toob vaatajate ette tööd, mis tõlgendavad näituse teemat ja seostuvad tekstiili kui väljendusvahendiga […] Vaata lähemalt ›
28
Võinuks eeldada, et valitsus võtab õppust oma kevadsuvisest läbikukkumisest riigirahanduse olukorra ja selle parandamise teede selgitustöös, aga ei ole võtnud. Võib-olla ei saagi võtta, sest ajal, mil iga sõna ja tegu kipub meemistuma ning folkloori osaks saama, saab valitsus küll palgata juurde üha uusi kommunikatsioonispetsialiste, kutselisi selgitajaid selleks, et avalikkus valitsuse kavatsusi ja otsuseid õigesti […] Vaata lähemalt ›
0
Arhitekt Must on silmapaistev arhitektuuribüroo. Viimastel aastatel on tulnud neile robinal konkursivõite, mille seas on nii suured kui ka väikesed koolid, väljakud, mõned planeeringud, lisaks Tõrvandi keskuse hoonestus, Tartumaa tervisekeskus. Mitu tööd, näiteks Suure-Jaani tervisekoda, on teeninud auhinnana ka kolleegide ja kriitikute paitust. Üheks teie „vapiloomaks“ on saanud Suure-Jaani tervisekoda, mida ikka ja jälle näiteks […] Vaata lähemalt ›
13
2021. aasta Nobeli majandusauhind läks Ameerikas töötavatele majandusteadlastele: Berkeley California ülikooli professorile David Cardile, Massachusettsi tehnoloogiaülikooli professorile Joshua D. Angristile ja Stanfordi ülikooli professorile Guido W. Imbensile. Võrreldes mõne varasema aastaga on seekord eriline, et auhind jaotati uurijate vahel, kelle tegevus on küll tihedalt seotud, kuid Card on andnud oma osa tööjõuökonoomikasse empiirilise tööga, Angrist ja Imbens […] Vaata lähemalt ›
0
Kaugtöö on nüüdisaegse töökorralduse paindlik vorm, mille tegemist on paljud töötajad juba aastakümneid soovinud ning mida teadlased on aastakümneid soovitanud. Kaugtööks nimetatakse töövormi, mille tegemiseks kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid (IKT) ning viibitakse seejuures füüsiliselt väljaspool tööandja tööruume.[1] Tehnoloogia kiire areng, hea internetiühendus ja tööülesannete digiteerimine aitab kaugtöö tegemisele tublisti kaasa. 2020. aasta teises kvartalis […] Vaata lähemalt ›
43
David Graeberi raamatut „Mõttetud tööd“ ootasin minagi himukalt (vt ka lk 2). Alustasin ju tööinimese elu siis, kui ühiskonna arengu „selgeltnägija“ Jeremy Rifkin kuulutas teoses „Töö lõpp“, et 80% arenenud riikide tööjõust muutub peagi masinate ja arengumaade kaadri tõttu ülearuseks. Ning mõjukad arutlesid, kas lääne inimhulgad rahulduksid oma ametialase ja majandusliku tähendusetusega, kui võimaldada neile […] Vaata lähemalt ›
0
Henry Thoreau täheldas XIX sajandi keskpaiku: „Selle kohta, kuidas ausalt elatist teenida, on kirjutatud vähe, kui üldse midagi mäletamisväärset. … Kirjandust lehitsedes ei oskaks ilmaski arvata, et see küsimus oleks eales häirinud mõne üksildase indiviidi mõtisklusi.“ Vanal ajal ei tekkinud ehk küsimust seetõttu, et elatise hankimise viis oli inimesele sünnipäraga ette kirjutatud. Hiljem varjutasid selle […] Vaata lähemalt ›
37
Mõeldes vabadusest kui indiviidi vaimsest seisundist, tema algatusvõimest, vabast tahtest, pole üldse kindel, kas saab rääkida platsist. Muidugi on inimesi, kes usuvad, et vabadus tähendab ennekõike võimalust omaenda keha eest ise vastutada ja oma peaga mõelda ning seda platsil seistes kuulutada – eks minagi usun, aga küsimus on mu meelest alati ka selles, kuidas see vabadus igas olukorras teostub, milliste sündmusteni mu tahe […] Vaata lähemalt ›
0
Rõõmukontsert „Rejoice! Kurbus kaob, mure kaob …“ 29. XI Tallinna Filharmoonia Mustpeade majas. Solistid Arete Kerge (sopran), Maarja Helstein (alt), Helin Hallik (kitarr), Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor, orkester Ventum, dirigendid Edmar Tuul ja Karin Kuulpak. Kavas Karin Kuulpaku „Talveõhtul“ (esiettekanne) ning Rasmus Puuri, Tõnu Kõrvitsa ja Antonio Vivaldi muusika. Kahel korral edasi lükatud Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Naiskoori […] Vaata lähemalt ›
0
Kuu aega enne oma 68. sünnipäeva lahkus igavikuteedele Peeter Olesk, Eesti Kirjanike Liidu liige 1986. aastast, suure eruditsiooniga kirjandusteadlane ja poliitik, viljakas publitsist, paljude üliõpilaste armastatud Tartu ülikooli õppejõud, hea kolleeg ja universaalne nõuandja mitmetel elualadel. Peeter Olesk kasvas üles ja käis koolis Tallinnas, seejärel õppis aastatel 1972–1977 Tartu ülikoolis eesti filoloogiat. Ülikooli lõpetamise järel töötas ta […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on löökpillimängija, laulja ja pedagoog Kalju Terasmaa. Ta oli imetabane muusik, kelle hääl, pillimäng ja sõbralik naeratus on kinnistunud tuhandetesse südametesse, kelle jäljed on suured ja sügavad nii klassikalises kui ka kergemuusikas. Kalju Terasmaa lõpetas Tallinna Muusikakooli löökpillide (1954) ja koorijuhtimise (1957) erialal ning asus juba kooli ajal tööle Eesti Raadio sümfooniaorkestris (ERSOs). Üle […] Vaata lähemalt ›
0
Andrus Kiviräha „Mälestused“ Margus Ott, „Argidialektika“ Suitsu nurk XI – Sveta Grigorjeva „kui ma oleks“ Ninja vabastab pornotööstuse naised Edith Karlsoni näitus „Süütuse tagasitulek“ Intervjuu Kultuuriakadeemia näitlejakursuse diplomifilmi „Lend“ režissööri Mihkel Kuusega EMTA lavakunstikooli ja Von Krahli teatri „Fundamentalist“ Vanemuise „Don Giovanni“ rõõmukontsert „Rejoice! Kurbus kaob, mure kaob…“ Tanel Mällo, „Nutikas veepudel V. emi“ Vaata lähemalt ›
0
3. detsembril esilinastub Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide XIII lennu diplomitöö, mis on esimest korda lahendatud filmina. Tunniajane, kümnest etüüdist koosnev film „Lend“ on üheaegselt noort näitlejakursust tutvustav video ja abstraktne audiovisuaalne teos. Huvitava pildilise külje kõrval tehakse ka paar mõtlemapanevat (autoriga suheldes selgub, et enam kui ühele tõlgendusele alluvat) üldistust. Uudsest lahendusest ja sellest otsingulisest filmist […] Vaata lähemalt ›
108
Ekspeditsiooni „Eikellegi kõrb“, autorid Jaanika Arum, Helen Västrik ja Mari-Liis Rebane, valguskunstnik Aleksandr Mirson, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, helimeister Mari-Liis Rebane, teraslinnu autor Taavi Teevet, tehniliste lahenduste autor Rinald Kodasma, dramaturg Marika Vaarik. Etendavad Jaanika Arum ja Helen Västrik. Esietendus 20. XI Tallinnas Sakala 3 teatrimajas. Umbes poole etenduse pealt hakkasin aimama, mida „Eikellegi kõrbe“ tiim […] Vaata lähemalt ›
0
Edith Karlsoni näitus „Süütuse tagasitulek“ EKKMis kuni 12. XII. Kuraator Eero Epner, ruumikujundaja Arthur Arula, valguskujundaja Oliver Kulpsoo ja graafiline disainer Margus Tamm. Edith Karlsoni näitusel pole saatetekste. Ei seinal ega paberil pole kirjas, mida kunstnik uurib või katsetab, mis fenomenidele viitab. Pole öeldud, mille peaks ära tundma ja kuidas nähtut tõlgendada. Vaataja jääb instruktsioonidest […] Vaata lähemalt ›
0
Eelnenud artiklite1 Venni diagramme kokku vahustades võiks saada umbes sellise koogelmoogeli: tänapäeva ühiskonna olulisimad osalised on institutsioonid, tehnoloogiad ja ahvid. „Institutsioonid“ hõlmavad nii era- kui avalik-õiguslikke jt juriidilisi isikuid. „Tehnoloogia“ tähistab tehnoloogia arendajaid, kes võivad samaaegselt tegutseda nii era- kui ka avalik-õigusliku või muu institutsioonina. Ahvidest väiksem osa on seotud kas tehnoloogiate või/ja institutsioonidega ning […] Vaata lähemalt ›
0
1. Kazuo Ishiguro romaani „Lohutu“ on mingis mõttes võimatu „õigesti“ arvustada. Teose ideeline tuum tundub mulle nõnda tugev ja selge, et sellest ei saa jätta rääkimata, aga see tuum ilmneb ennekõike tegevustiku kaudu ning annab süžeele spetsiifilise olemuse. Sündmusi romaanis jagub: pidevalt toimub midagi, faabula on tihe – ja üsna ühtlane. Ryderi-nimeline tuntud pianist, teose minategelane, […] Vaata lähemalt ›
0
Siinsega algava „Argidialektika“ minikäsitluste sarja eesmärgiks on võtta mõned argipruugist tuttavad mõisted ja arusaamad ning käsitleda neid dialektiliselt. Dialektikat mõistan siin hegellikult maksimaalselt eelarvamusvaba protseduurina. See ei tähenda niivõrd seda, et eelarvamused, eelhoiakud üldse puuduksid (see on ilmselt võimatu), vaid seda, et neid võimalikult rohkem suspendeeritaks ehk „rippuma“ jäetaks ega „langetataks“ enneaegu, ennakult, tõtlikult. Kõige […] Vaata lähemalt ›
0
Mälestused libisevad kergesti käest ja muutuvad ajas, sestap püütakse anda neile ikka vastupidav ja raskepärane vorm. Monumendid on tehtud raskest, kestvast materjalist: marmor, graniit, pronks. Pildistamine, eriti enne digiaega, oli tõsine ettevõtmine. Inimesed püüdsid fotokujutistel välja näha võimalikult ilusad, väärikad ja terved, riietuti parimatesse rõivastesse, et kesta sellisel kujul läbi aja. Arhetüüpsed mälestusteraamatudki on kogukad, […] Vaata lähemalt ›
20
Populaarsemad allikad
Tartu Postimees
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.03.2026 02:15
Viimane uuendus: 01:46.
Uudiste reiting uuendatud: 02:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)