Ukrainast põgenenud poisi pisarates nägu, kõrvuti Kanal 2 hooaja avapeo piltidega, kus kaks neiut klaase kokku löövad. Uudislugu „Rinnad ripuvad? Kuidas hoida büst prink!“ kõrvuti uudisega, mille pealkirjaks „Kas Ukraina president peab pingele vastu?“ Või veel markantsem näide: „Haruldane klõps. Lauljatar Elisa Kolk tähistas miljonärist kallima juubelit“ on kõrvuti uudislooga sellest, kuidas noor mereväe insener […] Vaata lähemalt ›
0
Emakeelepäeva paiku lähevad mõtted ikka meie kaunile emakeelele. Koolides ja ka teistes muudes asutustes mõeldakse, kuidas seda päeva vääriliselt tähistada. Kirjanike ja keeleinimeste kalendrid on tihedalt täis broneeritud kohtumisi nii nädal enne kui ka pärast emakeelepäeva. Haridus- ja teadusministeerium annab välja keeleteo auhinna eesti keele hoidmise ja arendamise tunnustamiseks. Inimesed valmistuvad aga Vikerraadio etteütluseks – vaadatakse […] Vaata lähemalt ›
112
Elame ajal, mil tuleviku ennustamine näib õnnestuvat vaid ulmekirjanikel. Kogu maailma silme all ette valmistatud rünnak Ukraina vastu paistab tagantjärele nagu väljakuulutatud mõrva kroonika. Ometi ei tahetud viimse hetkeni uskuda, et see pole diplomaatiline manööver, vaid et sõjamasin lähebki liikvele. Niisugune alasti vallutussõda – ehkki ajaloost liigagi hästi tuttav – oli läänemaailma silmis muutunud kujuteldamatuks. […] Vaata lähemalt ›
0
Õiglase sõja teooriad ei ole ära hoidnud ühtki sõda, kuid ometi on pisuke lohutus, et veel ükski riik pole loobunud „õig(l)use“ (Recht) mõiste kasutamisest sõja õigustamisel. See Immanuel Kanti essees „Igavene rahu“ (1795) väljendatud mõte tabab sügavat tõde. Inimühiskonnad ei võitle pelgalt territooriumi või ressursside pärast, vaid õigustavad oma tegevust alati ka moraalsete argumentidega. Kant […] Vaata lähemalt ›
0
I Kui Ukrainast peaks alguse saama kolmas maailmasõda, siis moodustuks kolme maailmasõja sümboolsetest lähepunktidest Sarajevo–Gdansk–Kiiev enamvähem võrdkülgne kolmnurk. Kolmnurk embaks ca 1500 kilomeetri pikkuste haaradega territooriumi, mis laias laastus kattub Poola poolt enam kui sajandi jooksul tulutult propageeritud Międzymorze (ladinakeelseks suupärastatult Intermarium) kontseptsiooniga. Międzymorze taasühendaks kunagise Poola-Leedu Venemaast väljaspoole jäävad alad, millega liituksid Ida- ja […] Vaata lähemalt ›
24
Venemaa kallaletungi algusest saadik Ukrainale on uudistes ja uurimuslugudes ikka ja jälle juttu ka Hiinast: et mida see suurriik, mida me viimasel ajal tunneme kui Venemaa liitlast ja strateegilist partnerit, sellest sõjast arvab ning lühemas ja pikemas plaanis ette võtab? Ametlik Peking – välisministeeriumi tasemel – on sõja algusest peale avaldanud üsna ettevaatlikke seisukohti, mis […] Vaata lähemalt ›
69
Kuna Kristjan Jaak Peterson sündis Riias ja olevat olnud pooleldi lätlane, võiks 14. märts sama hästi olla ka lätlaste emakeelepäev, kuid Lätis tähistatakse 21. veebruaril hoopis rahvusvahelist emakeelepäeva. Lätlased ütlevad ikka, et eestlased on neist alati mitu sammu ees, olgu majanduses või ITs. Nüüd on aga lätlastel hea öelda, et nemad on eestlastest ees, sest […] Vaata lähemalt ›
0
Kirjutasime mullu kevadel kultuuriministeeriumis välja kuulutatud kunsti ja kirjanduse ingliskeelsete erialaväljaannete ideekonkurssidest (Sirp 9. IV 2021). Kirjanduse puhul osutus valituks Eesti Instituut, kes jätkab ajakirja Estonian Literary Magazine (ELM) väljaandmist. ELMist kõneleb ajakirja toimetaja Annika Koppel. Olete ELMi tüürinud alates oktoobrikuust. Missuguse visiooniga toimetajaks kandideerisite? Missuguse visiooniga kandideeris aga Eesti Instituut ingliskeelse erialaväljaande ideekonkursil? Vaata lähemalt ›
0
Uut ingliskeelset kunstiajakirja, Estonian Arti järglast hakkab andma välja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, ajakirja peatoimetaja on keskuse kommunikatsiooni- ja projektijuht Kaarin Kivirähk ning tegevtoimetaja Keiu Krikmann. Nagu sa, Kaarin, juba mõni aeg tagasi nimetasid, ei ole tegemist Eesti Instituudi välja antud ajakirja reformitud variandi, vaid täiesti uue ajakirjaga. Miks oli vaja lahti öelda aastaid sisse […] Vaata lähemalt ›
42
Hea laste- ja noorteraamatu määratlemisel eeldatakse muu hulgas, et teos arendab empaatiat, näitab, kui mitmekülgne on maailm, sisendab elujulgust ja -rõõmu ning kutsub kaasa mõtlema ja arutlema. Nimetatud kvaliteedinäitajad ei ole üksnes Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel kirjas, vaid iga hea lastekirjanik püüdleb priitahtlikult nende poole sooviga last kasvamisel toetada, kui vaja, lohutada ja aidata keerulist […] Vaata lähemalt ›
0
Lastekirjanduse keskuse esialgsetel andmetel üllitati 2021. aastal lastele 843 teost: 610 tõlkeraamatut ja 233 algupärandit. Eesti autorite ilukirjanduse esmatrükke ilmus mullu 115 nimetust: 5 luuleraamatut ja 110 proosateost. 2020. aastal olid vastavad arvud 120, 25 ja 95. Nagu näeme, on teoseid pisut vähem ja kaalukauss liikunud rohkem proosa poole. Vanusejaotus jäi üle-eelmise aastaga võrreldes peaaegu samaks ning enim […] Vaata lähemalt ›
0
Ringi liikudes tunneme maastikul hõlpsasti ära mõisasüdame. Enne hoonete nägemist annavad mõisast aimu sirged alleed ja iidsete puudega pargid, mis paistavad kaugele. Mõisale osutab veel üks nähtus, ja see on viinavabriku korsten. Viinavabrik on hoonetüüp, mis hoolimata märkimisväärsest tähtsusest mõisale on praegu suures mõisavaimustuses tähelepanuta jäetud. Mõisa majandushoonete arhitektuur on tihti esinduslikum kui peahoone oma. […] Vaata lähemalt ›
0
Juba aegade hämarusest on inimkond oma meeleseisundite mõjutamiseks alkoholi tarvitanud. Nõnda nähti enne neoliitilist põllumajandusrevolutsiooni õllevalmistamisega tänapäeva Iisraeli aladel vaeva vähemalt 13 000 aastat tagasi. Lennukamad tõlgendajad on alkoholi pidanud isegi üheks põllumajandusega tegelema hakkamise motivaatoriks. Igal juhul on pea kõik inimkultuurid aastatuhandete vältel nautinud või kuritarvitanud alkoholi ning on põhjust arvata, et sellest pahest ei loobuta […] Vaata lähemalt ›
0
Veebruari lõpus avaldas valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu ehk IPCC (Intergovernmental Panel of Climate Change) uue aruande „Kliimamuutused 2022: mõjud, kohanemine ja haavatavus“. Seal tuuakse välja, et ka Euroopat ootab ees kuumalainete sagenemine ja intensiivistumine. Sellega kaasneb soojussaarte ja kuumasaarestike laienemine linnades. Soojussaareks nimetatakse linnapiirkonda, kus pinnalähedane õhutemperatuur on kõrgem kui maal. Suured tehispinnad, nagu asfaltkattega parklad […] Vaata lähemalt ›
0
Looduskaitse on läbi teinud suured muutused ja seda on raske määratleda ajal, mil omavahel põimuvad looduse mitmekesisuse hoidmine, majanduslik huvi loodusressursside vastu ning poliitilised hoiakud ja otsused. Siiski moodustab loodushoid eri ühiskonnakihte hõlmates ühtsete arusaamadega maailmapildi. Looduskaitse kujunemine Eestis leidub looduskaitseilminguid juba keskajast, olgu näiteks Tallinna-lähedase Naissaare metsa hoidmine, meremärkidest puude hoid, kalastamisõigused või jahiseadused. […] Vaata lähemalt ›
96
Siis olime jälle kitsaste äärelinna tänavate horisontaalses labürindis. Paar-kolm järsku käänakut ja me jõudsime maanteele. Sergei Dovlatov* „Pai“ on mitmuse omastavas „paide“. Kui puutun kokku sõnaühendiga „Paide linn“, tuleb kohe meelde see grammatiline vorm. Mäletan oma ehmatust pärast Paidesse kolimist 2015. aastal, kui kohalik remondimees ütles linna kohta: pommiauk. Küsisin veel üle, kas pommi või kommi? […] Vaata lähemalt ›
69
Päev pärast Leonhard Lapini surma 28. II 2022 jõudis avalikkuse ette teade, et muinsuskaitse alla on võetud tema Pärnu Kuldse Kodu kompleksi arhitektoonid. Usun, et paljud kunsti- ja arhitektuurisõbrad rõõmustasid selle üle väga, kuid mul on nendega täiesti isiklik suhe. Nimelt sain mullu kevadel väga põnevat tööd. Mul avanes võimalus eksperdina muinsuskaitseameti jaoks hinnata, kas […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia „72 päeva“, autorid ja lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo, kehadramaturg Giacomo Veronesi. Mängivad Liisa Saaremäel, Keithy Kuuspu ja Kristiin Räägel ning EMTA lavakunstikooli XXXI lennu üliõpilased Alice Siil, Astra Irene Susi, Emili Rohumaa, Hanna Brigita Jaanovits, Hele-Riin Palumaa, Kristin Prits, Kristina Preimann ja Lauren Grinberg. Esietendus 20. II EMTA black box’is. […] Vaata lähemalt ›
9
Vanemuise sümfooniaorkestri kevadkontsert 4. III Vanemuise kontserdimajas. Signe Sõmer (klarnet), Vanemuise sümfooniaorkester, dirigent Atvars Lakstīgala (Läti). Kavas Ardo Ran Varrese klarnetikontserdi „Kahe tu(u)le vahel“ esiettekanne ning Arturs Maskatsi ja Nikolai Rimski-Korsakovi muusika. Tänavuse Vanemuise sümfooniaorkestri kevadkontserdi avasid enne vaikuseminutit ja Ukraina hümni ukraina juurtega Vanemuise teatri peakoormeistri Aleksandr Bražniku sõnad. Ta tuletas kuulajaile meelde, et […] Vaata lähemalt ›
0
Sarja „102 suures saalis“ kontsert 3. III EMTA suures saalis. Kammerorkester Helikunst, dirigent Valle-Rasmus Roots, solistid Iris Eva Aabloo (viiul) ja Hanna Maria Semper (vioola). Kavas Kurt Atterbergi, Edward Elgari, Heino Elleri, Ester Mägi ja Lepo Sumera muusika. Märtsi algul tegi lavadebüüdi kammerorkester Helikunst dirigent Valle-Rasmus Rootsi juhatusel. Peaasjalikult Eesti muusika- ja teatriakadeemias tudeerivatest noortest instrumentalistidest […] Vaata lähemalt ›
32
Populaarsemad allikad
Meediavalvur
|
0% |
Meie Kirik – Saated
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
|
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.06.2026 13:53
Viimane uuendus: 13:48.
Uudiste reiting uuendatud: 13:42.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)