Kontsert „Öömaastikud“ 26. II Tallinna Peeteli kirikus. Projektikoor ja Harjumaa keelpilliorkester, dirigent Leiu Tõnissaar, solist Marten Meibaum (tšello). Kavas Pille-Riin Langeprooni (sh uudisteosed „Improvisatsioon taevasinistel“ ja „Õhtupalve“), Pärt Uusbergi, Karl Tipu, Ester Mägi ja Veljo Tormise muusika. Üks Oxfordi ülikooli professor soovitas kord loobuda kahvlist ja lusikast ning süüa näppudega, sest süües töötavad korraga kõik […] Vaata lähemalt ›
0
Noore skulptori preemianäitus Arsi projektiruumis kuni 5. III. Kunstnikud Zody Burke, Sophie Durand, Heleliis Hõim, Sandra Ernits, Loora Kaubi, Inessa Saarits, Jonathan Stavleu, Karoliine Lausing, Lisette Lepik, Laura Liventaal, Johannes Luik, Katariin Mudist, Aleksandra Sofia Helena Nyyssönen, Rebeca Parbus, Laura Ruuder, Taylor Tehan, Triin Türnpuu ja Junny Yeung. Kunstiakadeemia installatsiooni- ja skulptuuriosakond annab 2012. aastast […] Vaata lähemalt ›
107
Piera Ying-Chu Shih. KAASLANE A-Galerii SEIFIS 04.03 – 29.03.2022 Reedel, 4. märtsil avatakse A-Galerii SEIFIs Taiwani kunstniku Piera Ying-Chu Shihi empaatiat käsitlev näitus KAASLANE. Näitus jääb avatuks 29. märtsini. KAASLANE on Piera Ying-Chu Shih hetkel käimasolev projekt, mille käigus kunstnik katsetab, kuidas käsitööd suhtelises esteetikas positsioneerida ning kui kaugele võib lahkuse ja empaatiaga jõuda. Unikaalsete […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuurisuhted Eesti ja Venemaa vahel. Kuidas suhtuda? Rein Vahisalu, „Võimust ja vaimust spordis, tulipunktis olümpiahoki“ Merle Karro-Kalberg, „Vabatahtlik kultuuridiplomaatia“ Keelekonverentsi „Väikekeel – kellele ja milleks?“ vestlusring Jaan Undusk, „Mõnda Juhan Smuuli mainest Soomes“ Jüri Talvet , „Jaan Kross luuletõlkijana“ Anita Maasalu, „Veebruar helis ja sõnas“ Eesti teatri auhindade nominendid Anu Noorma, „Roheline tuli, punased jooned ja hallid alad - muudatused riiklike uurimistoe Vaata lähemalt ›
0
Meie eˉlektroni tiimis oleme otsustanud ainult keskenduda tegevustele, mis toetavad Ukraina võitlust oma iseseisvuse eest. Alates sügisest oleme oma Ukrainast pärit kolleegi silmist näinud kasvavat muret oma riigi ja ema, vanaema ja vanaisa käekäigu üle. Sellesuunalist tegevust kureerivad Bohdana Korohod ja Daria Khrystych. Usume, et meie ukrainlased teavad paremini, kuidas eˉlektron praegu kasulik saab olla. […] Vaata lähemalt ›
45
Fotograaf Katrina Tang toob 3. märtsil 2022 Fotomuuseumi projektiruumi oma dokumentaalse maakoolide projekti “Kaduv võlu. Eesti maakoolide elu”, millega ta töötab juba alates aastast 2004. Eesti maakoolide elu jäädvustades tegeleb Tang unustatud väärtuste esiletoomisega. Tema tegevus on kõige puhtakujulisem visuaalse ajaloo kirjutamine. Aeglase fotograafilise meetodi kasutamine ja keskformaat-analoogkaameraga pildistamine on tulnud teema käsitlemisel kasuks – […] Vaata lähemalt ›
0
Esmaspäeval on Juri Lotmani 100. sünniaastapäev. Keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste arvab, et Lotmani mõju on olnud sageli küll kaudne, ent vaieldamatu ja suur. Lotman oli inspireeriv ideegeneraator, ta suutis leida mõnest hoopis humanitaariakaugest mõttest idee ja seda arendada. Vaata lähemalt ›
0
Kuigi tele- ja tugitoolisõdade ajalugu ulatub otsapidi eelmisse sajandisse, ei ole selle valdkonna žanrivõimalused sugugi ammendatud, nagu pingekruvimine Venemaa ja Ukraina suhetes, aga ka maastikul ehk rindejoonel tegelikult ja lavastatult hästi näitab. Meedia on tööstusharu, mis konfliktidest alati võidab, sest erutunud ja ärevil publik on infojanusem ja see asjaolu lubab odavalt toota ning kallimalt müüa. […] Vaata lähemalt ›
0
Mis suunas kriis Ukrainas ka ei liiguks, on nüüdseks selge, et lääneriigid vastavad Venemaa agressioonile põhiliselt sanktsioonidega. Suurbritannia on külmutanud oligarhide ja pankade vara, Saksamaa peatas Nord Stream 2 gaasitoru sertifitseerimise. USA ja Euroopa Liit on lubanud lisa: reisikeeld rikastele Venemaa kodanikele, Euroopa kapitaliturgudele ligipääsu piiramine jmt. Selle kõige mõte on teha sõjapidamine Venemaa otsustajatele […] Vaata lähemalt ›
0
Natuke veel ja Svetlana Jantšekil täitub esimene kuu Vene teatri direktori ametis. Kuigi hiina vanasõna ütleb, et kes vana asja meelde tuletab, on Valdeko Vende, ei pääse siiski mööda ajarännakust eelmise aasta detsembrisse. Kuu alguses kuulutati välja konkurss Vene teatri direktori ja juhatuse liikme kohale, kuid jõulude eel oli teatri nõukogu sunnitud tunnistama, et viie […] Vaata lähemalt ›
0
Süü Mul paluti Juri Lotmanist kirjutada, aga tunnen end ebamugavalt. Mu plaan kirjutada Lotmanist sedakorda isiklikult, isiklikust kogemusest, võib mõjuda kohatult. Sest ma ei ole teda kunagi isegi näinud. See plaan on seda paradoksaalsem, et mul lasub üks süü. Too algpatt leidis aset oktoobris 1993, kui uudiskanalid teavitasid Lotmani surmast. Ma olin tol saatuslikul õhtul, […] Vaata lähemalt ›
30
Lotmanite perekonna sõjaaegse kirjavahetuse mahukas publikatsioon, mille „peategelane“ on suure pere noorim laps Juri Mihhailovitš Lotman, paneb mõtlema tema staatuse üle kultuuris. Kes ta on – kas õilis rüütel, Tartu geenius, kes hingestab kõike, mida puutub, renessansliku mastaabiga isiksus? (Ülistussõnade rida võib hõlpsasti jätkata.1) Või hoopis silmapaistev õpetlane, kes elas teadlasena läbi keerulise ja huvitava evolutsiooni? […] Vaata lähemalt ›
36
Püüdes leida vastust kirjanduse kõnekusele, olen pakkunud välja liikumatu liikumise argumendi.* Kirjandus suudab viia lugeja vaimu aegadesse ja kohtadesse, kuhu tema kehal pole võimalik jõuda. Ajaloolised romaanid kannavad mõtted minevikku, kuhu füüsikaseaduste kohaselt liikuda ei saa. Mõni kosmoseulmekas lennutab lugeja tähesüsteemidesse, mis jäävad vähemalt praeguste võimaluste raames inimkonna vahetust käeulatusest välja. Inimkond soovib jõuda lähiajal […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuripärandi sõbrad rõõmustasid, kui möödunud aasta lõpus kanti UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja järjekordne omapärane eesti traditsioon: haabja ehk ühepuulootsiku ehitamine ning kasutamine Soomaal. Varem on nimekirja kantud Kihnu kultuuriruum, Eesti- Läti-Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon, seto leelo ja Võromaa suitsusauna kombestik. Tegemist on kohalike kultuuriilmingutega, mis on püsinud ja meieni jõudnud tänu järjepidevusele ja kommete […] Vaata lähemalt ›
0
Muinsuskaitse argipäev on kaaluda, mida hoida ja millel minna lasta. Tavapärased etteheited, et muinsuskaitse on minevikus kinni, satuvad ootamatusse valgusse, kui nõutakse ammu hävinenu vanal kujul uuesti üles ehitamist, mida muinsuskaitse enamasti ei toeta. Selliseid unistusi on igasuguseid: mõned aastad tagasi pakkus toonane kultuuriminister, et võiks taastada XVII sajandist varemetes olnud Viljandi ordulinnuse. Äsja käis […] Vaata lähemalt ›
0
Kunstiajaloo rahvusvahelise komitee (CIHA – Comite International d’Histoire de l’Art) XXXV maailmakongress São Paulo Goethe instituudis 17. – 21. I. Kunstiajaloo rahvusvahelise komitee ehk CIHA maailmakongress toimub igal neljandal aastal. Seekord oli see jaotatud kahe maa vahel: esimene pool toimus 2019. aastal Firenzes, teine lükkus pandeemia tõttu kaks korda edasi, kuid peeti viimaks São Paulos […] Vaata lähemalt ›
95
Kõigepealt suurest möödapääsmatust teemast, toas laiutavast elevandist, kes tõrjus äkkrünnakuga teiste seas Berliini lendamast ka elutööpreemia Kuldkaru laureaadi Isabelle Hupperti. Kuigi olukorras ei ole iseenesest midagi uut, tabas 10. – 20. veebruaril, Saksamaal omikroni variandi haripunktis toimunud 72. Berliini „Berlinale“ filmifestivali ajal uut hoogu kogunud pandeemia tõttu muidugi karm kriitikarahe. „Praegu? See ei ole mitte […] Vaata lähemalt ›
0
„Kas sa lähed täna Halli „Beats from the Vaultile“?“ „Jaa, aga juba üsna vara, kella kolme-nelja ajal. Sa ka?“ „Ma lähen ka vara, kolme-nelja ajal. Kell kuus-seitse pean mujale minema.“ „Jaa, ma liigun ka juba seitsmeks koju.“ Tõenäoliselt kõlab, nagu oleks see dialoog toimunud 2019. aastal või vähemalt 2020. aasta esimesel paaril kuul. Enne kella […] Vaata lähemalt ›
88
Inimkonna areng on toimunud tsükliliselt koos suurte arenguhüpetega. Teoreetikud räägivad kognitiivsest, põllumajandus-, tööstus- ja nüüd lõpuks ka infotehnoloogilisest revolutsioonist. Kolme esimest oleme õppinud analüüsima. Infotehnoloogiline revolutsioon on liiga uus, et see võimaldaks üldistavat tagasivaadet. Igal põlvkonnal on oma elukogemus. Koos elavad erineva kogemuse ja väärtustega põlvkonnad, kellest vanimad mäletavad, kuidas nende ellu ilmus elekter, telefon, […] Vaata lähemalt ›
0
Vanemuise „Vennad Lõvisüdamed“, autor Astrid Lindgren, tõlkija Vladimir Beekman, dramatiseerija Staffan Götestam, lavastaja Tiit Palu, kunstnik Maarja Meeru, muusika ja heliefektide autor Ardo Ran Varres, laulutekstide autor Aapo Ilves, videokunstnik Juho Porila, valguskunstnik Tõnis Järs. Mängivad Oskar Seeman, Kaarel Pogga, Maarja Johanna Mägi, Priit Strandberg, Jaanus Tepomees, Tiit Palu, Veiko Porkanen, Ken Rüütel, Jüri Lumiste […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Meie Kirik – Saated
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
|
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Meditsiiniuudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.06.2026 15:34
Viimane uuendus: 15:28.
Uudiste reiting uuendatud: 15:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)